Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Hingedest
#1
Olen nüüd paar päeva foorumis kasutajate lugusid lugenud. Mõtlesin, et küsin tarkadelt, mida siis need hinged vms asjad mõtlevad, kui nad meie majades jne ringi kolavad? Ilus on mõelda, et kui inimene sureb, siis ta lihtsalt lahkub oma kehast ja hulgub kuskil ringi ja teeb omi asju. Aga mida teeb näiteks nädalavanuselt surnud imiku hing või mõne raske vaimse puudega surnud inimese hing? Kuhu läheb see hing, kes elust mitte midagi ei tea?
Vasta
#2
Sa märkad, et kõik need rasked küsimused haihtuvad kui võtad omaks seisukoha, et hinge kui sellist ei eksiteeri. Tõendid hingede olemasolust on enamikel juhtudel looduslike anomaaliate ja soovmõtlemise segu ning teated pealnägijatelt omamoodi sotsiaalpsühholoogiline fenomen, mida põlistatakse tänapäeval läbi anektootlike lugude ja lugematute õudusfilmide.
Vasta
#3
Tubli Nielander, enne polegi ju mingit probleemi kuni lõpuks oled surnud, tõused üles ja üritad teistega suhelda aga nad ei kuule sind, siis vahid voodis mingit võõrast nägu ja omasid ümber voodi sind taga nutmas. Siis kolad oma elu läbi ja avastad papi endal järgi jooksmas, kuigi ise pole üldse kirikuinimene, aga sinu suguvõsa tellis kirikliku matuse. Siis oled kirikus ja sind maetakse, papp kutsub välja kristliku söödiku sinu hinge sööma, karjud valu pärast aga keegi ei kuule ja kisa lõpeb kui oled söödud. Head saaki kristlikule söödikule. Sa ju ei teee midagi et oma elust aru saada, nii ongi su lõpp kristliku hingesööja kõhus.
Vasta
#4
(09-01-2014, 22:27 )myrwo Kirjutas: Olen nüüd paar päeva foorumis kasutajate lugusid lugenud. Mõtlesin, et küsin tarkadelt, mida siis need hinged vms asjad mõtlevad, kui nad meie majades jne ringi kolavad? Ilus on mõelda, et kui inimene sureb, siis ta lihtsalt lahkub oma kehast ja hulgub kuskil ringi ja teeb omi asju. Aga mida teeb näiteks nädalavanuselt surnud imiku hing või mõne raske vaimse puudega surnud inimese hing? Kuhu läheb see hing, kes elust mitte midagi ei tea?

Kui huvitab, siis siin on ka üks varasem teema kus arutletakse muuhulgas ka lapse surma üle.
http://www.para-web.org/showthread.php?t...se+surm%22

Üldiselt kvantfüüsikute arvates inimhing ei hävi ega sure, vaid taasühendub universumiga:
http://www.elu24.ee/1024916/kvantfuusiku...ng-reaalne


Vasta
#5
(09-01-2014, 23:26 )VironShaman Kirjutas: Tubli Nielander, enne polegi ju mingit probleemi kuni lõpuks oled surnud, tõused üles ja üritad teistega suhelda aga nad ei kuule sind, siis vahid voodis mingit võõrast nägu ja omasid ümber voodi sind taga nutmas. Siis kolad oma elu läbi ja avastad papi endal järgi jooksmas, kuigi ise pole üldse kirikuinimene, aga sinu suguvõsa tellis kirikliku matuse. Siis oled kirikus ja sind maetakse, papp kutsub välja kristliku söödiku sinu hinge sööma, karjud valu pärast aga keegi ei kuule ja kisa lõpeb kui oled söödud. Head saaki kristlikule söödikule. Sa ju ei teee midagi et oma elust aru saada, nii ongi su lõpp kristliku hingesööja kõhus.

Kahtlen sügavalt sinu hüpoteesis, et niimoodi peale surma juhtub. Samuti kahtlen, et minu kahtlus sind eriti huvitab. Küll aga peaks sind huvitama see, et hetkel näid sa üritavat teemaalgatajat hirmutada hinge olemasolu uskuma. On huvitav fakt, et kristlikul kirikul on alati olnud probleeme Paradiisi/taeva kujutamisega, aga samas Põrgu/allilma värvika ja detailse kirjeldamisega pole tal kunagi erilisi raskusi olnud.
Vasta
#6
Eks see kõik üks paras pläma ole.
Vasta
#7
(09-01-2014, 22:27 )myrwo Kirjutas: Mõtlesin, et küsin tarkadelt, mida siis need hinged vms asjad mõtlevad, kui nad meie majades jne ringi kolavad? Ilus on mõelda, et kui inimene sureb, siis ta lihtsalt lahkub oma kehast ja hulgub kuskil ringi ja teeb omi asju. Aga mida teeb näiteks nädalavanuselt surnud imiku hing või mõne raske vaimse puudega surnud inimese hing?

Kuna hing on surematu siis tal pole vanust. Seega kui sureb laps siis peale lapse surma avastab hing, et ta on surematu olend kellel pole vanust. Oma välimuse kujundab teiselpool igaüks ise, ehk siis näeb ta välja selline, nagu ta ennast ette kujutab. Füüsilises maailmas on imikud ja puudega inimesed sellise mõistusega nagu me teame sellepärast, et hing peab tegutsema läbi füüsilise keha, kui aju pole piisavalt välja arenenud või on mingi defektiga siis on tegu lapsega või puudega. Kuna siia ilma tulles unustame kes me tegelikult oleme peame õppima algusest seda keha juhtima ja füüsilisest maailmast aru saama.
On olnud juhtumeid kus inimene mäletab oma eelmist elu ja siis on juhuseid, et laps on noorest peast nagu täiskasvanud. Ehk siis hing on rohkem teadlik kes ta on. Miks me ei mäleta oma tegelikku olemust füüsilises maailmas on omaette lugu mis vajaks eraldi teemat.

See mis juhtub teiselpool sõltub inimese uskumustest- see millesse usud see tõenäoliselt ka juhtub. Kuigi on seal ka mingid üldised reeglid ja sarnasused erinevate inimeste kogemuste vahel.

Kuna pole praegu pikemalt aega kirjutada sai jutt natuke "kandiline" aga olulisest ehks saab aru mida mõtlen.

See on minu arvamus täna asjast, mis võib ajajooksul muutuda.

Vasta
#8
(09-01-2014, 22:27 )myrwo Kirjutas: ... mida siis need hinged vms asjad mõtlevad, kui nad meie majades jne ringi kolavad?... Aga mida teeb näiteks nädalavanuselt surnud imiku hing või mõne raske vaimse puudega surnud inimese hing? Kuhu läheb see hing, kes elust mitte midagi ei tea?
Need kes selliselt "kolama" jäänud, on samasugused nagu olid elavatena, kuigi tülpinumad, neil nagu aeg seisaks...viimaseid ma ei ole kohanud, siia jäävad siiski need kes on end maise eluga juba sidunud, seega arvan, et lähevad sinna kust tulid.

Vasta
#9
(10-01-2014, 00:01 )Nielander Kirjutas: .....
Küll aga peaks sind huvitama see, et hetkel näid sa üritavat teemaalgatajat hirmutada hinge olemasolu uskuma. .....
Imelik, et see kedagi üldse hirmutama peaks...
Küll aga pole reinkarnatsiooni ja hingede teema
kõigi jaoks, on liialt keeruline. Kellel aga sügavam
huvi, soovitan Michael Newtoni raamatuid. Pole
mingid ulmekad, vaid lausa teaduslik uurimus,
teemaga on autor tegelenud mitukümmend aastat.
Tema teadmised on korjatud "terahaaval" ja ta on
saanud nendest suure tõestusjõuga süsteemi.
Koduleht inglise keele valdajatele
http://newtoninstitute.org/
Eestikeelsed raamatud alates
http://www.rahvaraamat.ee/p/hinge-r%C3%A...9985852361
ja teised ka (pole ilmumisaja järjekorras):
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?15483
PS. Üle kuue aasta tagasi alustatud foorumiteema ka:
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=2647


Vasta
#10
Vahel kisub juurdlema sedapidi sõna hing peale:
Meeshing-naishing
Isahing-emahing
Uksehing-aknahing
Vasakhing-paremhing
Ülemine hing-alumine hing
Hea hing-halb hing
Tagusin koos sepaga hingi
Värvisin hingi
Panin hinged külge
Tõstsin hinged ette
....
Isa on lapse vaim, ema on lapse hing.
Vasta
#11
Räägitakse ka maailmahingest.

India filosoofias on selle vasteks BRAHMAN - kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas.

http://et.wikipedia.org/wiki/Brahman


Vasta
#12
... või nagu kunagine kirikupapi pöördumine kirikuliste poole:
"Armsad henged! Mitte ukse- ega aknahenged, vaid ikka inemiste henged!"
Küllap hingekarjane juba teadis, kellega ja kuidas rääkida...

Michael Newton, Ph. D. kirjeldab oma raamatus "Hinge saatus"
(lk. 123...130) ka hinge sündi (see enne tema kõiki taassünde!)
omapärases "inkubaatoris" ja "hingesõimes", kus uus hing saab
kätte oma Mina ehk identiteedi ja ka esialgse elujõu.
Vasta
#13
Hinged kehast lahkudes ei jää siia maaila sest see pole enam nende ilm. Millegipärast just vene sensitiivid-soolapuhujad räägivad, et hing on kogu aeg siin teie juures jne. Siia ila jäävad vaid vägivaldsesse- ja suitsiidi surma surnud hinged
Vasta
#14
Ehk leiate vastused.
Lugu kõige loomisest, selle haldamisest ja võitlusest eksistentsi eest.
Hingeosakeste olemus ja omadused
Veel hingeosadest

Vasta
#15
loe michael newton raamatud hingerännak-
Vasta
#16
Nielander Kahtlen sügavalt sinu hüpoteesis, et niimoodi peale surma juhtub. Samuti kahtlen, et minu kahtlus sind eriti huvitab. Küll aga peaks sind huvitama see, et hetkel näid sa üritavat teemaalgatajat hirmutada hinge olemasolu uskuma. On huvitav fakt, et kristlikul kirikul on alati olnud probleeme Paradiisi/taeva kujutamisega, aga samas Põrgu/allilma värvika ja detailse kirjeldamisega pole tal kunagi erilisi raskusi olnud.
VS loodan, et ma sinuga ei pea peale surma vestlema ja ära saatma, olen liiga vana ja lähen ise varem.
Vasta
#17
Kogu seda "hinge ja vaimu värki" kirjeldab kõige paremini Eesti paganate maailmapilt (nii saate vähemalt mingisugusegi tervikpildi hinge-vaimu olemusest).

0) Esmalt on ürgsupis "alge": ta lihtsalt on, st on nagu seeme mida pole veel idanema pandud, või nagu "tühi mälupulk" mida pole veel kasutama hakatud.

1) Esmalt kehastub alge "elementaalina" erinevatesse eeterlikesse maailmadesse, ning arendab omale välja "mõistuse" (mõistuse osad opereerimaks mõistuse endaga, mõistuse osad opereerimaks vaimuga, mõistuse osad opereerimaks hingega, ning mõistuse osad opereerimaks teadvusega) - kokku on 32 mõistuseosa.

2) Seejärel kehastub alge "taimena" erinevatesse maailmadesse, ning arendab omale välja "vaimu", ehk ühendused eri maailmade vahel (näiteks narkootilised taimede mahlad ongi "ühendused" eri maailmade vahel: moonist saadava oopiumiga näed ühte maailma - tungalterast saadava lsd-ga näed teist maailma, kanepiga näed kolmandat maailma, jne) - kokku on 48 vaimuosa.

3) Seejärel kehastub alge "loomana", ning arendab omale välja "hinge", ehk oskused, mida saab kirjeldada erinevatesse loomadesse "sisse ehitatud" võimetena (näiteks nahkhiire võime peegeldada, lõvi võime valitseda, delfiini võime liuelda, jne) - kokku on 96 hingeosa (selliseid hingeosi käivadki shamaanid oma rännakutel tagasi toomas - näiteks poliitikutel on täielikult puudu nahkhiire "peegeldamise võime" hingeosa, ehk nad ei suuda mõista kuidas nende poolt loodud sitt neile endile tagasi jõuab).

4) Seejärel kehastub alge "inimesena", ning arendab omale välja "teadvuse" - kokku on 72 teadvuseosa.
Inimese kehasse on võimalik kehastuda ka taime või looma taset omades - enamus nö "lolle ja pooletoobiseid" ongi inimkehades ringi jooksvad taimed (vaid emotsioonides elavad inimesed) ja loomad (emotsioonides ja loomalikus primitiiv-mõtlemises elavad inimesed).

5) Järgmine arengutase on "jumal", st inimese keha jääb alles, kuid inimese olemuses (tuumas) süttib "sisemine valgus" - nüüd asendub senine areng "läbi saamise" (öelge midagi tarka ja õpetage mind) arenguga "läbi andmise" (õpetad teisi ja arened läbi selle).
Jumal ei suuda midagi uut luua - ta suudab vaid inimesi "endasse uskuma panna" - vaadake kasvõi jeesuskristust: ta ei loonud ise midagi, st planeet Maa ja inimesed olid enne teda olemas, ning isegi ristiusu kirikud ehitasid inimesed ise; ta vaid pani inimesed uskuma oma ideedesse.
Igapäevaelus on "jumal" näiteks toimiva ettevõtte direktor: ta suudab panna töölised uskuma sellese, et antud firmas töötamine on vajalik.
Jumala aura ulatub inimese ja looma 1 meetrise aura asemel ca 100 meetri kauguseni.

6) Seejärel tuleb "looja" tase, st suudetakse midagi uut luua (näiteks taimede baasmudelid) - näiteks ristiusu loonud seltskonna tase oli "looja".
Sarnaselt on "looja" toimiva ettevõtte loomise võimeline isik.
Looja hakkab teadlikult kasutama elementaali arengufaasis omandatud mõistus.
Looja aura ulatub üle Eesti suuruse riigi piiride.

7) Järgmine arengutase on "jõud" - ta suudaks luua nii, et ei lõhu olemasolevat - näiteks pankrotis ettevõtte uuesti käima paneku võimeline isik.
Jõud hakab teadlikult kasutama taime arengufaasis omandatud vaimu.
Jõu aura katab kogu planeedi.

8) Seejärel tuleb "superjõud" tase - ta pigem valgustab ja jagab inspiratsiooni puhanguid - loomise poolest suudaks ta luua planeedi.
Superjõud hakkab teadlikult kasutama looma arengufaasis omandatud hinge.
Superjõu aura katab kogu päikesesüsteemi.

9) Järgmine tase on "mängur" - ta suudaks luua galaktika, ning ta tegutseb juba galaktika tasandil, muutes "aja seaduseid".
Mängur hakkab teadlikult kasutama inimese arengufaasis omandatud teadvus.
Mänguri aura katab kogu galaktika.

10) Lõpuks tuleb "suur" tase - ta suudaks luua universumi, ning ta tegeleb elulille mustri algse kontsentreeritud 248 energiakiire jaotamise ning lahjendamisega.
Suuri on 12 erinevat peret - nende ristiusu analoog on 7-peainglit.
Suure aura katab kogu universumi.


-----

Alge, ning temaga seotud mõistus, vaim, hing ja teadvus ongi need, mis kannavad elude üleselt eelmiste elude kogemusi.

Loomulik maise elu lõpp on selline, et meie siinpoolsuses olevad kehaosad (füüsiline ja peenemad astraalsed kehad) lagunevad ära, ning meie olemust kandev alge läheb 0-reaalsusesse tagasi, elatudes ürglättest, ehk algallikast lähtuvast energiast - null-reaalsuses teeb alge inventuuri (seda tean, seda on vaja õppida, jne) ning puuduste korral esitab taotluse planeedile mingite kogemuste-õppetundude omandamiseks, mille järel kehastub füüsilises lihakehas uuesti (0-reaalsuses ei saa muutusi teha, muutuste tegemiseks ongi vaja füüsilisse reaalsusese kehastuda).

-----
Ristiusk jagab inimestele "vale maailmapilti", st paneb inimesed uskuma, justkui tuleks peale surma mingi "ülestõusmine" (mida aga reaalsuses pole ega ka tule: ristiusklik kogeb surma järgselt mingit letargilise surma järgset pimedust, kuna ta on algallikast eraldatud; kuid ristimata pagan või maausuline omab sidet algallikaga, ning pöördub tagasi uuestisünde võimaldavasse null-reaalsusesse; seetõttu polegi ristiusu maailmapildis nö "uuestisündi", kuna jäädakse igavikuliselt ristiusu ühisteadvust toitvaks patareiks ) - nii ongi inimesed muudetud "ideaalseteks patareideks", st ürglättest tiksub igavikuliselt energiat peale (mille ristiusu teispoolsus ära võtab), kuid vale maailmapilti kandev inimese olemus ootab igavikuliselt mingit "olematut ülestõusmist" (ning kehastumata ei saa ta ka muutust endas läbi viia, st mõista ülestõusmise olematust) - kuid seda mõistate, siis saate aru, kui jälk ja küüniliselt valelik see ristiusu tegelik olemus on.


----
Nüüd ehk saate aru, et need kodudes käivad "eeterlikud kummitused" ja lahkunute hinged on vaid mingi osa suuremast tervikpildist, mida igasugu orjastavad õpetused üritavad teadlikult sogastada.
Vasta
#18
Keeruline liigitus
Hing on lihtsalt armastuse ja kaastunde, usu ja julguse ning muude selliste inimlike omaduste keskpunktiks, mida me ei saa selgitada, mõeldes inimesest kui loomast või kui keerulisest orgaanilisest masinast.

Hing ei sure, ta kestab igavesti. Kui inimese keha sureb, vabaneb hing seostest füüsilise keha ja ümbritseva maailmaga ning alustab teekonda läbi vaimse maailma.

Siin maises maailmas saame ainult täiustada tulevases elus vajalikke omadusi.



Vasta
#19
(10-01-2014, 07:17 )myrwo Kirjutas: Eks see kõik üks paras pläma ole.

Teema püstitaja arusaama peale pakun omamoodi mõistujutukese:

Pastor materdab kirikus patust eluviisi ja seletab, et kõik selle koguduse liikmed surevad kord ja peavad oma jõleduste kohta jumala ees aru andma. Terve kirikutäis rahvast ulub nutta, ainult üks purjus kodanik hirnub naerda. Pastor küsib ta käest pärast, et mida ta hirnus. Mees vastab talle, et pastori sõnade kohaselt kõik selle koguduse liikmed surevad, aga tema ei olevat sellest kogudusest.

Olen samas seisus kui eespool kirjeldatud purjus kodanik või koguduse liige: tõekirjeldusi on niisama palju, kui on kirjamehi-pastoreid, üks pädevam kui teine. Mõtete paljusus paneb aga kahtlema ja suunab: kõik me oleme suutelised kokku seadma või omaks võtma enese jaoks sobivaimat vaadet. On’s see ka tõde?

Ja on arvamused, milledel pole midagi ühist paraja plämaga wink
Vasta
#20
Eesti rahvausundis on inimese olemusega seotud kolm väga tähtsat mõistet – vägi, vaim ja hing. Eestlaste arusaam endast kui inimesest ja ümbritsevast maailmast kujunes välja aastatuhandete jooksul, sisaldades endas eripäraseid kihistusi ja mõjutusi.

Väe võim ja abi

Umbes 6000 aasta eest hakati siinmail arvama, et inimeses paikneb eriline vägi, tänu millele oskab inimene läbi elu minna. Selles tähenduses on „vägi“ uurali keelekihistusse kuuluv sõna. Meie folklooris on tavaks uskuda, et väe eest tuleb hoolitseda ja väe suurus mõjutab otseselt inimese heaolu. Väge võib mõista jõuna, energiana, mis avaldub kord ühtviisi, kord teistviisi, ja on erinev paikades, olendites, asjades. Kui vägi keha hülgab, siis inimene sureb.

Väge saab edasi anda nii halva kui ka hea sõnaga. Halb sõna neab ja hea sõna abil antakse edasi energiat. Vägi teeb laulust loitsu ja võib viia teisele teadvustasandile.

Ka otsavaatamise läbi on võimalik sündmuste käiku muuta. Usuti, et silmas on võimas vägi. Mõnel pool maapiirkondades kardetakse siiani kurja silma.

Meie harjumuspärases keelekasutuses on sees mõisted nagu vägimees, vägijook, vägisõna, vägisi, väetama, vägihein ja vägikaigas.

Vaimu muutuv tähendus

Vaim on palju uuem sõna. Umbes 4500 aasta eest tuli siinsesse keelde väljend inimese teise mina kohta. Usuti, et vaim võib kehast irduda ja ka iseseisvalt esineda. Uuemas rahvausundis on sõna vaim omandanud hoopis tähenduse "tont" või "kummitus". Ka eestikeelses filosoofiaterminoloogias tugineb sõna "vaim" kasutamine põhiliselt saksakeelsele väljendile, ega ole välja kasvanud rahvakeelsetest tähendustest.

Vaimu asukohta on seostatud südame ja pulsi tuksumisega. Uku Masing seostas vaimu ka seksuaalsusega, sest ka see on seotud tuksumisega.

Meie igapäevaelus on kasutusel sellised väljendid nagu vaimuvaene, vaimuinimene, vaimuvabadus, vaimuvälgatus, vaimusünnitis, vaimusilmas nägema, vaimujõud, vaimustav ja vaim tuli peale.

Hinge asisus ja emotsioonid

Veelgi hilisemast ajast on pärit väljend „hing“. Selle sõna ajalugu hinnatakse 3000 aasta pikkuseks. Hing on oma tähenduselt seotud hingamisega. Arvatavasti on selle sõna taust seotud tähelepanekuga, et viimase hingetõmbega lõppeb ka elu. On usutud, et surma hetkel hing lahkub kehast ning võib-olla jätkab oma iseseisvat eksistentsi.

Kohalikus maailmapildis on hingel tugev seos emotsioonidega. Emotsioone seostati südamega. On arvatud, et hinge koht oligi südames. Tänapäevases kõnepruugis on väljendid „kogu hingest“ ja „kogu südamest“ kattuvad. Mõlemat väljendit kasutades armastavad inimesed käega näidata rinna peale. Võimalik, et ka see lihtne liigutus on mälestus kunagistest tavadest.

Hing oli eestlaste jaoks pigem midagi asist. Kui me ei soovi millegi eest vastutada, siis ütleme, et ei taha seda (pattu) oma hinge peale võtta. Vahest seostati hinge ka inimese endaga. Inimesteta toa kohta ütleme tänapäevalgi, et toas pole hingegi.

Algselt peeti hinge inimese füüsiliseks osaks. Hinge sai nii kaotada kui ka enesele hankida. Hinge sai jaotada, kui selleks vajadus oli.

Usuti, et hing on kõige taiplikum, kõige ärksam osa inimesest. Uskumuste kohaselt on hingel võime kõike kõige paremini tähele panna. Kui inimese hing on segaduses, siis ei mõista inimene üldse midagi. Kui inimese hingele ei anta asu, siis ei saa ka inimene kuskil rahu.

Hinge ja vaimu paarissuhe on soome keeles arenenud nii kaugele, et seal kutsutakse abielunaist sõnaga „vaimo“. Kuna mees ja naine moodustasid terviku, siis vaimu asumine mehe teises pooles oleks päris usutav.

Loodusrahvaste uskumuste järgi on mõnel inimesel rohkem hingejõudu kui teistel. Ravitsejatel, teadjatel ja tarkadel on hingejõud ja võimed erakordselt suured. Selline eripära võimaldab neil korrastada sisemist energeetikat ja aidata ka teisi. Teadja suudab navigeerida tavalise meile omase ja ka vaimumaailma vahel.

Hing on meie keelekasutuses samuti esindatud. Tasub mõelda selliste väljendite peale nagu hingetu, tulihingeline, hingeõhk, ihust ja hingest, hingetõmbeaeg, hinge haavav, hingele armas, hingehinda maksma, lahkunud hing, hingepiin, viimane hingetõmme, hinge närima, hingekosutus ja hingevaakuv.
Tänapäev ja kõnekeele mälu

Tänapäeval elavad inimesed suuresti modernse elukorralduse järgi ja enamasti ei mõelda enda kultuurilise tausta peale. Tegelikult on ürgsest ühiskonnast lähtunud traditsioonid tänapäeva inimese juured. Ilma selleta poleks ka vundamenti, millele luua kaasaegsed arusaamad.

Aastatuhandete eest alguse saanud müütiliste kujutelmade põimumine igapäevaeluga kestab siiani meie kõnepruugis. Eneselegi teadmata aitame me edasi kanda meie rahvuslikku eripära. Me kanname iga päev oma juuri enesega kaasas.
http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-71...hvausundis
Vasta
#21
(10-01-2014, 22:00 )Agile Kirjutas: Vahel kisub juurdlema sedapidi sõna hing peale:
Meeshing-naishing
Isahing-emahing
Uksehing-aknahing
Vasakhing-paremhing
Ülemine hing-alumine hing
Hea hing-halb hing
Tagusin koos sepaga hingi
Värvisin hingi
Panin hinged külge
Tõstsin hinged ette

Hing-hingamine-liikumine-vibratsioon...
Vasta
#22
(14-01-2014, 23:26 )Eithea Kirjutas: Hing-hingamine-liikumine-vibratsioon...
Just.
(Ukse)hing - edasi-tagasi liikumine - hingamine - võnkumine (vibratsioon)

Ei jõua ära imetleda eesti keele sügavust ja täpsust.

Vasta
#23
Elu on hingus-Hingusele minek-Uus hingus...eesti keel on väga huvitav keel !
Sümbolistlik ja kujundlik...
http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=573
Kristjan Jaak Peterson

(Kirjutasin lõputöö kunagi tsiteerides teda)

Kas siis selle maa keel
Laulutules ei või Taevani tõusta üles,
Igavikku omale otsida...

Igal asjal peab oma põhjus olema, ütleb Peterson, s. o. igal asjal peab olema veel üks asi, millest ta on tehtud. Maailm pole Petersoni arvates mitte igavene. Ja kui ta pole igavene, siis peab ta tekkinud olema. Ent mis on siis maailma tekkimise põhjus, millest on ta tekkinud? See peab olema midagi püsivat, igavest. Ja Peterson leiabki, et igavesti on olnud kaks printsiipi, nimelt vaimne printsiip, igavene vaim - immateriaalne jumal ja aine (materies) ehk ema asi, nagu ta seda nimetab. Ent millest on siis maailm tekkinud? Kas jumalast? Ei. Sest jumal on vaim ja „kuidas võib see, mis pole mitte vaimne, vaid ihulik asi (maailm), vaimust tulla?” Nii siis ei ole Petersoni arvates mitte jumal maailma tekkimise põhjuseks, vaid aine, ema-asi. Ent see ema-asi on siiski ainult toore, kaootilise, korraldamata, elutu ainelise ilma põhjuseks, aga kõik see, mis maailma elustab, et „maa päikese ümber käib, et maa peal puud kasvavad” jne. (Vaim ja ema-asi), kõik seaduse- ja korrapärasus, mis kosmost kaosest eraldab, kõik see on jumala teenus.

Agile kirjutas:
Hinge ja vaimu paarissuhe on soome keeles arenenud nii kaugele, et seal kutsutakse abielunaist sõnaga „vaimo“. Kuna mees ja naine moodustasid terviku, siis vaimu asumine mehe teises pooles oleks päris usutav.

Paneb mõtlema..
Vasta
#24
Mul pole muud öelda, kui vaid üht- inimene, kes usub, et peale surma on tühjus ja me eksisteerime siin lihtsalt bioloogilise kokkusattumuse pärast, on tõest ikka väga kaugel. See on ikka vägagi primitiivne suhtumine ja vaade ellu. Üldsegi ma ei mõista, miks inimesed on nii kohutavalt oma rumalas inimmõistuses kinni ega suuda sellest veidi mööda vaadata, kuulata, tunnetada...
Vasta
#25
(15-01-2014, 10:14 )suvetüdruk Kirjutas: Agile kirjutas:
Hinge ja vaimu paarissuhe on soome keeles arenenud nii kaugele, et seal kutsutakse abielunaist sõnaga „vaimo“. Kuna mees ja naine moodustasid terviku, siis vaimu asumine mehe teises pooles oleks päris usutav.

Paneb mõtlema..

Sõnal vaimo ei ole mitte mingit pistmist vaimuga.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat