•  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 36
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Lame Maa!
#26
(31-03-2016, 11:51 )Anonymous Kirjutas: Võib-olla ma olen liiga paranoiline, aga... Mulle juba ammu tundub, et telegrammi eesmärk on meelega mingit jama kokku treida ja sellega kogu alternatiivset informatsiooni naeruvääristada.
Selle kohta pole muud öelda kui omad vitsad peksavad. Kui ikka kõike usutakse ja kõike levitatakse, siis on see loomulik asjade käik.
Vasta
#27
[Pilt: aurora_borealis_northern_lights-752x440.jpg]

http://www.fivecore.net/2015/11/19/bucke...rn-lights/

Mida ütleb selline pilt Maa ümaruse või lameduse kohta?

Vasta
#28
Seda ütlebki
[Pilt: How-the-Auroras-From.png]
Vasta
#29
(03-04-2016, 21:16 )zzz34 Kirjutas: Seda ütlebki
[Pilt: How-the-Auroras-From.png]

Kui sul on "force field" või siis "klaaskuppel" lameda maa kohal, siis saad täpselt sama efekti. Maa ei pea selleks ümmargune olema
Vasta
#30
Lameda maa jutlustajad võiks nii lahked olla ja arusaadavalt seletada kuidas see nende lame maa toimib. Miks ta alla ei kuku (ehk on hoopis suur kaanega katseklaas?), kuidas seletada tuulte puhumist ja ookeani tõuse-mõõnu. Või kuidas sobituvad lameda maaga stringid ning sarmiga mesonid?

Lihtsalt eitamine omapoolsete selgitusteta jätab tobeda ja haleda mulje. Kui arvestada, et vanad sumerid kirjeldasid päikesesüsteemi üsnagi sarnaselt tänapäevasega, siis hakkame ilmselt jõudma uuesti keskaega kus ainsaks argumendiks pime usk.
Vasta
#31
(05-04-2016, 08:56 )togli Kirjutas: Lameda maa jutlustajad võiks nii lahked olla ja arusaadavalt seletada kuidas see nende lame maa toimib. Miks ta alla ei kuku (ehk on hoopis suur kaanega katseklaas?), kuidas seletada tuulte puhumist ja ookeani tõuse-mõõnu. Või kuidas sobituvad lameda maaga stringid ning sarmiga mesonid?

Lihtsalt eitamine omapoolsete selgitusteta jätab tobeda ja haleda mulje. Kui arvestada, et vanad sumerid kirjeldasid päikesesüsteemi üsnagi sarnaselt tänapäevasega, siis hakkame ilmselt jõudma uuesti keskaega kus ainsaks argumendiks pime usk.

Varasemalt on palju ära selgitatud, aga kui asjasse ei süübi, siis ei saagi aru. Ise asi on ka see kas tahetakse aru saada.
Minu jaoks on see tore teooria. Ise asi on kas ma seda usun ja vastus on ei. Kuigi küsitavusi nagu oleks.

Miks ta alla ei kuku? Kuhu ta kukkuma peaks? Miks maakera kuhugi alla ei kuku?
Vasta
#32
(05-04-2016, 18:25 )Marconato Kirjutas: Miks ta alla ei kuku? Kuhu ta kukkuma peaks? Miks maakera kuhugi alla ei kuku?

...sest kolm elevanti kannavad...Smile

Edit: postituse vormistus korrastatud.

Vasta
#33
Maa on kolme elevandi seljas. Kolm elevanti seisavad suure kilpkonna seljas. Sealt edasi läheb igavaks, sest kogu ülejäänud teel alla on ainult kilpkonnad.
Vasta
#34
http://www.imdb.com/title/tt0118929/?ref_=nv_sr_1

Äkki ei ole elevante ja kilpkonne. Äkki on mingid gravimootorid?
Vasta
#35
See video on siin vist juba olnud, aga seal alguses (alates 0:35) on päris hea simulatsioon sellest, kuidas gravitatsioon kettakujulise Maa puhul toimiks. Ainukene "normaalne" gravitatsioon oleks ketta keskel. Mida kaugemale serva poole, seda enam hakkaks suurenema tajutava silmapiiri ja raskuskeskme vaheline nurk. Tegelikult kui loogiliselt võtta, siis sama efekt tekiks mistahes Maa kuju puhul peale kera (näiteks poolkera või silinder). Muidugi võib öelda, et salakavalad tulnukad mässavad gravitatsiooniga, aga...

Vasta
#36
See video ei päde minumeelest eriti hästi. Ümmargune maa keerleb samamoodi ringi. Miks ümmarguse maaga sama jama ei ole?
Paneme veel juurde keerlemise ümber päikese, see kokku peaks tasakaalustama neid jõude. Paneme "ketta" veel mingi nurga alla, nagu maa on. Kui lame maa ei ole täitsa lame nagu videos, vaid nagu kummulipööratud taldrik, siis tekivad veel öö ja päev jne
Vasta
#37
(06-04-2016, 12:17 )Marconato Kirjutas: See video ei päde minumeelest eriti hästi. Ümmargune maa keerleb samamoodi ringi. Miks ümmarguse maaga sama jama ei ole?

See efekt ei ole seotud keerlemisega, vaid gravitatsiooniga. Mida rohkem ketta poole sa lähed, seda rohkem gravitatsiooni genereerivat massi koondub sinu jaoks ketta keskme poole. Seal videos püsib vesi ketta küljes, aga reaalselt peaks see kõik keskmesse "voolama".

Üks võimalus kuidas seda probleemi näiliselt lahendada oleks gravitatsioon üldse ära kaotada ja öelda, et see ketas kiirendab lapiti 9.81 m/s2.

Paraku saab massi poolt tekitavat gravitatsiooni lausa laboris mõõta. Ma enam ei mäleta kui mõõdetav see tavaelus oli, aga näiteks ülisuurte tankerite puhul on see täiesti tuntav. Seega küsimus: millest see kettamaailm tehtud peaks olema, et gravitatsioon talle ei mõju?

(06-04-2016, 12:17 )Marconato Kirjutas: Paneme veel juurde keerlemise ümber päikese, see kokku peaks tasakaalustama neid jõude. Paneme "ketta" veel mingi nurga alla, nagu maa on. Kui lame maa ei ole täitsa lame nagu videos, vaid nagu kummulipööratud taldrik, siis tekivad veel öö ja päev jne

Nii et mitte lame Maa vaid kumer Maa? Gravitatsiooniprobleemi ei saa ümber Päikese tiirlemine kuidagi ära tasakaalustada. Need päev ja öö oleksid ka hirmus ebavõrse pikkusega.
Vasta
#38
(06-04-2016, 13:55 )Nielander Kirjutas:
(06-04-2016, 12:17 )Marconato Kirjutas: See video ei päde minumeelest eriti hästi. Ümmargune maa keerleb samamoodi ringi. Miks ümmarguse maaga sama jama ei ole?

See efekt ei ole seotud keerlemisega, vaid gravitatsiooniga. Mida rohkem ketta poole sa lähed, seda rohkem gravitatsiooni genereerivat massi koondub sinu jaoks ketta keskme poole. Seal videos püsib vesi ketta küljes, aga reaalselt peaks see kõik keskmesse "voolama".

Üks võimalus kuidas seda probleemi näiliselt lahendada oleks gravitatsioon üldse ära kaotada ja öelda, et see ketas kiirendab lapiti 9.81 m/s2.

Paraku saab massi poolt tekitavat gravitatsiooni lausa laboris mõõta. Ma enam ei mäleta kui mõõdetav see tavaelus oli, aga näiteks ülisuurte tankerite puhul on see täiesti tuntav. Seega küsimus: millest see kettamaailm tehtud peaks olema, et gravitatsioon talle ei mõju?

(06-04-2016, 12:17 )Marconato Kirjutas: Paneme veel juurde keerlemise ümber päikese, see kokku peaks tasakaalustama neid jõude. Paneme "ketta" veel mingi nurga alla, nagu maa on. Kui lame maa ei ole täitsa lame nagu videos, vaid nagu kummulipööratud taldrik, siis tekivad veel öö ja päev jne

Nii et mitte lame Maa vaid kumer Maa? Gravitatsiooniprobleemi ei saa ümber Päikese tiirlemine kuidagi ära tasakaalustada. Need päev ja öö oleksid ka hirmus ebavõrse pikkusega.

Kumer jah, aga see oleks minu arvamus. See kettamaailm oleks siis nagu karusell. Miks see gravitatsioon siis sissepoole koondub kui tsentrifugaal jõud ta pigem välisäärele lükkaks?
Vasta
#39
(06-04-2016, 15:02 )Marconato Kirjutas: Kumer jah, aga see oleks minu arvamus. See kettamaailm oleks siis nagu karusell. Miks see gravitatsioon siis sissepoole koondub kui tsentrifugaal jõud ta pigem välisäärele lükkaks?

See lapik ketas peaks sellisel juhul ikka päris hullusti keerlema, et gravitatsiooni tasakaalustada. Mõelda, et keerlev maakera suudab ekvaatoril tasakaalustada vaid kusagil 1/3 protsenti gravitatsioonist. Isegi kui ketas piisavalt kiiresti pöörleks, tekib küsimus, et kuskohast tuleb gravitatsioon risti maapinnaga? Kusjuures äkki isegi kiiresti pöörleva silindri põhjal elades klapiks.
Vasta
#40
Vasta
#41
(06-04-2016, 15:51 )Nielander Kirjutas:
(06-04-2016, 15:02 )Marconato Kirjutas: Kumer jah, aga see oleks minu arvamus. See kettamaailm oleks siis nagu karusell. Miks see gravitatsioon siis sissepoole koondub kui tsentrifugaal jõud ta pigem välisäärele lükkaks?

See lapik ketas peaks sellisel juhul ikka päris hullusti keerlema, et gravitatsiooni tasakaalustada. Mõelda, et keerlev maakera suudab ekvaatoril tasakaalustada vaid kusagil 1/3 protsenti gravitatsioonist. Isegi kui ketas piisavalt kiiresti pöörleks, tekib küsimus, et kuskohast tuleb gravitatsioon risti maapinnaga? Kusjuures äkki isegi kiiresti pöörleva silindri põhjal elades klapiks.

[Pilt: 41488832.jpg]
Lame maa, enim küsitud küsimused

Siit saab vastuse kõigile küsimustele.
Vasta
#42
Georgio on kahtlemata ka minu lemmik...
Samas minuteada ei ole ta kunagi lamada maa teemat puudutanud.kui ehk vaid huumoriga.
Vasta
#43
Ega jah, veega saab kumerust või selle puudumist tänapäeval suhteliselt lihtsalt testida. Otsid piisavalt pika tasase pinnaga veekogu ja lased maapinnaga risti asetseva (alguspunktis st) laserkiire sellest üle. Mõõdad kõrguse veepiirist alguspunktis ja lõpp-punktis. Natukene keskkooli matemaatikat ja selle järgi võib isegi arvutada maakera umbkaudse ümbermõõdu.
Vasta
#44
(08-04-2016, 10:31 )Nielander Kirjutas: Ega jah, veega saab kumerust või selle puudumist tänapäeval suhteliselt lihtsalt testida. Otsid piisavalt pika tasase pinnaga veekogu ja lased maapinnaga risti asetseva (alguspunktis st) laserkiire sellest üle. Mõõdad kõrguse veepiirist alguspunktis ja lõpp-punktis. Natukene keskkooli matemaatikat ja selle järgi võib isegi arvutada maakera umbkaudse ümbermõõdu.

Nagu ikka saab sellega arvutada maakera ümbermõõdu eeldusel, et maakera on ümmargune. Rõhk sõnal eeldusel.
Vasta
#45
(08-04-2016, 14:24 )Marconato Kirjutas: Nagu ikka saab sellega arvutada maakera ümbermõõdu eeldusel, et maakera on ümmargune. Rõhk sõnal eeldusel.

Okei. Ütleme siis, et arvutada saab kumeruse, samas iga kumerus lõpuks sulgub (vähemalt paberi peal).

Otsisin vahepeal natukene netis ringi ja näib, et keegi ei suuda päris hästi ära seletada, et kuidas ikkagi päike loojuda ja tõusta saab, kui Maa tasane on.
Tüüpvastus on, et see on perspektiivi tõttu, aga samas kaugenedes peaks ta kohtallikana lihtsalt ära tuhmuma, mitte terava horisondi alla kaduma.

Vasta
#46
Keegi teadjam on ammu juba kõike kirjeldanud:
https://et.wikipedia.org/wiki/Terry_Prat...ailma_sari
Kettamaailm on hiiglaslik lame ketas, mis asetseb neljal elevandil, kes omakorda seisavad kosmilise kilpkonna, Suure A'Tuini seljas. Ketta läbimõõt on umbes 10 000 miili ehk umbes 16 000 km. Selle ümber tiirleb kuu ning ka oma päike. Et Ketta Naba on päikesest kaugemal, kui Serv, siis on servapoolsed regioonid troopilise kliimaga ning Nabamaad külmad. Ketta kuju tõttu ei saa seal kasutada ilmakaari nii, nagu seda teeme meie. Seal on põhisuundadeks naba poole, serva poole, vastupäeva ning päripäeva. Kettamaailma keskel asub Cori Celesti, 10 miili (16 km) kõrgune mägi, kus asub Dunmanifestin, Kettamaailma võimsamate jumalate kodu. Ketta võimas võluvägi tekitab Naba lähedal ka virmalisi, mida tuntakse kui aurora coriolist. Ketta servas asub Servakosk, kust Ketta ookeanid üle selle ääre voolavad.

