Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mis teeb inimesest inimese?
#51
Tsitaat:Algselt postitas VironShaman
Valed eeldused annavad valed järeldused.
Inimesest inimese teeb see kari kuhu ta kuulub, see õpetab talle selgeks inimeseks ehk karjaliikmeks olemise seadused, tõestuseks võiks olla hundikarjadesse sattunud lapsed, neist ei saa enam inimesi, nad on välja õppinud hundikarja reeglite järgi elama.

Sellega olen ma täitsa nõus. Mis teeb puust puu või kivist kivi- ikka kuulumine oma "liigi" hulka.
Vasta
#52
Üks võimalus on veel. Äkki inimene ühtse liigina alles tekib - kas siis 2012. aastal või pärast seda...?

Kuna Maal käib erinevate huvigruppide vahel pidev kraaklemine, siis võib vähemasti püstitada hüpoteesi: ühisosa, mis teeks erinevaid huvigruppe esindavatest humanoididest inimesed, pole (praegu) olemas...
Vasta
#53
Natuke inimesest, kuigi mitte päris teemast vast. Kui me räägime kellestki kodanikust, kes tuli vastu, midagi tegi või midagi rääkis, nimetame kiiresti ka tema sugu: naisterahvas või meesterahvas. Ja kui keegi räägib mingist persoonist, kes tahtis midagi müüa, laulis või seletas midagi omapärast, jõutakse sageli küsimuseni: Kas naine või mees?
Loomadest kõneledes me seda väga sageli ei tee. Nii et kui nägime teepeal siili, koera, karu, jänest, siis me tema sugu ei nimeta. Nojah, me ei tea. Aga mõnikord teame ka, kui seletame, et meil on kodus selline koer, rott või linnuke... Aga soo nimetamsiega sel puhul sageli ei kiirustata.
Vasta
#54
Tsitaat:Algselt postitas Andres K
Natuke inimesest, kuigi mitte päris teemast vast. Kui me räägime kellestki kodanikust, kes tuli vastu, midagi tegi või midagi rääkis, nimetame kiiresti ka tema sugu: naisterahvas või meesterahvas. Ja kui keegi räägib mingist persoonist, kes tahtis midagi müüa, laulis või seletas midagi omapärast, jõutakse sageli küsimuseni: Kas naine või mees?
Loomadest kõneledes me seda väga sageli ei tee. Nii et kui nägime teepeal siili, koera, karu, jänest, siis me tema sugu ei nimeta. Nojah, me ei tea. Aga mõnikord teame ka, kui seletame, et meil on kodus selline koer, rott või linnuke... Aga soo nimetamsiega sel puhul sageli ei kiirustata.

Minu arvates on siin tegu ka eesti keele omapäraga, mis seisneb selles, et ei nimisõnad, asesõnad ega tegusõnad eesti keeles ei oma sugu, va. siis, kui räägitakse konkreetselt mehest/naisest vms. Sellepärast peab ka täpsustama, kummaga tegu on.(Ju siis iidsed soome-ugrilased pidasid meest-naist võrdseteks, et ei pidanud vajalikuks sõnu sellel alusel eristama hakataSmile Ja loomade puhul: arvan, et see info pole olnud lihtsalt meile kui inimestele oluline. Nt, mis infot see meile annaks, kui ütleksin, et mulle tulid eile metsas vastu kaks emast rebast ja üks isane siil. Selline info ei omaks lihtsalt mingit tähtsust.
Teise inimese puhul on sugu küll millegipärast tähtis, võibolla lihtsalt eelarvamuse tõttu, võibolla hoopis seetõttu, et sugu teades omatakse mingit minimaalset infot, tänu millele oma edasist arvamust inimeses käitumisest kujundama hakata. Loomad nuusivad üksteist ja saavad niiviisi infot, inimene peab teistviisi hakkama saama(õnneks)Laugh
Vasta
#55
Irratsionaalsus.
Vasta
#56
Sest inimene ei oma sünnipäraselt püsivat vaimu (üliteadvuse tähenduses), kuigi on võimalik sinna ajutiselt kiigata. Kõigepealt tuleb ikka loomalikust alateadvusest inimliku tavamõistuseni kasvada. Edasi ületeadvuse ja alles siis vaimuni (üliteadvuse tähenduses) kasvada, et seda siis saaks üldse ärakaotada. Aga see võimalus tekib väga tühisel osal inimestel, hea kui juba ületeadvuseni püsivalt küündida.
Vasta
#57
(26-02-2013, 17:24 )Krt Kirjutas: Sest inimene ei oma sünnipäraselt püsivat vaimu (üliteadvuse tähenduses), kuigi on võimalik sinna ajutiselt kiigata. Kõigepealt tuleb ikka loomalikust alateadvusest inimliku tavamõistuseni kasvada. Edasi ületeadvuse ja alles siis vaimuni (üliteadvuse tähenduses) kasvada, et seda siis saaks üldse ärakaotada. Aga see võimalus tekib väga tühisel osal inimestel, hea kui juba ületeadvuseni püsivalt küündida.

Selle mõttega ei ole absoluutselt nõus, mõistus on täiesti olemas (ja see ei ole kuidagi loomalik/primitiiv), kas just üli- või alateadvus ja kas just ka inimlik seda ma ei tea, pigem vaatleb see mõistus algul keha kui võõrelementi ja takistust kuhu ta on sisse on topitud.
Vasta
#58
Kas keegi eelpoolsetest annaks definitsiooni para-webi kontekstis sõnale inimene? Siis saaks teemaga mõistlikult edasi minna.
Vasta
#59
(26-02-2013, 17:53 )Eithea Kirjutas: Selle mõttega ei ole absoluutselt nõus, mõistus on täiesti olemas (ja see ei ole kuidagi loomalik/primitiiv), kas just üli- või alateadvus ja kas just ka inimlik seda ma ei tea, pigem vaatleb see mõistus algul keha kui võõrelementi ja takistust kuhu ta on sisse on topitud.

Et justkui imikute esimene mõte on, et krt küll, kuhu minu mõistus nüüd sai topitud? Äi usu, see oleks liiga suur shokk! Väidetavalt siiski, imikud ei erista algul ennast üldse õieti välisest keskkonnastki. Edasi mingi aja jooksul eristatakse alles oma keha keskkonnast, aga ei eristata oma tundeid-vajadusi teiste omadest. Siis edasi ei eristata enda emotsioone teiste emotsioonidest, oma fantaasiaid teiste omadest jne. Kuni kes-seda-täpselt-teab-millisest-hetkest jõutakse alles enamvähem mõtleva tavamõistuseni (väidetavalt kuskilt 7-st eluaastast alates), kus suudetakse mõtiskleda inimese ja teiste elusolendite mingi erinevuse üle, mis tunnetuslikult vast teebki esimest korda inimesest inimese. Aga see on kah alles pika tee suht algus.

Vasta
#60
(28-02-2013, 15:07 )Krt Kirjutas:
(26-02-2013, 17:53 )Eithea Kirjutas: Selle mõttega ei ole absoluutselt nõus, mõistus on täiesti olemas (ja see ei ole kuidagi loomalik/primitiiv), kas just üli- või alateadvus ja kas just ka inimlik seda ma ei tea, pigem vaatleb see mõistus algul keha kui võõrelementi ja takistust kuhu ta on sisse on topitud.

Et justkui imikute esimene mõte on, et krt küll, kuhu minu mõistus nüüd sai topitud? Äi usu, see oleks liiga suur shokk! Väidetavalt siiski, imikud ei erista algul ennast üldse õieti välisest keskkonnastki. Edasi mingi aja jooksul eristatakse alles oma keha keskkonnast, aga ei eristata oma tundeid-vajadusi teiste omadest. Siis edasi ei eristata enda emotsioone teiste emotsioonidest, oma fantaasiaid teiste omadest jne. Kuni kes-seda-täpselt-teab-millisest-hetkest jõutakse alles enamvähem mõtleva tavamõistuseni (väidetavalt kuskilt 7-st eluaastast alates), kus suudetakse mõtiskleda inimese ja teiste elusolendite mingi erinevuse üle, mis tunnetuslikult vast teebki esimest korda inimesest inimese. Aga see on kah alles pika tee suht algus.

Mul on selles suhtes täiesti üksta kõik usud või ei. Need naised kes on ise vastsündinule silma vaadanud ( kõne silmadega, mis hiljem täiesti puudub) teavad, millest räägin, lisaks sellele on minul sellest ajast konkreetsed mälestused koos mõtlemisega ja analüüsiga, mis toimus ja meelde jäi ka ainult spe kasutasin taetud tehnikat, sest rääkida ma veel toona ei osanud.
Vasta
#61
(28-02-2013, 15:19 )Eithea Kirjutas: Mul on selles suhtes täiesti üksta kõik usud või ei. Need naised kes on ise vastsündinule silma vaadnud teavad, millest räägin, lisaks sellele on minul sellest ajast konkreetsed mälestused koos mõtlemisega.

Et siis naised loevad oma imikute silmadest välja, kuidas nood mõtlevad, et kuhu võõrkehasse küll nüüd minu mõistus on sadanud? Ja sinu imikuea kogemuses olid juba sellised mõisted nagu keha ja mõistus kah olemas? Miks siis hiljem emad oma laste mõtteid ei suuda silmadest lugeda ja sellised mõisted nagu keha ja mõistus enam ei tea?

Vasta
#62
(28-02-2013, 15:36 )Krt Kirjutas:
(28-02-2013, 15:19 )Eithea Kirjutas: Mul on selles suhtes täiesti üksta kõik usud või ei. Need naised kes on ise vastsündinule silma vaadnud teavad, millest räägin, lisaks sellele on minul sellest ajast konkreetsed mälestused koos mõtlemisega.

Ja sinu imikuea kogemuses olid juba sellised mõisted nagu keha ja mõistus kah olemas? Miks siis hiljem emad oma laste mõtteid ei suuda silmadest lugeda ja sellised mõisted nagu keha ja mõistus enam ei tea?
Jah, ma tahtsin minema minna, vaatasin issver, sellega ei saa ju midagi teha, kuna see ükskord veel kasvab, kas ma pean tõesti siin nii kaua kinni istuma ja siis tuli mõte, kus ma varem olin ( kas ma olin olemas jne), ja et seal oli mul palju parem ja hakkasingi otsima võimalust ära minekuks, siis saingi arvatavasti kordus " lobotoomiat" pärast mida kasutasin meelde jätmiseks teatud harjutust, kuid siit edasi on juba teine jutt teemasse "kolm naist öösel laste magamistoas" ... nende ilmumise põhjuseks oligi minu tegevus.
Üldiselt on see siiski väga isiklik ja ma ei räägi sellest rohkemat.
Vasta
#63
Siinkohal võikski esitada väikese küsitluse kõikidele naistele, kes on vastsündinud lastele silma vaadanud. Nimelt, kes teist luges oma pisibeebide silmadest välja just täpselt sellised mõtted, et kuhu kehasse mu mõistus nüüd küll sadas?

Ja need, kes ise antud beebi rolli mäletavad, võiks kirjutada sellest, kust ja miks nende mõistus siis siia täpselt sadas? Ja kui mingi isiklik kogemus tõesti on, siis kas on võimalik, et need teoreetilised mõtted on tegelikult hiljem juurde projitseeritud, seoses erineva para-kirjanduse, ulmefilmide ja VS meistereeposeid lugedes? - vabalt mõtlemise koht kõigile.
Vasta
#64
Pakuks välja elimineerimise meetodi. Enne tuleks koostada nimekiri mida inimeseks olemiseks vajalikuks peetakse. Näiteks füüsiline keha, mõistus, teadvus (hing, vaim, ...), moraali/eetikareeglite kogum, kogukond, ... Kui see valmis, siis tuleks hakata neid ükshaaval inimesest lahutama ning vaatama kas on sellist osa, või mis on vähim, mida ära võttes inimene loobub inimeseks olemast.

