Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Taevakehade fototöötlused
#1
siin n'aeme asteroid ceresi imekujulisit paarempoolne erev loik (ehk plekk).
originaal (mida ma siin tugevalt moondanud) on see mida NASA jagas juuni kuuendal
zonde nimi on Dawn Mission to Ceres .. varsti ootame veelteravamaid ilmutusi (NASA'st).

[Pilt: AreaB_zpsxv1of7yq.jpg]
nagu n'aha .. moondus (isegi) laenab ennast suurendada.

[Pilt: AreaB_02_zpsumboax2k.jpg]
ma l6in v'arvid laiali vastava tarkvaraga - mis on tasuta igale'uhele net'ist t6mmata ... ma ei n'ae et
keegi teine oleks p66ranud vastavat tarkvara: teole.
(kergelt kinnitatud net'i otsingu teel).
Vasta
#2
Palun lisa teemale ka mingisugune mõttepüstitus. Praegu on lihtsalt aursaamatult töödeldud pildid reas.

Soovitatav info esipostituses:
Millest need pildid on?
Kuidas oled neid töödelnud?
Kas ja mis on sinu hüpotees seoses nende piltidega?
Kuidas need pildid hüpoteesi tõestavad?
Vasta
#3


onu kirjeldab ja n'aitab oma moonduseid sama NASA ilmutusest.
Vasta
#4
v6iks v'aita et olen avastanud teatud moondumisprotokol mis toob
igasugu muidu n'ahtmatu detaile -- "uksk6ik millisest ilmutusest! Hetkeks p'oorame t'ahelpanu galaktik tsentrummi

Tavaliselt on need ilmutused keskelt 'uleilmutatud. K6ik jookseb kokku - kui nii. Minu salaprotokolli kaudu on v6imalik erastada mis
seal t'apsemalt leidub .. minu m6istetes.

   
   
   

J"argmine vaade:

   
   

   
   
   
Vasta
#5
edaspidi:

   
   
   
Vasta
#6
   
   
   
Vasta
#7
Ühendasin kaks teemat, kuna need tunduvad sisult küllaltki sarnased.

Kolchak - seleta ikkagi, et mida sa oled enda arvates avastanud. Tee seda kasvõi inglise keeles, kui emakeel vahepeal meelest läinud.

(30-06-2015, 22:37 )Nielander Kirjutas: Millest need pildid on?
Kuidas oled neid töödelnud?
Kas ja mis on sinu hüpotees seoses nende piltidega?
Kuidas need pildid hüpoteesi tõestavad?
Vasta
#8
Mnjah Kolchak, pilti saab töödelda igaüks. Filtreid on vabalt saada ja tarkvara samuti. Nüüd siis küsimus, milleks on neid vaja sel moel töödelda? Missugusel eesmärgil? Mida sa otsid? Ja kui sa oled midagi leidnud, siis mis see on? Pilditöötlemist kui sellist tuntakse siin foorumis ammu Smile
Vasta
#9
Lisaksin niipalju,et minu teada need kaunid värvilised pildid mida meile kaugetest galaktikatest aga ka kodustest planeetidest edastatakse reaalselt sellisel kujul meieni ei jõua ja võib-olla polegi meile sellisena tajutavad.
Värvid lisatakse neile enamikule juurde.
Vasta
#10
Jah, need värvilised pildid taevakehadest on samuti töötlus mingist märksa ebamäärasemast ja mürarohkest infost, sarnaselt selle töötlusega, mis toimub meie ajus kui me ümbritsevat maailma vaatame ja tõlgendame.

Tsiteerin taevafotograafi Raivo Heina "Taeva puututust", suurepärane pildiraamat taevakehadest, mis erinevalt Koltchaki piltidest on siiski kõik Maa pealt teleskoobi abil pildistatud. Ja autori sõnul on see kõik lihtsustatud kirjeldus.

Kasulik taustateadmine kõikidele UFO ja vaimupildistamisehuvilistele. Ja annab mõtlemisainet teemal, et kui tahta ennast peita, siis näi millegi nii tavapärasena, mis paistab müra või ülituttava objektina.

Tsitaat:Läbi [teleskoobi] okulaari taeva piilumine on suurepärane tegevus. /.../ Küll aga erineb okulaarist nähtav nendest ilusatest ja värvilistest taevapiltidest, mida igaüks on ilmselt näinud ajakirjades ja internetis.
/.../
Millest on tingitud erinevus pildi ja tegelikult nähtava vahel? Vastus on lihtne! Silm on nagu teleskoop, mis püüab valgust kinni. Silma läbimõõt on aga väike, ligikaudu 1 cm. Füüsikast on aga teada, et mida suurem on teleskoobi läbimõõt, seda rohkem footoneid see püüda suudab ja seda parem tuleb pilt. Kosmosest tulevaid footoneid on aga öötaevas väga vähe ja meie silm (resp. aju) ei suuda neid peale kinnipüüdmise ka salvestada - kui footon silma jõuab, käib "sähvatus", aju registreerib selle ning ongi footon kadunud. Veel vähem suudab silm registreerida nende kaugete objektide erinevaid värve - neid footoneid on niivõrd vähe, et silmaga on neid võimatu näha. Nii näemegi vaid heledamaid ja lähemaid süvataeva objekte, mis kõik tunduvad hallide uduplekkidena.

Siin aga tuleb appi kaasaegne tehnika. Mikrokiibid suudavad salvestada iga footoni, mis neilelangeb. /.../ Mida pikem säriaeg, seda parem. Muidugi on ühekordsel säriajal ka piirang - tavaliselt üle ühe tunni pikkust säri ei saa teha. /.../ Tuleb teha palju särisid ja hiljem need digitaalselt kokkuu liita. Näiteks võib teha 60 korda 15-minutilist säri, see võrdub 15-tunnise säriga.

Siis jõuame järgmise sammuni. Üks asi on taevast footonid kinni püüda, teine aga see toores materjal pildiks töödelda. Taevast satub pildile peale objekti väga palju erinevaid artefakte. Nendeks on kosmiline kiirgus, müra, erinevad halvad ja vigased kuumad/külmadpikslid, valgusreostus, üle lendavad lennukid ja satelliidid, aga ka näiteks asteroidid, mille liikumine pika säri korral nähtavaks jooneks muutub.

Nende kõigi eemaldamine pildilt nõuab head tarkvara ja põhiteadmisi. Esimeseks etapiks on tooreste piltide kalibreerimine - algmaterjalilt visatakse välja peamiselt tekkinud müra ja sensoril olevad tolm ja muu praht, mis pildil näha on. Kalibreerimiseks on vaja peale valguskaadrite salvestada ka kalibreerimiskaadrid, milleks on tume-, tasavälja-, ja eelpingekaadrid.

Pimekaadrid pildistatakse kinnise katikuga, sama säriajaga ja sensori temperatuuriga, millega on tehtud valguskaadrid. Tulemuseks on säbruline pilt, millel on registreeritud vaid müra, kusjuures sama müra on ka valguskaadritel. Pole lihtsamat asja kui nüüd kõik mürakaadrid summeeida (tavaliselt peab neid kaadreid olema viis korda pikema säriga kui valguskaadreid kokku: 10 minuti valguskaadri kohta peaks tulema 50 minutit pimekaadreid) ja saadud pilt töötlusprogrammiga valguskaadrilt maha lahutada Tulemuseks on peaaegu müravaba andmekaader.

Samal ajal jagatakse valguskaadritelt maha ka tasaväljakaadrid. Need on sellised pildid, mis on pildistatud ühtlast valgusvoogu sihtides (eha- või koidutaevas või spetsiaalne valguskast, mis kiirgab ühtlast valgust). Tulemuseks on nähtavad sensori või optika tolmuterad vinjetingust tulenev pildiäärte tume rant. Tasaväljakaader elimineeribki need ülejäägid valguskaadrilt. Tulemuseks on tolmu ja vinjetinguvaba tasane valguskaader.

Bias- ehk eelpingekaadrid tehakse null säriajaga ja on vajalikud teiste kalibreerimiskaadrite skaleerimise korrektsuse tagamiseks.

/.../

Järgnevalt tuleb kõigi andmekaadrite joondamine. See tähendab, et kõik piltidel olevad objektid oleksid samadel koordinaatidel, muidu langevad ühesugused detailid hiljem pilte summeerides erinevatele pikslikoordinaatidele. Ka joondamise teeb ära tarkvara.

Pärast joondamist tuleb kõik kalibreeritud kaadrid summeerida. Siin on olemas erinevaid tehnikaid: kas summeeritakse keskmist meetodit kasutades, liidetakse kõik valgustugevused kokku või eraldatakse liidetavatest minimaalsed/maksimaalsed väärtused jne. Tavaliselt kasutatakse keskmistamise meetodit. Tulemuseks on mitmest kaadrist kokkuliidetud pilt.

Täpsustuseks peab veel lisama, et värvilise pildi saamiseks on objekti vaja pildistada läbi erinevate filtrite. Tavaliselt on selleks RGB kolme värvi (punane, roheline, sinine) filtrid, millest summeerimisel saadaksegi värviline tulemus. Kõik eelnevad kalibreerimise etapid on vaja läbi käia iga erineva filtrivärvusega aadriga eraldi.

Nüüd järgneb juba pikk rida tavapärasemat fotošoppimist.
Vasta
#11
1)
   

2)
   

3)
   

3b)
   

4)
   
Vasta
#12
Teemale täienduseks üks simulatsioon Nixi pöörlemisest:
https://youtu.be/zwSFC-aPEG0

Vasta
#13
See on Galaxy M66 .. ja siin me n'aeme (esimest korda) kuda ta
tsentrum paistab. On vist Jet'igi isegi n'aha. Black Hole'i purskkaev. Need kaks lisandid on gif failid .. seega tuleb neil lasta natukse laadida.


   


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#14
https://en.wikipedia.org/wiki/C/2006_M4_(SWAN)

mega super enhancement (moondus)
http://s3.photobucket.com/user/Rusty_Pen.../CometSwan

Vasta
#15
http://www.upload.ee/gallery/14974/BugDemo.html
Vasta
#16
originaal Hubble ilmutus circa 2004

[Pilt: Centauri_01.jpg]

suupermega salamoondus_01

[Pilt: Centauri_01_W_01.jpg]

suupersala megamoondus_02

[Pilt: Centauri_01_W_02.jpg]

[Pilt: Centauri_01_W_02_01.jpg]

[Pilt: Centauri_01_W_02_02.jpg]

[Pilt: Centauri_01_W_02_03.jpg]

[Pilt: Centauri_01_W_02_04.jpg]

Vasta
#17
Mis selle kõige mõte on? HALLOO?
Vasta
#18
k"usimus on "Mis selle k6ige m6te on?"

luba ma k'usin .. kas sa kannaksid vale skriptiga moodustatud prille? oletan et vastus oleks et "ei kannaks!"

noh see originaal NASA ilmutus on udune ja muidu fookusest v'aljas .. keegi kommis teises foorumis et tihti paistab nagu NASA ilmutused on odava k'umne dollari WALMART'ist muretsetud kaameraga v6etud. << v'aiksed failid (v'ahem kui 100KB ja fookusest kaugelt eemal) .. miks see nii on? ma ei oska m6ista (aga silmatorkavalt paistab et nii naad on).

Does that answer your question?

Vasta
#19
Jah Nasa fotokvaliteedist saan aru aga sinu piltide tagamõte ja sisu on sul endiselt avamata.
Vasta
#20
piltide tagam6te ja sisu:

mis seal 6elda? selgem pilt ja umbes k6ik! ja mis seal n'aha? noh eks see ole iga isikul oma m6ista. Midagi on n'aha .. selllest olen v6rdlemisi kindel. T'ahendab et see pole lihtsalt mingisugu moondamisest tekkitud tehis. Loe: et see ikka vastab reaalsusse (nii imelik ja erap'arane kui ta veel v6ib olla). < kuidas ma seda v6in v'aita? noh ... kui l'ahemalt vaadata .. on n'aha et .. need sooned ja jooned jooksevad 'uheteise alt l'abi. << mingi moondamis protokol seda ei tekkitaks. Seda on (korduvalt) nendes viimastes ilmutustes n'aha.

Kas v'arvid vastavad t6ele? Seda ma ei usu .. Aga .. see et on erav'arvisi n'aha .. see t6estab (raudselt) et need sooned ja jooned on erav'arvi IRL. Arvatavasti mitte sama v'arvid otseselt aga v'arvi muudatused on reaalselt (geomeetriliselt) t6elised.

Kokkuv6ttes ma 'utleks niipalju et .. midagi t6esti erakujulist on asteroid Ceres'il hulkumas. Midagi mis on v6imeline maastikku sihilikult muuta. Midagi millega me pole 'ule'uldse tuttav.

K6igiga arvestades; see v6iks (vabalt) vastata Jumalasse. Eriti meie (inimkonna) v6imudega v6rreldes. Sounds crazy - but it could (well) be true! Something is way, WAY, out-of-whack on Ceres. That's for darn sure! V'aike ime et NASA pole eriti l'ahedaseid close-up'isi kraater Occator'ist levinud.



Vasta
#21
Härra Kolchak vist ei mõista, et kui kaugeid taevakehi just mitte kohapeale pildistama lennata, siis pildid tulevadki suhteliselt udused, sest teleskoopide võimed on siiski piiratud. Sealt ka see "100kb ja fookusest väljas" mulje. Tegelikkus on lihtsalt see, et iga piisavalt kauge objekt jääbki pildile udusena. Eriti kui hakata seda suurendama, sest info hulk filmil või digifailis on pildistamise momendil lõplik ning pärast seda enam kuidagi juurde ei tekita.

Mis puutub sinu "tehnoloogiasse", siis on see selles kontekstis absoluutselt mõttetu. Seda enam, et siiani pole tulnud ühtki natukenegi sisukat seletust, milleks see kõik?
Vasta
#22
http://chandra.si.edu/photo/1999/0052/

[Pilt: Crab_01.jpg]

[Pilt: Crab_02.jpg]

[Pilt: Crab_03.jpg]

[Pilt: Crab_04.jpg]

[Pilt: Crab_05.jpg]

[Pilt: Crab_06.jpg]

[Pilt: Crab_07.jpg]

[Pilt: Crab_08.jpg]
Vasta
#23
Uued Moondused - Sama Vana Salaprotokol

Vasta
#24
Panen ka ühe, aga see ei ole minu töötlus. Ise oskan pilte ainult mõttetuks muuta, nii nagu minu arvates on kõik eelnevad "töödeldud" pildid siin teemas.
[Pilt: multiwavelength-whirlpool-galaxy-em-spectrum.jpg]
Vasta
#25
Jõudsin ära oodata. Smile Esimene teemakohane sisukas postitus. Aitäh Levis
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat