[kalldunn]

Kage!
Väga hästi formuleeritud vastus! See on just see, mida mina püüdsin teile. Kogu aeg, selgeks teha, siinses foorumis viibides, algusest saati. Sellel vanamehel ei ole kõrgemat haridust. Vaid ainult, kaks klassi, ja seegi karjakrantsiga pooleks! Nii et, kannatage ära, minu kokkupresitud jutt.
Lisaksin juurde veel. Kosmilise ruumi energia, ei ole elutegevuseks kõlblik. Mõtleme sellele; kui kõrge on maine biosfäär? Siit saame teha järelduse. Kosmiline energia muutub, selle liikumise tagajärjel, biosfäärini jõudes, biosfäärile vastuvõetavaks. Lõppmatuseni ei ole võimalik, maale energiat anda. Üleliigne energia tuleb ära viia. Selleks ongi vaja neid energeetilisi pööriseid.
Räägitakse, et neid suuri on 12 +1. Väiksemaid tekkib siia ja sinna, lõpmatul hulgal.
Lisage siia Kage formuleeritud vastus, ja asi hakkab selgeks saama.

[kalldunn]

Sest me tõesti, elame planeedil, kes või mis kihutab astronoomilise kiirusega, kosmilistes avarustes.

Su keha elab siin planeedil, "kihutab astronoomilise kiirusega, kosmilistes avarustes", sina ise oled paigal, projitseerid oma mõtete ja tunnetega selles "olevas hetkes" ette kiiri, misläbi valmivad tulevad hetked selles olevas tajutavas hetkes. See näeb pealtvaadates välja nagu laineline joon, 3d projektsioon oleks siis nagu virmaline, millel vastavad värvid nagu makilint läbi sinu asustatud punkti jookseb. Tee rännak, keri olevik ja tulevik kokku samasse punkti, näed ise ka. Aeg on liikumine ruumis, 5nda klasssi füüsika.

Oot, oot, oot. Mida sa mulle selgeks tahad teha? Kas seda, et maakera ei ole ümarik kera? Ning see ei pöörle, ümber oma telje? Või seda et maakera ei liigu pööreldes ümber päikese? Või ka seda , et ka päike ei liigu ümber universumi keskme?
Kui võtte see punkt, kus keegi asub, siis on ta maakera suhtes, tõesti paigal. Kuid maakera liigub sellel ajal,( kui keegi maakera suhtes paigal on), päikese suhtes. Ja nii edasi! Kõik on suhteline!
Kes või mis, kelle või mille suhtes liigub.
Mõtleks nii, inimene elab sellel planeedil, nagu hiigelsuurel kosmoselaeval. Need kes on aru saanud, et see laev liigub kellegi poolt, ette antud, kindlal trajektooril, püüavad endale selgeks teha. Kuidas see liikumine toimub? Missugused on selle laeva liikumise reeglid? Missuguste seaduste alusel, liigud see laev? Selle laeva liikumise ajal, toimub laeval, palju kummalisi nähtusi. Mida siiamaani ei osata seletada.
Sellega olen ma küll nõus. Et ajaga mõõdetakse aega. Või – ruumi liikumist – ruumis.
Oma küsimusele, ei ole ma ikkagi vastust saanud!
Kui suur on selle punkti liikumise kiirus, kus keegi antud hetkel asub, kosmilises ruumis? Summerides kõikki teaolevaid liikumisi.

[Lorenz]

Kui suur on selle punkti liikumise kiirus, kus keegi antud hetkel asub, kosmilises ruumis?

Kõik on suhteline!

Mulle tundus, et sa vastasid oma küsimusele juba ette

[kalldunn]

Kui suur on selle punkti liikumise kiirus, kus keegi antud hetkel asub, kosmilises ruumis?

Kõik on suhteline!

Mulle tundus, et sa vastasid oma küsimusele juba ette

Arvan et see ei ole siiski vastus.
Tahaksin ikkagi teada, Summeritud kõikki teaolevate liikumiste kiirust, kilimeetrit sekundites!
Astrofüüsikud peaksid seda teadma. Kasvõi ligilähedaseltki. Kuidas nad siis kosmose sõidukite trajektoore välja arvutavad?

[Lorenz]

Aga mille suhtes sa siis seda kiirust teada tahaksid?

[Müstik]

Palun vabandust, ma ei suutnud kõike materjali läbi lugeda siin, kas teemaalgataja pani pildi üles kuhugi või siis mitte? Sellest võibolla väravast.

Minu teada ajaportaale pildistada ei saa. Uurisin, mida internetis kirjutatud on. NASA nimetab neid portaale või väravaid X-punktideks või elektroni difusiooni piirkondadeks. Need on kohad, kus Maa magnetväli ühendub Päikese magnetväljaga.

[kage]

Sest me tõesti, elame planeedil, kes või mis kihutab astronoomilise kiirusega, kosmilistes avarustes.

Su keha elab siin planeedil, "kihutab astronoomilise kiirusega, kosmilistes avarustes", sina ise oled paigal, projitseerid oma mõtete ja tunnetega selles "olevas hetkes" ette kiiri, misläbi valmivad tulevad hetked selles olevas tajutavas hetkes.

Enne aiast ja aiaaugust rääkimisest jätkamist võiks kokku leppida kas räägite teadvuse olemusest või meie füüsilises universumis füüsilise keha liikumisest.

[Lorenz]

Universumi kese? Aga kui universumil polegi keset, mis siis saab?
See võib küll esmapilgul ebaintuitiivne tunduda, et mingil ruumil pole keset. Lihtsama näitena saaks rääkida ehk pindalast ja selle keskmest. Esmapilgul tundub, et iga kujundi puhul saab vähemalt põhimõtteliselt rääkida selle keskmest. Ringi, nelinurga, kolmnurga - mis iganes korrapärase või korrapäratu kujundi puhul. Keerulisemate kujundite puhul võib küll vaielda, et kus see keskpunkt tegelikult on, aga see siis on ikkagi olemas punktid selle kujundi tasandil, mille üle vaielda.
Kuidas aga on keraga? Kus on kera pinna keskpunkt? Kui rääkida Maast, siis Maa keskpunkt pole maa pinnal. Või kui nüüd tõepoolest tahta rääkida projektsioonist, siis võiks öelda, et kõik punktid Maa pinnal on enam-vähem ühel kaugusel Maa keskmest ja seega on kese pinna suhtes igal pool ja mitte ükski punkt Maa pinnal pole kesksem, kui ükskõik milline teine punkt.

Einsteini aegruumi kontseptsioon toob esile midagi sarnast ruumi puhul. Kui otsida universumi keskpunkti mingist ruumipunktist, siis saab öelda, et kõik ruumipunktid on võrdselt universumi keskmed. Ükski punkt pole rohkem kese, kui ükskõik milline muu punkt. Pm saaks nagu öelda, et kese on alguses

Kuidas võiks see olla seotud ajaaukudega?
No võtame musta augu näite. Enne termini "must auk" tekkimist, oli põhimõttelisel tasandil olemas mõistmine, et sellised nähtused on võimalikud. See tuleb välja juba Einsteini relatiivsusest, aga pikka aega ei pööratud sellele võimalikule nähtusele tähelepanu. Neid nimetati vahepeal ka külmunud tähtedeks. Mitte sellepärast, et nad külmad oleksid, aga mõeldi, et nad näivad külmadena.
Sellest paremini aru saamiseks võiks mõtteeksperimendi korras mõelda, et kuidas võiks välja näha oukord, kui täht heast peast kokku peaks vajuma mustaks auguks. Meie Päike näiteks.
Kõigepealt hakkaks Päike kahanema, muutudes aina väiksemaks. Selle protsessi käigus muutuks gravitatsiooniväli Päikese pinnal aina tugevamaks ja tugevamaks, kuni see hakkaks mõjutama seda, mida me näeme. Tugev gravitatsiooniväli objekti pinnal mõjutab sellest objekti eralduvat valgust nii, et valgus on väljastpoolt nähtav punanihkes. Päike ise muutuks kokku presimise käigus aga aina kuumemaks ja hakkaks eraldama aina energeetilisemat valgust: aina enam sinist ja ultravioletti, lõpiks rondgen- ja gammakiiri.
Kuumenev Päike muutuks sinisemaks. Samal ajal aga kasvaks päikesevalguse punanihe ja meie jaoks hakkaks päike ühel hetkel hoopis punasemaks muutuma. Meile tunduks, et päike muutub aina külmemaks, kui Päikese pind muutuks hoopis kuumemaks. Lõpuks kustuks päike meie jaoks hoopis. See oleks meie jaoks, nagu päike oleks äkitselt kokku tõmbunud ja maha jahtunud, muutudes lõpuks täiesti mustaks. Päike oleks nagu külmunud.
Teise efektina tunduks meile, nagu muutuks päikese pinnal kõik aeglasemaks. Aeg Päikese pinnal tunduks nagu hoogu maha võtvat, ja lõpuks täiesti peatuvat. Aeg tundub täiesti peatuvat siis, kui Päike kahaneks oma sündmuste horisondini. Siis ei näeks me enam Päikselel mingit liikumist ja kogu päike oleks ühtlaselt must - seal poleks enam midagi, mida saaks näha.

Seega mõnes mõttes on must auk ka ajaauk, aga mida see eelneva jutu kontekstis tähendada võks - seda ei oska ma öelda. Ehk vaid seda, et ajaaugud on väga vägivaldsed nähtused ja nende lähedal ei tasu olla.
Siin võiks meelde tuletada kiiresti liikuvat kosmoseraketti. Kui see liigub meist eemale, või meie poole, siis tundub aeg selle pardal meie jaoks aeglasemalt kulgevat. Meie jaoks kulgebki. Aga sa ei tahaks olla selle raketi teel, kui see otse sinu suunas liigub.

Edasi võiks nagu mõelda, et kui Päike kokku vajub ja aina kuumemaks muutub, siis ühest külejst vabastaks see nagu aina enam energiat sinisemaks muutudes. Aga teisest küljest meie jaoks seda energiat enam pole, meie jaoks muutub täht hoopis punaseks. See energia on nagu "surev energia" tähel, mis on iseendasse sulgumas ja ajast välja liikumas.
Kosmoseraktei analoogia peale mõeldes lähevad asjad siinkohal tõeliselt huvitavaks, aga samas ka palju keerulisemaks.