Sellest tuleb välja jälle järgmine küsimus: kui seda teeb üks inimene ja oma tulemuse saavutab, ja seda teeb teine inimene ning oma tulemuse saavutab, mis esimese omast on erinev, siis kas nad võivad üksteisele öelda, et sina ei ole inimene kuna sa ei vasta minu arusaamisele inimesest? Ja kumb neist siis inimene on? Või määrab inimene ise enda inimeseks olemise teiste inimeste kaudu?
Vasta
#65
(28-02-2013, 16:40 )Krt Kirjutas: Siinkohal võikski esitada väikese küsitluse kõikidele naistele, kes on vastsündinud lastele silma vaadanud. Nimelt, kes teist luges oma pisibeebide silmadest välja just täpselt sellised mõtted, et kuhu kehasse mu mõistus nüüd küll sadas?

Ja need, kes ise antud beebi rolli mäletavad, võiks kirjutada sellest, kust ja miks nende mõistus siis siia täpselt sadas? Ja kui mingi isiklik kogemus tõesti on, siis kas on võimalik, et need teoreetilised mõtted on tegelikult hiljem juurde projitseeritud, seoses erineva para-kirjanduse, ulmefilmide ja VS meistereeposeid lugedes? - vabalt mõtlemise koht kõigile.
Mina ütlen ausalt, selle lobotooma mõtte sain ma siit, kuid harjutuse tegin meeldejätmiseks toona, millegipärast ma teadsin peale mooride külastust, et siis kui rääkima õpin ei ole mul see asi enam meeles ja momendil (mõttes olles toonasas momendis ) ei oska ma veel kõnelda ( kuigi mooridega sai suurepäraselt suheldud), pingutasin kuni uinusin.

NB! Eriti "ära arenenule" Krt`ile, otsi oma põld üles ja mine künna seal.wink
Vasta
#66
(28-02-2013, 16:52 )Eithea Kirjutas: Mina ütlen ausalt, selle lobotooma mõtte sain ma siit, kuid harjutuse tegin meeldejätmiseks toona, millegipärast ma teadsin peale mooride külastust, et siis kui rääkima õpin ei ole mul see asi enam meeles ja momendil ei oska ma veel kõnelda( kuigi mooridega sai suurepäraselt suheldud), pingutasin kuni uinusin.

Et sa siis ei oskagi veel kõneleda? Ja rääkima õppimine paneb moorid unustama, aga netis kirjutamine ei pane? Väga huvitav loogika.

Vasta
#67
Imikul võiks olla selline nägu peas keskonna vahetuse pärast, mitte keha vangi sattumise tõttu. Viimasel juhul peaks mõistuse kandumine kehasse toimuma sünni hetkel või siis enne sündi pole lapsel peale sisekaemuse muud teha, ega saa aru, et ta mingis kehas on?
Vasta
#68
Tsitaat:nö eelmiste elude seanssidel ... Nägin ka oma eelnevaid ja tulevasi elusid
Meie meedias ja mujal toimuva ajupesuga seoses tekkis nö vaimse info "nägemise/teadasaamise" kohta paralleel meedia ajupesuga, ainult nö düstoopialikuma alltooniga. Paralleel selles mõttes, et kas ei ole kõik see mis niimoodi ette näidatakse ajupesu (isiku programmeerimine), st näidatakse millised tema eelmised ja tulevased elud olid ja muud sellist infot ning kui usub, siis on isik kuhugi nö paika pandud ja saatus ettemääratud ja vaba valik piiratud jmt...
(28-02-2013, 19:24 )Minaelan Kirjutas: Aga antud teema juurde - mis teeb inimesest inimese.
Ma arvan, et see, kui me austame kõiki, olenemata nende päritolust, haridusest ja rahalisest seisusest. Ega põlga neid, kes ei vasta meie soovitud parameetritele.
Midagi sarnast võiks iga piisavalt intelligentne olevus suhtumise aluseks võtta seega kuidas see inimesespetsiifiline on?

Vasta
#69
Inimene on 2 jalal kõndiv, mõtlev hunnik liha. Miks me üldse arutleme olendi üle keda nimetame inimeseks. Inimene on rass nagu seda on koerlased kaslased, maod jm olendid. Kuna keskond muutub siis muutuvad ka olendid seega me ei saa defineerida midagi mis muutub.

Kuna me kõik teame, et meie eksistents inimesena jõuab lõpule, liis milleks arutleda inimese kui olendi definitsiooni üle? Loomulikult kui suudame leida veenva definitsiooni siis oleks see tulevastele põlvedele kasulik. Aga kui minna natuke egoistlikumaks siis, minu kui kunagi sureva inimese vaate nurgast on mõtetu tehatööd millest sulle kasu ei tõuse. Kuna usun, et meie oleme hing, mis elab ja areneb igavesti siis oleks mõistlik arutleda hinge teemal
Vasta
#70
Naljasoon.
Vasta
#71
(01-03-2013, 12:53 )excubitoris Kirjutas: Naljasoon.
Hästi öeldud! Smile
Kui võrrelda inimest näiteks halli tulnukaga, siis neil hallidel pole naljasoont ollagi!

Vasta
#72
(01-03-2013, 14:46 )Nofretete Kirjutas:
(01-03-2013, 12:53 )excubitoris Kirjutas: Naljasoon.
Hästi öeldud! Smile
Kui võrrelda inimest näiteks halli tulnukaga, siis neil hallidel pole naljasoont ollagi!

Isegi loomad naeravad, mängivad-lustivad ja rõõmustavad, seega ei pea päris paika.

Vasta
#73
Ei meenu, et kuskil oleks Valgekihva poolt kirjutatud metsanaljade kogumikku lugeda saanud.
Vasta
#74
(01-03-2013, 15:02 )excubitoris Kirjutas: Ei meenu, et kuskil oleks Valgekihva poolt kirjutatud metsanaljade kogumikku lugeda saanud.
Ei meenu, et loomi oleks kirjutama õpetatud ja keegi oleks uurinud või kindlaks teinud või oskaks loomadega nende tasemel suhelda, et näidata milline naljasoon loomadel on ja milliseid nalju nad teevad. Ei ole mõtet inimesest lähtuvalt selliseid oletusi teha.
Vasta
#75
(01-03-2013, 15:02 )excubitoris Kirjutas: Ei meenu, et kuskil oleks Valgekihva poolt kirjutatud metsanaljade kogumikku lugeda saanud.

Selle ka kirjutasin, et ei pea päris paika. Aga, kui loomad teadaolevalt ikka naeravad, siis mingi naljasoon on ka neil selgelt olemas. No ja palju neid inimesigi niiväga on, kes taolise kogumikuga hakkama saanud, et siis 98% inimestest polegi tegelt naljasoont?
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Inimese välimus. Andres K 115 55,095 22-05-2023, 10:15
Viimane postitus: xcad
  Inimese maailmatunnetus Vogon 23 7,270 28-01-2020, 19:45
Viimane postitus: sissy_
  DNA on midagi enamat kui lihtsalt lineaarne kood, mis juhib Ceasar 53 24,781 25-11-2019, 05:12
Viimane postitus: Tyto Alba
  Mis on elu mõte? ayyu 140 55,733 26-06-2019, 10:19
Viimane postitus: Lokster
  Mis on õnn? hulkuv hing 47 9,276 28-04-2019, 17:34
Viimane postitus: Naut
  Oled see, mis muusikat kuulad Ancestries 94 32,393 15-11-2018, 04:06
Viimane postitus: hulkuv hing
  Inimese teine aju VironShaman 7 2,929 07-06-2018, 19:04
Viimane postitus: Müstik
  Inimese nime mõju kati013 72 37,446 02-03-2018, 22:32
Viimane postitus: Mannu
  Mis on sensitiivsus? tulekera 17 10,612 22-09-2015, 17:59
Viimane postitus: Müstik
  Mis värvi on see kuulsust kogunud kleit levis 14 8,928 17-05-2015, 14:40
Viimane postitus: levis

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat