01-01-2015, 13:06
Unenägu
Olin ühes suures vanas lossis, täpsemalt esialgu ühes saalis, kus ma rääkisin midagi inimestele. Inimesi võis olla
ligikaudu 30 kuni 50, rääkimise ajal olid inimesed tõsised, mäletan, et võtsin seda naljana ja rääkisin enda arust mõned
naljad, kuid olid väga tõsised.
Üks inimene tegi mulle lossis jalutuskäike, jalutasime trepist üles ja loss oli seest väga suur, kõndisime nagu rõdul,
teise korruse keskel oli tühi ja nägi esimest korrust (nagu kiriku sarnast), rõdu äärtes või poolikud seinad, mis kaitseb,
et üle kukuks. Seal oli väga palju mõõku, pikad, imelikult ümarad, et nende eesmärk polnud võidelda vaenlasega, kuid otsad
olid väga teravad.
Mulle räägiti natuke ajaloost ja eelmistest kuningatest, kellest räägiti, siis ta oli väga noorelt kuningaks saanud, kuid
ta ei olnud kaua, sest teda aeti narkotikumitega sõltuvusse ja kellelgi poolt tapeti kuningas, kuid esitati seda nagu
kuningas oleks ise enesetapu teinud. Aasta oli millegiga 18xx ehk midagi 19. sajandil, kuid ma ei saanudki aru, mis aastas
mu unenägu toimus, sest elektroonikat ma kellegi käes ei näinud.
Edasi oli üks pidulik söömine, söögilauad olid kõike head täis, asukohad olid keset hooned.
Pärast söömist oli täielik pimedus, mitte kedagi ei näinud nagu tühi auk, mitte mingit häält, kuid kui taas valgeks läks,
siis oli ühtäkki kõik inimesed paanikas. Üks väga vana naisterahvas märkas, et pokaalidel olid "udu" laigud peale tekkinud
ja olukord läks veel paanilisemaks. Söögilaua ümber moodustati mõõkadest kast, üksteise kõrval oli kaks või kolm mõõka ja
see kast oli väga suur.
Ei saanudki lõpuks aru, mille pärast kõik tehakse ja keegi ei tahtnud rääkida, vaid küsimise peale saad väga pahaseks ja
mindi veel rohkem paanikasse.
Unenägu lõppes
1. jaanuar 2015
Olin ühes suures vanas lossis, täpsemalt esialgu ühes saalis, kus ma rääkisin midagi inimestele. Inimesi võis olla
ligikaudu 30 kuni 50, rääkimise ajal olid inimesed tõsised, mäletan, et võtsin seda naljana ja rääkisin enda arust mõned
naljad, kuid olid väga tõsised.
Üks inimene tegi mulle lossis jalutuskäike, jalutasime trepist üles ja loss oli seest väga suur, kõndisime nagu rõdul,
teise korruse keskel oli tühi ja nägi esimest korrust (nagu kiriku sarnast), rõdu äärtes või poolikud seinad, mis kaitseb,
et üle kukuks. Seal oli väga palju mõõku, pikad, imelikult ümarad, et nende eesmärk polnud võidelda vaenlasega, kuid otsad
olid väga teravad.
Mulle räägiti natuke ajaloost ja eelmistest kuningatest, kellest räägiti, siis ta oli väga noorelt kuningaks saanud, kuid
ta ei olnud kaua, sest teda aeti narkotikumitega sõltuvusse ja kellelgi poolt tapeti kuningas, kuid esitati seda nagu
kuningas oleks ise enesetapu teinud. Aasta oli millegiga 18xx ehk midagi 19. sajandil, kuid ma ei saanudki aru, mis aastas
mu unenägu toimus, sest elektroonikat ma kellegi käes ei näinud.
Edasi oli üks pidulik söömine, söögilauad olid kõike head täis, asukohad olid keset hooned.
Pärast söömist oli täielik pimedus, mitte kedagi ei näinud nagu tühi auk, mitte mingit häält, kuid kui taas valgeks läks,
siis oli ühtäkki kõik inimesed paanikas. Üks väga vana naisterahvas märkas, et pokaalidel olid "udu" laigud peale tekkinud
ja olukord läks veel paanilisemaks. Söögilaua ümber moodustati mõõkadest kast, üksteise kõrval oli kaks või kolm mõõka ja
see kast oli väga suur.
Ei saanudki lõpuks aru, mille pärast kõik tehakse ja keegi ei tahtnud rääkida, vaid küsimise peale saad väga pahaseks ja
mindi veel rohkem paanikasse.
Unenägu lõppes
1. jaanuar 2015