Vähemalt huvitav on. Ja See pilt
zzz34
Veteran

Posts: 817
Joined: Dec 2009
03-04-2016 22:16
Post: #29RE: Lame Maa!
Seda ütlebki.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Energeetilises plaanis Maa ongi lame. Pildi järgi paistab nii. Kuid see olek pidevalt muutub.
Vasta
#47
(08-04-2016, 14:50 )Nielander Kirjutas:
(08-04-2016, 14:24 )Marconato Kirjutas: Nagu ikka saab sellega arvutada maakera ümbermõõdu eeldusel, et maakera on ümmargune. Rõhk sõnal eeldusel.

Okei. Ütleme siis, et arvutada saab kumeruse, samas iga kumerus lõpuks sulgub (vähemalt paberi peal).

Otsisin vahepeal natukene netis ringi ja näib, et keegi ei suuda päris hästi ära seletada, et kuidas ikkagi päike loojuda ja tõusta saab, kui Maa tasane on.
Tüüpvastus on, et see on perspektiivi tõttu, aga samas kaugenedes peaks ta kohtallikana lihtsalt ära tuhmuma, mitte terava horisondi alla kaduma.
Seal videos seletab: https://www.youtube.com/watch?v=63bK7AnWNWw&nohtml5
Siin videos uudisteankur üritab seletada, et tegemist on miraažiga, aga see ei saa ju olla miraaž, sest sellisel juhul peaks olema kujutis tagurpidi.
https://www.youtube.com/watch?v=aLlNKy5j_O8&nohtml5

Vasta
#48
(09-04-2016, 02:34 )levis Kirjutas: Seal videos seletab: https://www.youtube.com/watch?v=63bK7AnWNWw&nohtml5


Kuu on "näoga" maa suunas igal pool. Kui me näeme kuu nägu ka horisondi taha kadumisel, siis seal horisondil olev vaatleja peaks nägema kuud juba külje pealt.

Vasta
#49
(09-04-2016, 06:46 )vasamasa Kirjutas:
(09-04-2016, 02:34 )levis Kirjutas: Seal videos seletab: https://www.youtube.com/watch?v=63bK7AnWNWw&nohtml5

Kuu on "näoga" maa suunas igal pool. Kui me näeme kuu nägu ka horisondi taha kadumisel, siis seal horisondil olev vaatleja peaks nägema kuud juba külje pealt.
Kujuta näiteks ette, et selle pildi peal lendab lennuk horisondi suunas. Kuigi lennuk tegelikult madalamale ei lasku, siis vaatleja silmis näib, et lennuk seda siiski teeb ning kaob lõpuks horisondi taha. Kui keegi on seal, kus meie näeme horisonti ja vaatleb lennukit, siis ta näeb seda kõrgel taevas. Kui vaadelda Kuud erinevatest punktidest Maal, siis näebki rohkem kui vaid ühte külge. Maalt vaadeldes on ~59% Kuu pinnast nähtav.
[Pilt: 1fy2xz.jpg]
Vasta
#50
Miks keegi lameda maa servale ei ole läinud? Lennatakse ju õhupallide, lennukite ja rakettidega. Uudishimu puuduse taha asi vast ei ole jäänud. Igavesti tore oleks mõnd pilti ja video lõiku näha.

Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 36
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Mis asjad on Maa dimensioonid või sagedused? ragingliz 59 28,414 30-11-2020, 20:12
Viimane postitus: Q11
  Algab Maa-taoliste planeetide otsing Tutanhamon 92 31,272 27-02-2017, 16:26
Viimane postitus: Nielander
  Kas maa tiirleb ümber päikese? vasamasa 52 21,276 08-02-2013, 22:20
Viimane postitus: kage
  Avastati super-Maa - Gliese 581 c postimees 38 12,595 15-10-2008, 20:22
Viimane postitus: j2nsy
  Kui Maa oleks suurem kurk 3 3,109 10-02-2008, 06:24
Viimane postitus: lendorav
  Kuu pole ainus Maa kaaslane Hallucigenia 0 2,232 09-06-2006, 21:38
Viimane postitus: Hallucigenia
  Cern - must auk Maa peal pixel3 2 4,382 27-04-2006, 16:57
Viimane postitus: zed

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat