[Waffa]

Mis asi on kultuur sinu arvates? - see ongi põhi küsimus.
Kultuuri vajalikus, osa meie arengu jaoks. (Ning kultuur selles postituses siis minu poolt vaadatuna on kui mingi reeglite kogumik kuidas mingis regioonis on õige moodus elamiseks, kuid me ei pea seda sellega ainult piiritlema)
Näiteid kuidas ta on meile kasuks või mitte? Kuna teemat on võimatu kitsalt piiritleda võime tuletada siit veel küsimuse nagu Riigi jms vajalikus meie arengu või mingi suurema plaani jaoks?

Seal teemas http://www.para-web.org/newreply.php?tid=4877 muretseti osaliselt valgete inimese kadumise ja osalt selle pärast, et sellest ideest "valge inimene" kinni hoitakse. Seega natuke ka sealse teemaga seotud mõtted.

Valgete osa kultuuride arengus/hävingus, siit väike uitmõte:
Kas mitte mitmel pool kera erinevate liikide valgeid isendeid suht erilisteks ei peeta? Ehk meie värvus meile rohkem kasu/edu toonud kui sellele au anname? Nagu valge lõvi (video), elevant, lehm, karu, vaal?, tiiger või isegi valge tuvi on ikka erilisem ju kui Baltijaama Tuvi, (kuigi vist maitseb samamoodi). Mitmel pool kera müstilisemad inimesed teavad rääkida, et nod Tarkuse ja vaimu toojad/hoidjad.
Milleks meie ennast enda enese vaimustuses pööranud oleme? Erilised kohe kindlasti..



Teema kohased videod mis mõttese tulid:
(Macenna - Kultuur ei ole sinu sõber)

Sobiv lisa Wattsilt, vähem dramaatiline (mitte liitujatest, hippidest, hirm ja austus 'outsider'ite ees)
(pikem versioon Macenna eelmisest videost) (teravam versioon eelmisest ning lõpupoole lisab kuidas Kõik suured muutused algasid idiviidist mitte tänu kultuurile)
Kui vaja, saan tõlkida natuke

[Aurora Blue]

Mis
asi
on
kultuur?

Selleks, et üldse küsitlusele vastama hakata, on vaja mingisugustki definitsiooni.

Kasvõi näiteks sellist: Kultuur on enamuse samas asupaigas elavate inimeste (alati leidub teatav hulk nö harimatuid matse, keda üldised normid lihtsalt ei ko..) sarnaste uskumuste ja kommete kogum.

Või...?

Postitus on pikk ja lohisev, ideedest saaks veel paar eraldi teemat, aga olgu, vaatame, mis rahvas mõtleb...

[levis]

Ma vastasin, et ei ole sõber , aga huvitav, et mis kultuurist jutt käib, kas para-webi kultuurist?
Tegelikult oma kultuur vist ikka mõneti on sõber kui ta aitab kodu kaitsta idiootsete ning agressiivsete võõrkultuuride eest.

Kui ma vihkan ning alavääristan teisi kultuure, kas ma olen siis kulturist?

[Aurora Blue]

Levis, miskipärast meenub mulle kulturist-sõnaga seoses kakaopruuniks võõbatud kutt, kellel iga üksik muskel kehal suurem, kui minu kannikas.

Seega - terminoloogiline parandus oleks asjakohane.

[Thorondor]

Tuletan kõigile meelde, et teema püstituse ebaselgus ei tee ruumi tühjaks lobaks ja läbustamiseks.

[jooshik]

Kultuuri eesmärk on ühendada ühiste huvidega võõraid ning tekitada riidu ja vaidlust tuttavatega.

[kage]

Mis asi on kultuur sinu arvates? - see ongi põhi küsimus.

Selleks, et üldse küsitlusele vastama hakata, on vaja mingisugustki definitsiooni.

Vastavalt küsimusele võib ju igaüks hakata kultuuri defineerima või siis arvama mida see endast kujutab.

Minu jaoks on kultuur enamasti meelelahutus, natuke kombeid jmt veel otsa. Ja nagu viimane küsimusevariant tabavalt viitab liigume me jõudsal sammul totaalse tarbimisühiskonna poole (kultuuri tarbimine).

[Waffa]

Minu jaoks on kultuur enamasti meelelahutus, natuke kombeid jmt veel otsa. Ja nagu viimane küsimusevariant tabavalt viitab liigume me jõudsal sammul totaalse tarbimisühiskonna poole (kultuuri tarbimine).

Väga hea, selliseid vastuseid just Ka ootangi
Kuid kas see kommete ja meelelahutuse kogum - arusaadavalt raske piiritleda, kuid kui peaksidseda seletama tulnukale või koomast ärganud inimesele, selle vajalikust / ebavajalikust, milline seisukoht sealt oleks?

On käega katsutavaid kultuuri projekte / kultuure, kus plussid tunduvalt võimalikud miinused yle kaaluvad?

--

Nõustun teema on ehk nats lohisev ja raskelt määratlev , kuid proovime ikka, eks
Ega koguaeg ei peagi rääkima ainult asjadest mida `teame` - või peame?

[euroruubel]

Kõik sotsiaalsed olendid vajavad suhtlemiseks reeglistikku. Ja see reeglistik peab rajanema mingil usaldusel, teen mingeid asju ja eeldan, et teised teevad sama, jätan mingid asjad tegemata ja ootan, et ka teised käituks nii.

Kummi annab muidugi venitada: kui ma lähen vales kohas üle tee, siis mitte suitsiidimõtetega vaid ikka eeldan, et see väike patuke antakse andeks ja auto laseb mu siiski üle.

Isegi anarhistid ei saa sugugi üle sellest, et mingid kokkulepped peavad ühiskonnas olema.

[Müstik]

Kultuurid tekivad, arenevad ja kaovad.
Juba eelmise sajandi alguses kirjutas Osvald Spengler, et meie praegune Õhtumaine kultuur on allakäigu teel.
Toimub täpselt sama mis eelnevate kõrgkultuuride (egiptuse, babüloni, india, hiina, antiik, araabia, mehhiko) languse ajajärgul.
Näiteks roomlased olid barbarid võrreldes kreeklastega. Olid mittefilosoofilised, kunstita, praktilised.
Tsivilisatsioon on iga kultuuri langust tähistav.
Tsivilisatsioon ei loo enam midagi uut, vaid tõlgitseb ümber.
Kui rääkida kultuurist, siis võiks rääkida näiteks kõrgkultuurist.
Kõrgkultuur on sügavalt hingestatud. Inimlikus ajaloos on olnud kaheksa kõrgkultuuri, millest seitse on surnud.
Poolteist tuhat aastat eKr tärkasid kolm kultuuri: india, hiina, antiikkultuur.
U. mõnisada aastat peale Kr. oli Mehhikos omapärane kultuur. Mehhiko kultuur on ainuke näide vägivaldsest kultuuri surmast, kuna ta hävitati oma täieliku arengu juures (käputäis hispaania bandiite tegid selle töö).
Maya riikide ürgmetsades langesid tihedalt seisvad suurlinnad ohvriks nii, et isegi nende nimesid ei teata.
Meie praegune Õhtumaine kultuur oli sel ajal tasemel, mille mehhiko kultuur oli ületanud juba 700 aasta ümber. Õhtumaine kultuur tekkis 1000 a. p.Kr-st Elbe ja Tajo vahel romaani stiili tekkimisega.
Kõik teised varasemad kõrgkultuurid surid ise välja.
Igal kultuuril on oma hing, mis avaldub ta usus, kunstis, teaduses, riigikorras jne.
Antiikkultuuri hinge võib nimetada apolliiniliseks, Õhtumaa kultuuri faustiliseks.
Faustilise hinge omadus on piiritu üksildus (Tristian, Hamlet, Faust) on üksildasemad kangelased kõikidest kultuuridest).
Araabia kultuuri hing avaldub algebras, astroloogias, alkeemias, mosaiigis, arabeskides, mošeedes, pühades raamatutes.
Kultuuri lõppstaadiumis koondub inimsoo saatuse juhtimine mõnesse maailmalinna (Babülon, Rooma, Aleksandria, New-York, London jt). Kui kultuur on umbes 2000 aastat eksisteerinud, siis tekivad linnad 10-20 miljoni inimesega.
Igas varasema kultuuri maailmalinnas valitses hirmuäratav vaesus, kommete lodevus, eluviiside metsistumine. Tsivilisatsioon imes maa tühjaks. Pigem surrakse tänavaasfaldil, kui pöördutakse tagasi külla.
Maailmalinnades tekib liik inimesi, kes on ajaloota, ajatud inimesed. Nende jaoks pole rahvuse mõistel mingit arusaadavat sisu, nad ei kuulu sellesse enam (Näidiseks põliseestluse teema, millest enam aru ei saada).
Kõrgkultuuri lõpul kujuneb rahast võimuvahend, mis haarab kogu maailma. Rahvamasside vaimuelust on raamat tõrjutud välja. Võim kaldub parlamentidest privaatringide kätte, vailimised muutuvad komöödiaks.
Kõik on kaduv. Kaduvad, mööduvad ei ole mitte ainult rahvad, rassid, kultuurid. Mõne sajandi järel ei ole enam Õhtu-Euroopa kultuuri, ei sakslast, ei inglast ega prantslast, nagu ei olnud Justiaanuse ajal enam roomlast.
Kõigest sellest ja paljust muust huvitavast rääkis O. Spengler "Õhtumaa allakäigus" juba oma sada aastat tagasi ja jääb vaid imestada, kui õiged ta arusaamad ja ennustused tuleviku kohta olid.
Niisugune ajalooline kõrvalpõige siis kultuuride ajaloo kohta.

[Ott Sama]

Kultuur on minu sõber, sest see muudab minu elu elamisväärseks.
Kultuurile anname rohkem ruumi ja võimalust, kui oma tööga loome
väärtusi ja - aega!

[Müstik]

Siin tekib küsimus, et missugune kultuur on kellegi sõber?
Kõrgkultuur? Subkultuur? Popkultuur?

Subkultuuri näited: klubikultuur, hip-hop kultuur, ärikultuur, saunakultuur, tarbimiskultuur jne.

Tihti kitseneb kultuuri mõiste ainult vaimsele loomingule ja/või kaunitele kunstidele (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid jm).

Kui sinu eelistus on viimane, siis siin sulle lugemiseks Osvald Spengleri kunstivaateid:
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=107

[Waffa]

Kas hip-hop kultuur voib ka muidu edukas korgkultuur olla pikemat aega? Tanapaevaste teadmistega ja institutsioonidega usun, et koik on voimalik.
Kas viimane alles jaanud korgkultuur on toesti ohtumaa kultuur? NIng miks seda ohtumaaks nimetatakse?

[Müstik]

Oleneb, millised kontseptsioonid aluseks võtta.
Hip-hop on lahterdatud allkultuuriks. Mina liigitaksin ainult üle maailma levinud muusika-ja elustiiliks.

Kui aga kõrgkultuuridele filosoofiliselt läheneda, siis Spengler võrdleb kultuuri arengut inimorganismi elukäiguga, mis ei pääse surmast. Samas Toynbee arvab, et kultuur kujundab ise oma saatust ja tema kestuvus sõltub eelkõige tema kandjatest ja liidritest.
Toynbee jaotab kutuuri tekke poolest kaheks: ühed pärinevad otse primitiivsest ühiskonnast, teised hakkavad arenema hääbunud kultuuride varemeil.
Nii Spengler kui Toynbee peavad ajaloolisteks algühikuteks suuri kultuure.
Spengler eristab kaheksa suurt kultuuri (vt eespoolt), Toynbee käsitlusest leiame tervelt 21 kultuuri.
Kolmanda filosoofi. USA politoloogi Samuel Huntingtoni arvates tsivilisatsioonid jäävad, elades üle poliitilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja isegi ideoloogilisi murranguid.

Sissejuhatus kultuurimorfoloogiasse: Toynbee, Spengler ja Huntington:
http://tallinn.academia.edu/AliisKiiker/...Huntington

Õhtumaade kultuuriks eraldas Spengler seetõttu, et eraldada Hommikumaa kultuuridest - Idamaade kultuuridest.

[Müstik]

Minu jaoks on kultuur enamasti meelelahutus, natuke kombeid jmt veel otsa. Ja nagu viimane küsimusevariant tabavalt viitab liigume me jõudsal sammul totaalse tarbimisühiskonna poole (kultuuri tarbimine).

On see hea, et me liigume totaalse tarbimisühiskonna poole?
Tänu sellele tarbimisühiskonnale ja kõrgkultuuri mandumisele, arvataksegi tänapäeval, et kultuur on enamasti meelelahutus.
Kultuur jaguneb aineliseks ja vaimseks.
Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne.
Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvusliku identiteedi ja rahvusvahelise prestiiži kandja ning saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku tuge.
See on massikultuur, mis meelelahutusega tegeleb.

Kõrgkultuur on see, mis väga paljus toidab hinge ja annab postiivseid elamusi.
Kui inimese kultuurne pool on puudulik, siis tahes tahtmata kisub see inimest kultuurituse poole.
Kultuursus on traditsioonid ja kombed.
Samas teame, et näiteks kõikjale, kuhu islam on sisse imbunud, on see millegipärast hakanud üle võtma kohalikku kultuuri ja püüdnud hakata valdama kohaliku olustiku üle.
Kas see ei pane muretsema? Et meie rahvuskultuur võib ära kaduda?

Massikultuur ja rahvuskultuur:
http://www.virumaateataja.ee/2427507/mas...vuskultuur
Siin aga artikkel selle kohta, et meie kultuuriministeeriumis on ametnik kes ei tea, mis asi on kõrgkultuur ja tuleb seda teiste käest küsima.
http://arvamus.postimees.ee/2616018/vard...uskultuuri

[Müstik]

Tammsaare muuseumi juhataja ja ajalehe Postimees kolumnist Maarja Vaino rääkis Vikerraadio saates “Kajalood”, et kultuur on ühiskonna tervikuna koos hoidmiseks ülimalt oluline, eriti rasketel aegadel.

Saates räägiti lisaks üleilmastumisega kaasnevatest ohtudest Eesti rahvale ja kultuurile, poliitilise võimu kahanemisest rahvuslikul tasandil, demagoogia võimutsemisest poliitilises diskussioonis, kultuurilise killustatuse süvenemisest ja massikultuuri võimu laienemisest, kõrgkultuuri elujõulisusest Eesti ühiskonnas, ajaloolistest kultuurilistest paralleelidest, eesti rahvuslikust identiteedikriisist, sotsiaalse turvatunde kiirest kahenemisest ja paljust muust huvitavast.

http://vikerraadio.err.ee/v/kajalood/saa...el-aegadel

[Tulnukinimene]

Hengo Tulnola 1935 a.:

“Üldiselt mõeldakse kultuuri all just ühiskonna vaimulaadi arengut – moraali, kommete, kunstide ja teadmiste arengut…usk ja kultuur on lahutamata seoses ja usk on kultuuri juht, neid ei tohi lahutada, muidu hukkub terve mõistus.”

Küsimusele vastates - kogu minu tegevus keerlebki kultuuri ümber.

[kage]

Hengo Tulnola 1935 a.:

“Üldiselt mõeldakse kultuuri all just ühiskonna vaimulaadi arengut – moraali, kommete, kunstide ja teadmiste arengut…usk ja kultuur on lahutamata seoses ja usk on kultuuri juht, neid ei tohi lahutada, muidu hukkub terve mõistus.”

Palun seletage mulle kuidas on usk terve mõistusega seotud? Vaadates seda mida usk maailmas korda saadab, siis mina ei näe seal mitte mingit tervet mõistust.

[Tulnukinimene]

Siin ei ole mõeldud religiooni, vaid veendumusi. Teadmiste arengut, tuleb teada mis, miks ja kuidas toimub/toimib. See mis praegu maailmas toimub, võib nimetada üldiseks hullumiseks, eks oma osa on välistel muutustel (Maa telg, pöörlemiskiirus, sagedus jne.) Sellest tulevad välja selge mõistusega isikud (see juba omaette teema... vaimne areng)

[Vesilik]

Lisan hea usuzombide teemalise kommentaari kuna jutt läks usule:

Pole veidramat olendit maapeal kui seda on usklik. Ükskõik mis usku. Kui meie teeme otsuseid enda mina järgi, meie mina on meie peremees, keda me usaldame ja kelle käskudest juhindume, siis usklikul käib see teistmoodi.Tema peremees on taevas ning alati kui tal on vaja midagi öelda, pöörab ta silmad üles ja küsib: Isa, mis sa arvad? Kas see mis ma praegu ütlen, on ikka sinu mõte? Või minu?rääkimata otsuste langetamisest ja juhtnööride saamisest. Hommikul välja minnes palvetakse end selle peremehe hoole alla, päeva jooksul püütakse olla temaga pidevas kontaktis, meelde tuletades, kuidas Jeesus(ristiusu võtmeisik) ühes või teises situatsioonis võiks käituda, öelda, mõelda ning teha ja mõelda ka nii. Mitte kunagi ei ole usklik enda oma, ise, vaid oma kardetava peremehe oma, sest ta on ettearvamatu,enamasti ei vastagi uskliku küsimustele, vahel hirmus oma vihas, lastes talle kaela sadada kõiksuguseid karistusi isegi ta pisikeste üleastumiste pärast, seepärast on targem hoida kõrv kikkis ja püüda ette ära arvata, mismoodi mõtleb taevane peremees, et hoiduda tema pahameele alla sattumast. Seepärast, kui kohtate usklikke, võtke neid kui olendeid, kes ei ole kunagi ta ise, vaid keegi teine, keegi muu,kes ei räägi ealeski enda teksti, vaid selle oma, kellele nad oma kujutluses püüavad meele järgi olla.

[Müstik]

Uskumustest ja kultuurist

Kunagi taheti Eestis luua Eesti oma usk.
Kümme aastat peale Eesti iseseisvumist - aastal 1928 - kogunes seltskond haritlasi, keda ühendas soov luua Eesti oma usk. Leiti, et riiklik iseseisvus on rahvuse jaoks vaid vahend vaimse iseseisvuse saavutamiseks ja kaitseks. Rahvuse vaimsus ja kultuur ei saa aga toetuda võõrale usule - kristlusele. Oldi veendunud, et usk ei tohi olla dogmaatiline, vaid see peab arenema koos rahvaga ja olema kooskõlas teaduse uusimate avastustega.

Maausk on meie rahva keel, laulud, tavad, uskumused, arhetüübid ja kultuur. Maausk on tuhandete aastate pikkune pärimuslik side, mis seob meid meie maaga.
http://www.estinst.ee/publications/eston...k_est.html

[kage]

Siin ei ole mõeldud religiooni, vaid veendumusi. Teadmiste arengut, tuleb teada mis, miks ja kuidas toimub/toimib. See mis praegu maailmas toimub, võib nimetada üldiseks hullumiseks, eks oma osa on välistel muutustel (Maa telg, pöörlemiskiirus, sagedus jne.) Sellest tulevad välja selge mõistusega isikud (see juba omaette teema... vaimne areng)

Niipalju kui mu postitus suunas mõtted religioonile oli üks osa siiski ka selles, et kuidas usk on seotud terve mõistusega. Teadmised, vaimne areng ja selge mõistusega isikud ... kuidas seda siduda üheselt usuga ja veel selliselt, et ilma usuta inimesed ei ole vaimselt arenenud, selge mõistusega isikud ja ei ole võimelised kultuuri edasi viima? Minu, kui usuta inimese jaoks, jäävad sellised ütlused arusaamatuks, sest ma näen, et kõike seda on võimalik ka ilma usuta saavutada (see on juba omaette teema).

[levis]

....... Minu, kui usuta inimese jaoks, jäävad...................

Platseeboefekt tõestab, et usk on kulda väärt tööriist, mis aitab terveneda ning on abiks nii sportlikel sooritustel kui vaimsetel katsumustel.
Et kui lõvi sind järgmine kord taga ajab ja ees on kaljulõhe, siis ära kahtle endas, kas sa suudad sealt ikka üle hüpata. Kui hüpata on vaja ja see ainus lootus, siis mida rohkem kahtled, seda lühem õhulend tuleb.

[Tulnukinimene]

Minu, kui usuta inimese jaoks, jäävad sellised ütlused arusaamatuks, sest ma näen, et kõike seda on võimalik ka ilma usuta saavutada (see on juba omaette teema).

Ei ole keegi usuta, kõigil on oma veendumused, põhimõtted/põhitõed, väärtushinnangud. Pole vaja takerduda sõnasse "usk". Kolmanda tiheduse inimestel on oma "maailm", neljandal oma, viiendal oma. Igas neis on komplekt väärtushinnanguid ( või(s)tlemine-karjäär-raha, ilu-kunst, ideed ).

[Müstik]

Mu arust väga õige.
Aga teemast kõrvale usuteemale üleminek näitab, et kõrgkultuurist Eesti praeguses ühiskonnas kas ei taheta rääkida või ei olegi enam midagi suurt rääkida.

Ometi on ohud eesti rahvale ja kultuurile teada. Samuti kultuurilise killustatuse süvenemine ja massikultuuri võimu laienemine. Et siis see, et meie rahvuskultuur võib ära kaduda, ei tee üldse enam muret?