[Hallucigenia]

Eesti televaatajate jaoks tutvustas probleemi hiljuti Kanal 2 jooksnud Saksa põnevusfilm "Tsunami", mille teaduslik tagapõhi siiski märksa tõepärsem kui nt filmil "The Day After Tomorrow". Merepõhjas võivad tahkes (metastabiilses) olekus (vesi-metaan segujää) peituda tohutud metaani varud. Aga tõsisem, kui nendest gaasilise metaani vabanemise oht mingite merepõhjas läbi viidud plahvatuste tagajärjel (nagu filmis), on see merevee soojenemise tõttu. Ja kuna metaan (CH4) on väga efektiivne kasvuhoonegaas, siis vallandab see isekiireneva protsessi. Arvatakse (ühena paljudest võimalustest), et taoline sündmus põhjustas liikide massilise väljasuremise ca 250 miljonit aastat tagasi (Perm-Trias). Teisalt pakub metaanhüdraat suurt huvi kui potentsiaalne kütus, väga aktiivselt tegeleb taoliste uuringutega Jaapan.

[zed]

Niipalju kui teemast tean hoidvat neid metaaniläätsi merepõhjas külmemad veekihid (võrreldes pindmistega). Samas huvitav kui suured peaksid olema sügavused, et selline aktiivne metaanikogunemine peaks toimuma? Ja veel, kas see metaan tekib merelises ökosüsteemis nn. loomuliku orgaanika lagunemise tulemusena või pihkub (tore termin mis tekkis eesti keelde seoses Tšernobõliga) seda merealusest pinnast?
Kas on võimalik, et sarnased metaaniläätsed on ka Baltimeres? (keskm. sügavus 50-60 meetrit).
Selle kopter-casega seoses oli mul mõte, et äkki irdus merepõhjast tohutu metaanilääts mis muutis kopteri püsivust õhus. Muidugi ei oska võrrelda tavaõhu ja metaani aerodünaamilisi erisusi. Praegu arvatakse et kopteri huku põhjuseks olla mingi mehh. rike.
Bermuuda kolmnurga laevakadumistega seoses on tuldud välja spekulatsiooniga metaaniläätsede eraldumisest merepõhjast.
Merevee karakteristikud muutuvad (pindpidevus jm.) kui metaan tungib suures koguses ja ulatuses läbi vee mikromullidena. Laevad pidid põhja minema äkitselt ja tavapärases ujuvasendis telliskividena. Nad lihtsalt ei uju enam. Väga huvitav hüpotees.
Samas ei saa jätta kõrvale ka sügavate veekihtide loomuliku tsirkulatsiooni omapärasid. Siin võin toetuda isiklikele kogemustele, kuna olen viimase kümnekonna aasta jooksul sukeldunud kõikidel kontinentidel (v.a. Antarktika) ja kõikides ookeanides. Enamus suuri veesegajaid, hoovusi on vertikaalsuunas küllaltki õhukesed. Alates paarikümnest meetrist paarisaja meetrini. Üldse on vesi selline mateeriavorm kes on pika mälu ja kangekaelsete harjumustega. Näiteks Golfi hoovus tegeutseb küllaltki kitsas "frondis" vertikaalskaalal. See vertikaalne ümberpaiknemine on seda konservatiivsem ja aeglasem mida sügavamele me läheme. Veekihid liiguvad suurtes sügavustes kogu aeg, kuid paraku enamuses on see paiknemine horisontaalne. Vertikaalseid voogusid on harva ja need on üliaeglased.
Seetõttu see oletatav metaanikihtide vabanemine peaks juhtuma kui keegi suudaks lõhkuda selle horisontaalsuunas kulgeva "miljonikihilise" liikluse ookeani suurtes sügavustes, ei tahaks uskuda, et isegi suhteliselt suur vee pinnakihtide temperatuuri tõus peaks kuidagi mõjuma suurtesse sügavustesse.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: zed
Seetõttu see oletatav metaanikihtide vabanemine peaks juhtuma kui keegi suudaks lõhkuda selle horisontaalsuunas kulgeva "miljonikihilise" liikluse ookeani suurtes sügavustes, ei tahaks uskuda, et isegi suhteliselt suur vee pinnakihtide temperatuuri tõus peaks kuidagi mõjuma suurtesse sügavustesse.

Jah ... ega ma paljut oska siin arvata ... võin vaid viidata, et metaani sellise temperatuurse vabanemise mehhanismi merevee soojenemise tagajärjel on pakutud kui ühte võimalikku põhjust liikide massiliseks väljasuremiseks paarsada miljonit aastat tagasi (BBC "The Day The Earth Nearly Died ")

Sügavus? Olevat vaja vähemalt 300 m (link - seal ka ilus pilt "põlevast jääst"), mis teeb Balti mere küsitavaks metaanhüdraadi leiukohana ... muidugi, gaasimulle saab ehk muulgi kujul merepõhja all paikneda ...

Muudetud: 1-1-06 kell 23:57:24 Hallucigenia