[Balzzar]

Lause "elu peale surma" tundub juba kahtlane. Surma ei eksisteeriks kui sellele järgneks elu. Igavene elamine vajab surematust. Surm ehk lōpp.

Kui peale füüsilise keha surma ehk lõppu minateadvus ikkagi säiliks, siis teadvuse surma ei eksisteeri.

[Nielander]

Kliinilises surmas olijad kogevad kehavälist tunnet ning näevad eredat valgust. Põhjuseks on peetud süsinikdioksiidi ja serotoniini. Kuid USA Michigani ülikooli neuroteadlased pakuvad uue seletuse - kliinilises surmas olija aju lülitub korraks täisvõimsusel tööle.
Artikkel Novaatoris...

Nagu tavaliselt on inglise keelne analoog samast uudisest detailsem.

Siin ka inglise keelne artikkel sellest, kuidas ja miks näivad surmaeelsed kogemused olevat nõnda teravad ja meeldejäävad, et tavamälestused igapäevaelust nende kõrval kahvatuvad.

[Metslane]

See nii nimetatud teaduslik seletusongi see mis on inimestel mõtlemise kinni kiiluga peksnud ja rohkemaks mõistust nagu polekski. Aga asi seegi, peaasi et teadus on olemas - vankumatu ning õiglane, mida teadus seletada ei suuda - pole lihtsalt olemas.

[Black Goat]

Mina naudin seda mida see maailm pakub ja muretsen vähem teispoolsuse pärast.Seal me saame enamuse oma ajast olla ja ei peaks siin füüsilises maailams oma aega raiskama.

[Teeline]

Kas nyyd täpselt teemassse, aga lisaks 2 isiklikku kogemust. Ajavahe neil 17 aastat.
Minu vanaemal oli vähk ja oli oma kodus mitu kuud hooldatav. Valusid 6nneks väga ei olnud, magas rahlikult ja hääbus, järjest vähem oli teadvusel. Kuskil viimasel nädala enne surma ärkas aeg-ajalt ja ytles midagi ysna konkreetselt ja selge häälega, näiteks "Miks need vanamehed siin toas ringi lendavad?" ja yks eriti huvitav " Mingit korda siin ei ole, jälle yks surnu uppus ära! Mina aga olen hea ujuja!" Siis ei osanud nendele asjadel veel eriti tähelapnu pöörata.
Teine on lähiminevikust. Yks lähedane noor inimene suri ootamatu terviserikke tagajärjel (j6udis veel ka haiglasse 1 päevaks) Shokk oli k6igil muidugi suur. Räägitakse et hing veel ca 40 päeva maal ringi rändab enne kui pääseb, kui pääseb. Too inimene ilmutas ennast umbes 20 päeva pärast unes (h6ljus III korruse akna taga) ja naeratas mulle ning oli nii 6nnelik, et ma ei mäletagi teda nii 6nnelikuna. Ka korra hiljem näitas ennast väga r66msana. Ei mäleta, et teda tema eluajal unes näinud oleks.
Ehk siis elu on see mida meie siin eluks peame, on yks väike osake ainult meie teest, synd ja surm on transformatsioonid yhest olekust teise.

[DragonLady25]

Kui ei oleks elu peale surma,huvitav kust need kummitused ja vaimud siis tulevad,kes elavatele end märku andmas käivad?
Ka mul on apaar sellist juhtumit.Esimene oli siis kui mu lähedane vanavanaema suri.Tema küll suri vanadusse kuid oli väga körges easpea 90 ikkagi ja kuna vanusega ikka tuleb ka ette et vanainimesed unustavad pidevalt jne siis mul tädi( ehk tema tütar) et enne minekut oli öösel mitu korda üles ärganud ja käinud mööda maja,höigates oma ema ja isa,tahtnud süüa tegema hakata aga unustanud gaasipliidi sisse jne.Natuke aega peale seda vanamemm ka lahkus meie hulgast.
Teine juhtum oli siis kui minu emapoolne ka lähedane vanaema läks(kes kasvatas mind väiksest saati),täpselt nädal enne seda helistasin talle et küsida kuidas tervis ja kas köik hästi.Vanaema oli väga röömsa häälega ütles et ma ei muretseks,neil köik hästi ja teavitasin talle ka head uudist oma peatsest abiellumisest mille üle oli ta ainult önnelik.Ütles vaid niipalju et peaaasi et mees hoiaks ja armastaks.Ütlesin et hoiabki.Täpselt nädal peale seda könet sain teate vanaema surmast.Olin nagu puuga pähe saanud.Suutsin vaid möelda et ma just rääkisin temaga ja et köik on korras ja siis selline asi..Siis tuli meelde vanaema söna et tema läheb siit ilmast rahuga,kui olen leidnud endale korraliku ja hea mehe,kes ka talle meeldiks.Nii läkski.
3 juhtum oli mu mehe vanemaga kel oli vähk.Haigus oli raske ja löpuks sundis ta voodisse,lootsime et rohud teevad paremaks aga ei midagi,läks aina hullemaks.Olid jubedad valud ja hoolitsesime 24/7 tema eest.Lisaks veel sai väikse insuldi millega viidi haiglasse aga enne seda mäletan,et vanaema rääkis et tema ema käis tema juures ja isa ka.Alguses ei osanud midagi öelda,aga siis tuli meelde et kuidas minu vanaemad nägid samasuguseid asju enne surma.Kui ta kiirabiga ära viidi,oli hinges selline raske tunne sest miski ütles et tagasi ta sealt ei tule.Ei aidanud ka haigla,nädal hiljem saime köne haiglast et vanaema pole enam.Raske oli see aeg.

[Peisko]

Lause "elu peale surma" tundub juba kahtlane. Surma ei eksisteeriks kui sellele järgneks elu. Igavene elamine vajab surematust. Surm ehk lōpp.

Kui peale füüsilise keha surma ehk lõppu minateadvus ikkagi säiliks, siis teadvuse surma ei eksisteeri.

Ma ise arvan, et teadvuse surma ei eksisteerigi.
Energia kandub ühest kehast teise.

Selline asi on olemas nagu hingekodu. Hinged valmistuvad kehastuma ja puhkavad seal pärast kehastumist. Ja kindlasti on veel palju palju muudki väljaspool kehastumist.

Siis see hing areneb 1-12 (ma ei tea mitu täpselt) dimensioonini ja saab kõik kogemused kätte kuni on uuesti algallikas kus kõik on üks.

[Balzzar]

Ma ise arvan, et teadvuse surma ei eksisteerigi.

Millist teadvust silmas pead?

"Filosoofias ja loodusteaduses eristatakse tänapäeval teadvuse mitmeid aspekte ja arenguastmeid:

1. Teadvus kui elusolek või hingestatud olek usundites või piiramata tõelus müstikas.
2. Teadvuselolek on inimese või muu looma ärkvelolekuseisund, mis erineb muu hulgas unest ja teadvuseta olekust. Selles mõttes on teadvus empiiriliselt ja objektiivselt kirjeldatav ning osalt piiristatav. Paljud teaduslikud hakkasid siit pihta, eriti küsides, mil määral on aju ja teadvus omavahel seotud.
3. Fenomeniline teadvus on inimese või looma kogemused ehk elamused. Selles mõttes figureerib fenomeniline teadvus näiteks valu tundmisel, rõõmustamisel, värvuste tajumisel ja külma tundmisel. On üldtunnustatud, et piisavalt keeruka ajuehitusega loomadel on fenomeniline teadvus. Fenomeniline teadvus on kvaalide probleemi tõttu teaduslikult raskesti seletatav.
4. Mõtteline teadvus on mõtete omamine. Mõtteline teadvus figureerib näiteks mõtlemise, plaanide tegemise ja millegi tõesuse ootamise puhul. Intentsionaalsuse probleemi tõttu on mõtteline teadvus loodusteaduslikult raskesti seletatav.
5. Eneseteadvus (teadlikkus iseenesest ja oma vaimuseisunditest) on olenditel, kellel pole mitte üksnes fenomeniline ja mõtteline teadvus, vaid nad on ka sellest teadlikud, et neil selline teadvus on. See esineb inimesel ning algetena mõningatel muudel imetajatel.
6. Individuaalsuseteadvus on teadlikkus iseendast ja enda ainulaadsusest ja teiste teistsugususest."

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Teadvus

[Mannu]

Ma ise arvan, et teadvuse surma ei eksisteerigi.

Teadvuse kui sellise surma üldiselt vb tõesti ei eksisteeri. Mingisugune teadvus kuskil ikka olemas on (no kui kasvõi oletada, et kogu Universum oma keerukuses on enesest teadvel), kuid asi on minu meelest selles, et inimese individuaalne teadvus (kõik need Balzzari toodud punktid välja arvatud punkt 1. teine pool) ikkagi kaovad (ma ei ütle - surevad). Üldjuhul kaovad. Enamasti ei ole minestunud olekus või narkoosi all olles ei eneseteadvust, mõtteid, elamusi, ärkvelolekust rääkimata.

Need on olemas teadvuse kao puhul ainult mingitel erandjuhtudel.

Küsimus on selles, et mis põhjustab neid erandjuhtumeid?

Ma ise arvan, et teadvuse surma ei eksisteerigi.
Energia kandub ühest kehast teise.

Selline asi on olemas nagu hingekodu. Hinged valmistuvad kehastuma ja puhkavad seal pärast kehastumist.

Ise ma väidan (just väidan ja ei suuda tõestada), et surma puhul toimub mingi energiakogumi eraldumine inimesest, analoogiliselt sellega nagu toimub aine ühest olekust teise üleminekul energia eraldumine (või neeldumine) - see kujutelm üksi on juba kuidagi eriliselt energiarohke - kui sinna "sisse minna".

Kuid kõige selle ülemineku jooksul läheb üldjuhul teadvus kõigis oma erinevates väljendustes (Balzzari punktid) kaduma. Kui ta jõuabki hingekodusse (mina nimetan seda hingede ühiskatlaks), siis on ta lagunenud algosakesteks ja kaotanud igasuguse individuaalsuse. Nii nagu keha on saanud mullaks. Võibolla ma eksin.

Veelkord sama küsimus: mis põhjustab neid erandjuhtumeid ja kui püsiv on teadvuse surmajärgne olemasolu?
Oletan vastuseks olevat teadvuse arengu taseme. Loomateadvusel on võimatu end säilitada peale surma; inimese teadvus tunnetab juba sellise võimaluse olemasolu, kuid ei suuda üldjuhul seda teostada (lohutuseks on välja mõeldud religioon, mis lubab hinge surematust). Kuna mina usun arengusse ehk evolutsiooni (mis saab samahästi ka tagurpidi toimuda), siis on loogiline, et inimteadvuse tasemest saab teadvus veel edasi areneda. Selline teadvus vb on juba suuteline end peale oma materiaalse kandja (aju) surma kandma üle mõne teise materiaalse kandja sisse või hoidma ennast "koos" ka hingede ühiskatlas, kus arenematud hinged algosakesteks on muundunud. Ta on Kotkast mööda saanud. Sellest vaatevinklist lähtudes oleks tarvis surra võimalikult selge teadvuse juures, surm une pealt, millest paljud unistavad, ei ole soodne variant - kuigi ehk meeldiv.

Suhteliselt trööstitu jutt sai, aga te võite end lohutada sellega, et ma ajan lihtsalt soga - nii skeptikute jaoks kui ka Michael Newtoni ja muude "uskujate" jaoks.

---

Ja veel.

Surmalähedasi kogemusi on väga palju ka päris tavalistel inimestel, üldsegi mitte ainult mingitel super-mediteerijatel või kõvadel vaimsetel "tegijatel". Mis on see tegur, mis ühendab selliseid NDE-kogejaid? Seda võiksid teadlased uurida. Ja pealegi, NDE ei tähenda veel hinge (teadvuse) surematust. Vaid ainult seda, et mõningatel juhtudel teadvus võib lühikest aega eksisteerida puudulikult funktsioneeriva aju "küljes".

Oletatavad vastused:
1. Tegu on üldse mingi veaga, "kosmilise programmeerija" näpukaga. Või lihtsalt segase aju hallukaga, nagu väitsid teadlased seni ja enamus on sellel arvamusel ka nüüd.
2. Mingi seni teadusele tundmatu ja inimsilmale nähtamatu olend võtab heaks inimese teadvust mingi aeg edasi "elus" hoida. Mõned nimetavad neid anorgaanilisteks olenditeks. Et sellised olendid vähemalt teoreetiliselt olemas võivad olla, võib lugeda siit: http://www.horisont.ee/node/742

[Eithea]

Ise ma väidan (just väidan ja ei suuda tõestada), et surma puhul toimub mingi energiakogumi eraldumine inimesest, analoogiliselt sellega nagu toimub aine ühest olekust teise üleminekul energia eraldumine (või neeldumine) - see kujutelm üksi on juba kuidagi eriliselt energiarohke - kui sinna "sisse minna".

Kuid kõige selle ülemineku jooksul läheb üldjuhul teadvus kõigis oma erinevates väljendustes (Balzzari punktid) kaduma. Kui ta jõuabki hingekodusse (mina nimetan seda hingede ühiskatlaks), siis on ta lagunenud algosakesteks ja kaotanud igasuguse individuaalsuse. Nii nagu keha on saanud mullaks. Võibolla ma eksin.

Veelkord sama küsimus: mis põhjustab neid erandjuhtumeid ja kui püsiv on teadvuse surmajärgne olemasolu?
Oletan vastuseks olevat teadvuse arengu taseme. Loomateadvusel on võimatu end säilitada peale surma; inimese teadvus tunnetab juba sellise võimaluse olemasolu, kuid ei suuda üldjuhul seda teostada (lohutuseks on välja mõeldud religioon, mis lubab hinge surematust). Kuna mina usun arengusse ehk evolutsiooni (mis saab samahästi ka tagurpidi toimuda), siis on loogiline, et inimteadvuse tasemest saab teadvus veel edasi areneda. Selline teadvus vb on juba suuteline end peale oma materiaalse kandja (aju) surma kandma üle mõne teise materiaalse kandja sisse või hoidma ennast "koos" ka hingede ühiskatlas, kus arenematud hinged algosakesteks on muundunud. Ta on Kotkast mööda saanud. Sellest vaatevinklist lähtudes oleks tarvis surra võimalikult selge teadvuse juures, surm une pealt, millest paljud unistavad, ei ole soodne variant - kuigi ehk meeldiv.

Suhteliselt trööstitu jutt sai, aga te võite end lohutada sellega, et ma ajan lihtsalt soga - nii skeptikute jaoks kui ka Michael Newtoni ja muude "uskujate" jaoks.

Kahjuks... äi ole mette soga.
Une pealt suremine olla siis soodne, kui oled täis teadlik unes ja tead... veel parem, otsustad ise lahkuda ja oled selleks seal ka võimeline, et just nüüd olles unemaailmas lahkudki/sured.

Ja väidetavalt oled alles siis surematu, kui enam midagi kaduma ei lähe, ka see energia kogum ("surma puhul toimub mingi energiakogumi eraldumine inimesest") on kokku seotud ülejäänud kehadega ( energeetiliselt täidetud/välja arendatud )ja ei saa sealpool lahti võtta, alles siis olla võimalik surematus koos minateadvusega. Väidetavalt nihutatakse siis minateadvus sellesse kogumisse.

Sealt edasi läheb juba päris ulmeks..et ka füüsiline keha olla võimalik kokku pakkida, edasi arendada ja siis rännakutes vastavalt mingi füüsilise keskkonna vajadusele jälle lahti pakkida, kuid siin olevat vastu juba füüsilise keha algmaterjalide valdajad, kuid keha minateadvus ise ei ole sellisele arengule vastu.

Ülejäänud olla (lohutuseks on välja mõeldud religioon, mis lubab hinge surematust) puhas uinutamine,vale informatsioon, kõik selleks et inimene uskuks/oleks juhitav ja ei otsiks tegelikku surematust.

[Peisko]

Mulle meeldis see mõte, et mida arenenum on inimese teadvus, seda enam ta teadvustab surmajärgset elu (või kuidas te seda sõnadesse panitegi?). Usun, et mida arenenum on see hing (elanud ja kehastunud kõrgemates dimensioonides), seda kergem on tal meenutada eelnevaid elusid, tõde ja päritolu.

Mingid uuringud on tõestanud, et surma ajal muutub inimese keha kergemaks ja seda seostatakse energiakogumi väljumisega kehast.

Lugesin seda teooriat ka hiljuti, mis mulle meeldis, et inimese teadvus liigub tahte tasandilt südame tasandile. Et praegu oli see rohkem kolmandas tšakras ja nüüd liigub neljandasse, südame tšakrasse. See seostub minule dimensionaalse ja teadlikkuse kasvuga. Lähme nagu neljandasse dimensiooni, siis õpime südant kuulama ja kasutama. Nagu alguses on hing esimeses tšakras, siis ta kehastub mineraaliks või kiviks, siis on teises tšakras (kehastub loomaks), kolmandas on tal juba tahe, on inimene jne. Niimoodi pani minu mõistus selle kokku lihtsalt. Alates näiteks kuuendast dimensioonist ei ole füüsilist keha enam vaja. Tihti oleme elanud juba kõrgemates dimensioonides ja kehastunud siia lihtsalt uuesti, et veelgi enam oma hinge valgust tõsta (õppides säilitama oma valgust niivõrd keerulistes tingimustes).

[Eithea]

Läinud nädalal Riias käinud Dalai-laama...
/-/
«Meil on teile viimane küsimus. Tavaliselt kui me sellist asja päriksime, siis lihtsad inimesed võiksid tunda end puudutatuna. Kuid võttes arvesse teie positsiooni... kas te olete surmaks valmistunud? Kui te lahkute meie seast, kas olete selleks valmistunud?»

Tema Pühadus elavneb märgatavalt. «Oh jaa! Igapäevases budistlikus praktikas kogen ma surma vähemalt viiel korral päevas.»

«Viiel korral?!»

DL: «Jaa, vähemalt viiel korral. Praktikas, mida me kutsume väeolendi joogaks, visualiseerib inimene ise teatud asju, nii ka mina. Niisiis, iga päev, vähemalt viiel korral päevas kujustan ma viit kehaelementi ja kolme meeletasandit haihtumas. Kõigepealt tahke keha, siis vedel keha, seejärel kuumus, seejärel energia. Seejärel meel – alguses esimene tasand, seejärel teine tasand... Kui jõuame esimesele tasandile, siis sellist seisundit kutsuvad inimesed tavaliselt suremiseks. See tähendab, et vereringe ajus juba peatub. Ometigi on selles suremise käigus meele muutumise protsessis omakorda neli tasandit. Meel muutub neid tasandeid läbides peenemaks, peenemaks ja veel peenemaks. Kui ma neid asju kujustan, siis jõuan ma ühe teatud tundeni. Need ongi minu ettevalmistused suremiseks.»

«Miks? Miks te seda küll teete?»

DL: «Sest siis saan ma oma surma kontrollida. Läbi selle saan ma kontrollida oma järgmist elu.»

«Kas te valmistate end ette taassündimiseks väljaspool Tiibetit? Teie järgmine inkarnatsioon... »

DL: «Ei, mitte väljaspool Tiibetit! Väljaspool kõiki neid galaktikaid! Ma sünnin uuesti mõnes teises galaktikas.»

Tekib segadus.

«Seega, te ei tule tagasi Maale? Mida see tähendab? Kas te ei tule tagasi, et elada inimolendina?»
/-/

[theodor]

Dalai-laama on üks huvitamaid inimesi minu meelest maailmas, olen vaadanud tema antud intervjuusid ja ma pole näinud ühtegi teist sellist inimest, nagu jõuluvana, alati rõõmus ja miskit veel, mida ma ei oska kirjeldada.

[levis]

Sam Parnia sõnul on aastaid kestnud Aware NDE uuring nüüdseks analüüsitud ja tulemused avaldatakse üsna pea. Niipalju ta hetkel tulemuste kohta ütles, et rohkem kui 20ne eksperdi hinnangul kliinilises surmas kogetud OBE kogemused ei ole hallutsinatsioonid. Lisaks ma ei saa täpselt aru, mis ta üritab ütelda, pajatab midagi teadvuse kadumisest sarnaselt narkoosile ja et surma pole vaja karta.
Ja veidi hiljem pajatab juba üldiselt, et tema arvates NDE teatud juhtumite kohta ei ole sobiv termin ning kasutab terminit nagu tegelik surmakogemus (actual death experiences). Selline termin peaks nii mõnelgi skeptikul harja punaseks ajama. Lisaks väidab, et kuna on juhtumeid, kus aju ei toimi, aga teadvus ning mälu näib jätkavat, siis see on väljakutse teooriale, kus mõistus ning teadvus on genereeritud aju poolt. Ning siis lisab, et võib-olla mälu on teadvus-aju kontekstis umbes nagu RAM mälu arvutis. Ta peab vägagi tõenäoseks, et teadvus jätkub vähemalt mingil ajaperioodil peale ajutegevuse lõppu. Aga eks ta vist on salamisi koguaeg sellisel seisukohal olnud.


S.Parnia räägib aware studyst vt.alates 0:51:20
NourFoundation
Experiencing Death: An Insider's Perspective
http://www.youtube.com/watch?v=zPCvuva2deU
neurologist Kevin Nelson, psychiatrist Peter Fenwick, orthopedic surgeon Mary Neal, emergency medicine expert Sam Parnia
New York Academy of Sciences
Wednesday, December 11, 2013

[Balzzar]

Mõte peitub selles, et enne siia ilma tulekut oleme teinud energeetilised kokkulepped ja loonud sidemed, et hakata teatud õppetükke läbi võtma.

Kui üldse, siis mitte meie vaid meie eest on loodud sidemed..
Meie oleme inimesed, isiksused. Enne sündi ja peale surma enam pole meid.

[Balzzar]

Kas keegi ütles sulle seda või said sa nägemuse?
Või käid vabalt siia-sinna ja TEAD selle kohta kõike?
See oleks muidugi suurepärane infoallikas .

See on lihtsalt minu arusaam, mis on tuletatud loogikast.
Kui kustutada näiteks (Robertil) kogu mälu ja omandatud oskused.. muuta välimust ja olemust siis tema isikus ja olemus on igavesti kadunud. Sellist Robertit enam pole keda ma varem teadsin.
Kui nüüd hävitada veel täielikult keha, siis pole ka kandjat(keha) kes kunagi Robertina eksisteeris...

[Aerling]

Minu viimase aja mõtteid - pigem tekkinud küsimusi...Kuidas mugandub meie eeldatav energeetilise mina olemasolu holograafilises universumis? http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/a...ction.html Kui me oleme teise universumi hologrammiks siis kas meil on ka holograafiline hing? Lisaks erinevate dimensioonide teooria. Kas me sureme kõikides dimensioonides ühel ajal? Kas meie hing on nende erinevate kehade vahel jaotatud või asustab eri dimensioonides olevaid kehi täiesti erinevad hinged?

[Aerling]

Lisaks siia veel küsimuse, et...
- kui ma selles reaalsuses midagi kogen ja õpin, kas need teadmised kanduvad ka mu teistele hingeosakestele teistes reaalsustes ja vastupidi...sest mu unenägude erinevad kehastused tunduvad küll, et nad kasvavad ja arenevad koos mu praeguse reaalsuse teadmiste kasvuga sh hirmude kadumisega..

Kui erinevate dimensioonide elud on erineva pikkusega ja hinge osakesed on kehade vahel jaotatud...siis millal toimub nn. suur ühinemine? Kui lugeda ülal mainitud artiklit universumi duaalsusest siis tundub, et kõik toimub ikkagi peegeldusena/hologrammina ehk. üheaegselt üheksas erinevas dimensioonis...tõenäoliselt siis ka sureme kõigis dimensioonides üheaegselt aga meie kehad kogevad elu ikkagi erinevalt...vist

[Faraday]

Kui peale surma ja uut taassündi midagi ei mäletata, siis on surm lõplik. Taassünd ilma eelnenut mäletamata ei ole taassünd vaid uue isiksuse sünd. Seega soovitan endale illusioonide loomisest hoiduda. Sured ära ja kogu moos. Koos oma isikliku teada oleva teadvusega. Sina ise oled kõik see mida oled elus näinud, kogenud ja mäletad. Uuel kujul mäletamata eelnenut pole sa enam see kes olid. Juhul kui see uus kuju ka võimalik oleks. Aga see selleks. Eks inimene ise tea mida teeb. Mõned annavad oma viimased juudaseeklid ära, et uuesti sündida, mõned pärandavad lastele, mõned kasutavad lastele parema elu loomiseks, mõned...
...aga jah läbi aegade on usk olnud üks paremaid äriideid.

[Faraday]

Jah, kuidagi kurb, et sa ei saagi teada, mida su paralleelelude Faradayd korda saadavad - kindlasti on nad juba ammu kasuteguritega igiliikurid leiutanud ja suhtlevad erinevate planeetide tulnukatega....

Ei ole kurb...elu jätkub läbi laste ja lastelaste Paralleelmaailmadele ma ei panustaks.

[Aerling]

Faraday - aga mis sa arvad nendest levis'e poolt viidatud teadlastest ja videost? Teadlased uurivad seda teemat tõsiselt...kui kõik viskaksid käega asjadele milles nad on " veendunud " siis ei toimuks arengut...

[zzz34]

Elu peale surma arvatavasti valime väite,et "surnud ei tea midagi"

[Tondinahk]

Ma ei tea, kas see sobib siia teemasse, aga minuarust huvitav jutt. Siiani ei ole ju tõestatud, et elu peale surma edasi kestab, aga et ka teadlased seda arvavad... hmmm, minu meelest tore. Enamasti kipuvad teadlased mitte uskuma seda, mida teaduslikult tõestada ei saa. Õhtuleht pole muidugi eriti tõsiselt võetav uudiste allikas aga ikkagi julgen siia selle lingi lisada

http://www.ohtuleht.ee/583409/elu-parast...-on-olemas

[Veli Joonatan]

Ma ei tea, kas see sobib siia teemasse, aga minuarust huvitav jutt. Siiani ei ole ju tõestatud, et elu peale surma edasi kestab, aga et ka teadlased seda arvavad... hmmm, minu meelest tore. Enamasti kipuvad teadlased mitte uskuma seda, mida teaduslikult tõestada ei saa. Õhtuleht pole muidugi eriti tõsiselt võetav uudiste allikas aga ikkagi julgen siia selle lingi lisada

http://www.ohtuleht.ee/583409/elu-parast...-on-olemas

See sobib siia teemasse küll. Ka Õhtulehest võib leida tõde.
Kui arvad et jutt on huvitav asu asja uurima. Kirjandust on selle kohta palju.
Või arvad et siit foorumist saad "targad" vastused? Paar postitust ja oledki saanud oma küsimustele vastused?
Nii lihtne see ei ole.
Tee endaga ise tööd - seda ei saa keegi teine sinu eest ära teha.
Siis hakkad mõistma elu olemust.

[Tondinahk]

Veli Joonatan.
Üldiselt käin siin foorumis sageli lugemas, kuigi sisse ei logi. Ma ei arvagi, et saan siit kõikidele küsimustele vastused ja usu mind, ma uurin ikka omal käel ka huvipakkuvaid asju. Lingi lisasin seepärast, et tahtsin ka teistega seda artiklit jagada. Aeg ajalt juhtub minugi elus kummalisi asju, mida ma ei oska seletada, aga eks terve see elu ongi üks paras müsteerium