Postitused: 770
Teemad: 15
Liitus: Sep 2007
14-02-2015, 14:12
(Seda postitust muudeti viimati: 17-02-2015, 19:23 ja muutjaks oli Punahabe.)
Õige ,Liivi haru ei jõudnud õigel ajal kohale.Mina näen siin igal juhul vandenõu varju.Oli ju Ordu oma põhimõtetega,milliste eesmärk polnud ülikute rikastamine vaid kogu maa ja rahva arendamine pinnuks silmas paljudele kohalikele võimukandjatele kes soovisid koormisi ja oma võimu suurendada.Sageli oli kaubandus ordu kontrolli all ja ordu taotles sellega just neid eesmärke mida nüüd nimetatakse õiglaseks kaubanduseks.Uusasunikud olid mitme aasta jooksul üldse maksudest vabastatud(seda eelkõige preisimaal)ja sagely pikenes see teatud tingimustel edasi(n.sõjakäikudel osalemisel)Kuid ebaõiglust hakkasidki just süvendama need kes kõiki neid soodustusi nautisid,endale alamaid hankisid jne.
Tannebergi lahingu puhul ongi mitmeid küsitavaid kohti.Osa vägesid ei jõudnud kohale.
Ordujuhatus laskis väidetavalt ilma kõrgmeistri teadmata vaenlastele nn.mõõgad üle anda ja seda pärast öist marssi.
Ma ei imesta kui siin oleks mängus ka Kuldhordi käsi oli ju Saksa ordu nende kõige suuremaks takistuseks euroopas.
Lahingus kasutati just mongolitele omast taktikat,nimelt immiteerisid venelased ja tatarlased põgenemist,meelitades ordu jälitama ja ajades nende lahingukorra segi
Postitused: 13,070
Teemad: 98
Liitus: Oct 2004
(14-02-2015, 14:12 )Punahabe Kirjutas: Õige, Liivi haru ei jõudnud õigel ajal kohale. Mina näen siin igal juhul vandenõu varju.
Jah, seda miks reageeris Liivimaa meister nii hilja ega saatnud oma vägesid õigeaegselt kohale, on raske seletada.
Pealegi just mõned päevad enne lahingut oli ta kinnitanud, et tahab kõrgmeistrile surmani kuulekas olla.
Sellest käitumisest on ka järeldatud Liivimaa orduharu iseseisvumist kõrgmeisri ja Preisi haru suhtes.
Liivimaa harul aga olid ka omad huvid, mis ei kattunud Preisimaa omadega.
Pärast Tannenbergi lahingut 1410 aastal jäi Liivimaa orduharu peavastaseks veel Leedu suurvürstiriik.
Poola ja Leedu olid pigem liitlased Vene ohu vastu, kuid vaevalt aitasid ordut Liivimal tõeliselt.
Pärast rahu lõppemist Venemaaga 1551.aastal suurendas tsaar survet Liivimaale. Ivan IV nõudis tribuuti. Enne kui jõuti üha suurenevate nõudmiste üle aru pidada, saatis Ivan IV 1558.a. oma väed teele, vallutas Narva ja Tartu ning rüüstas maad.
Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Postitused: 13,070
Teemad: 98
Liitus: Oct 2004
(07-12-2009, 09:28 )jooshik Kirjutas: http://www.outlawjournalism.com/forum/vi...9614250224
Siin jällegi spekuleeritakse teutooni risti ja svastika omavaheliste seoste üle.
Ühest inglise ajaloolase raamatust. Kirjutan üles, muidu läheb meelest ära.
Jutt siis Teutooni ordu ristist.
Need ristid näevad välja nagu natside raudristi ordenid. Neid nimetatakse käppristideks. Käppriste võib näha ka paljudel keskaegsetel esemetel. Isegi Inglismaa kroonijuveelidel ning kuningakroonil.
Sama risti kasutasid oma embleemiks aga ka templirüütlid.
Sakslased hakkasid käppristi kasutama medalil ja sõjaväes millalgi 19.sajandil.
Ja kasutavad seda tänini. Näiteks moodsal tankil on käpprist peal.
Miks aga valisid sakslased selle Teutooni ordu embleemi?
Arvatavasti olid keskaegsed sakslased templirüütlitest nii mõjutatud, et moodustasid oma ordu - Teutooni ordu.
Ja võtsid omaks ka templirüütlite käppristi, ehkki neil oli see must, mitte punane nagu templirüütlitel.