Marsi kulgurite piltidel veidrad objektid

Ma vaatasin kohe et see nii pisike kujutis võrreldes kulgurida. Kindlasti varjude valguse mäng.

[Muudetud: 14-4-2009 THOR-00]

Maailmas on tekitanud elevust NASA (aka Never A Straight Answer )poolt pildistatud foto Marsi pinnal vedelevast... tulnuka pealuust? Tsiteerin:
"Üks ufoloog arutleb, et pealuu on 15 cm lai ja selle väike ja kitsas suu andvat tunnistust sellest, et tegemist on ilmselt lihasööjaga." Allikas.
Ise kaldun arvama, et inimene näeb ikka seda, mis ta tahab. Nähtavasti on tegemist siiski mõne tavalise kivikamakaga. Aga mine sa tea?
Mis Teie arvate?

Elu käib seal.

Siit koorub teooria, et seal on suured suured linnad, kus elavad need tulnukad. Ja siis on seal salapärased augud, kus elavad gorillad. Siis nad materdavad üksteist seal. Ja arvatavast selle kolju omanikule kuulub ka see kosmoselaev ja ta sai löögi kuklasse selle kaikaga.
Ahjaa. Ennemgi nad tappa saanud.

[Muudetud: 4-5-2009 Tom]

Kindlalt kivi. Hea fantaasia lennu korral leiab ümbritsevast keskonnast igasugu sarnasusi.
Parimad on selles lapsed. Minu tütar peab lasteaia juures mahalangenud puu kändu näiteks hobuseks. Paraku oli see sarnasus ülaltoodud pildiga võrreldes oluliselt raskemini leitav.

No varem on neid Marsil olevaid nägusid ju ka pildistatud:

http://en.wikipedia.org/wiki/Cydonia_Mensae

Alles hiljem teatas NASA, et tegemist oli olnud kõigest valgusefektiga.
See võib ju olla ka marsielanike kivist skulptuur, mis sedasi Marsi pinnasesse vajunud. Nii nagu Egiptuses oli Sfinks liiva alla mattunud.

Sorry Müstik aga norin tipa - mitte pinnasesse vajunud vaid liivaga kattunud - osaliselt siis. Sellest ka moonutused ehk siis miks ei paista nägu selgelt. Eeldan, et kui keegi oleks teinud Gizast pildi kuskil aastal 1800 ei oleks ta ehk niipaljutki näinud. Sfinksist oli "pinnal" vaid pea ja seegi osaliselt ning püramiidid olid kaetud enam kui 50% ulatuses / kõrguselt liivaga. See oli meeldetuletus PEAST Napoleoni esimesest retkest sinna kanti - enne Venemaa kampaaniat.

Aga mis puudutab NASAt siis meenutaksin esimest postitust - NASA aka Never A Straight Answer tõlkes siis umbes nii - Mitte Kunagi Otsest Vastust (mitte andev asutus).

Ma ei ole aega saanud raamatut "Marsi müsteeriumid" läbi lugeda, aga Marsi monumentide teooria järgi asub seal nn Hortli kompleksi keskel egiptuslik inimpeaga Sfinks, sellest läänepool linnakompleks, mille keskel paiknevad Huri väljak ja Esivanemate torn. Edelaosas asub viietahuline mägi. Tetraeedri kraatrist läänes paikneb Marsi Korsei kompleksi suur kivispiraal, nagu meie Stonehenge.

NASA puterdab sel teemal juba ammu. Hästi palju aparaate ja kosmosesonde on Marssi uurima minnes teadmatutel asjaoludel salapäraselt kaduma läinud.
Kes tahab uurida, mida NASA puterdab, siis siin NASA link Marsi kohta:

http://marsrovers.jpl.nasa.gov/home/index.html

Kunagi lugesin selle raamatu "Marsi müsteerium" läbi, täitsa huvitav oli, igasuguseid pinnase kontuure toodi välja, kõik kuidas nad üksteise suhtes paiknevad, kuldlõige jne. Väga huvitav raamat, soovitan soojalt.
A mis sellesse kivisse puutub siis meenutab ta nagu kassi pead tiba, ümbruskonnast on ta küll tumedam aga siiski arvan, et tegu on kiviga.

[Muudetud: 4-5-2009 THOR-00]

Tsitaat:Algselt postitas Tom
Elu käib seal.

Siit koorub teooria, et seal on suured suured linnad, kus elavad need tulnukad. Ja siis on seal salapärased augud, kus elavad gorillad. Siis nad materdavad üksteist seal. Ja arvatavast selle kolju omanikule kuulub ka see kosmoselaev ja ta sai löögi kuklasse selle kaikaga.
Ahjaa. Ennemgi nad tappa saanud.

[Muudetud: 4-5-2009 Tom]

Väga hästi kokkupandud tekst

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris

Aga mis puudutab NASAt siis meenutaksin esimest postitust - NASA aka Never A Straight Answer tõlkes siis umbes nii - Mitte Kunagi Otsest Vastust (mitte andev asutus).

Ei maksa unustada et NASA pole ainus kes on Marsi avastamas käinud

http://marsprogram.jpl.nasa.gov/missions/log/

Tsitaat:Algselt postitas Müstik

NASA puterdab sel teemal juba ammu. Hästi palju aparaate ja kosmosesonde on Marssi uurima minnes teadmatutel asjaoludel salapäraselt kaduma läinud.
Kes tahab uurida, mida NASA puterdab, siis siin NASA link Marsi kohta:

http://marsrovers.jpl.nasa.gov/home/index.html

Kaldun arvama, et kaduma minekutes oli süüdi pigem ülesande tehniline keerukus. Aparaati juhtida nii kaugelt nõuab ülitäpset ja keerulist arvutust, sest signaal sinna ja tagasi jõuab olulise viivitusega. 80-ndate arvutite arvutusjõudlus jäi praegustele kordi alla. Seda peaks näitama ka see, et viimase kümnendi missioonide edukus on oluliselt paranenud.

Kui aga Marsil kunagi eksisteeriski mingi tsivilisatsioon, siis ilmselt oluliselt varem kui homo sapiens maamunale tekkis. Eeldan, et ka marslastele oli vajalik vesi ja veidi tihedam atmosfäär. Need tingimused olid mäletamistmööda 1 miljard või rohkem aastat tagasi.

Miks aga ei võiks olla tegemist töödeldud kiviga ehk siis looduse käest räsida saanud KUJUGA ?

Originaal kah: http://marsrovers.nasa.gov/gallery/all/2...61R2M1.JPG
Naaberpildid: http://marsrovers.nasa.gov/gallery/all/s...p1871.html

Lihtsalt, et tuleks meelde, milline ümbrus ja üldpilt seal oranzil planeedil on.

Tsitaat:[i]
Kaldun arvama, et kaduma minekutes oli süüdi pigem ülesande tehniline keerukus. Aparaati juhtida nii kaugelt nõuab ülitäpset ja keerulist arvutust, sest signaal sinna ja tagasi jõuab olulise viivitusega. 80-ndate arvutite arvutusjõudlus jäi praegustele kordi alla. Seda peaks näitama ka see, et viimase kümnendi missioonide edukus on oluliselt paranenud.

Aparaadid Phobos-1 ja Phobos-2 kaotasid Maaga sideme. Phobos-2 "kadus" märtsis 1989 väga salapärastel asjaoludel. 1993 läks kaduma Mars Observer.
Siit saab lugeda Fobos 2 kohta:
http://www.space.com/sciencefiction/phen...00630.html

Aga ka 1999 lähetati Marsile kosmosesond Mars Climate Orbiter ja kolm kuud hiljem Mars Polar Lander, mõlemad jäid mõistatuslikul kombel kadunuks.

Phobos 1 ja 2 kohta:
http://en.wikipedia.org/wiki/Phobos_program

Mars Observer:
http://en.wikipedia.org/wiki/Mars_Observer

Mars Climate Orbiter:
http://en.wikipedia.org/wiki/Mars_Climate_Orbiter

Mars Polar Lander:
http://en.wikipedia.org/wiki/Mars_Polar_Lander

igas artiklis ka tiba probleemidest.

Marsi pinnalt leiti roboti käsi
http://forte.delfi.ee/news/teadus/marsil...d=65654942

Vaatasin seda objekti lähedalt ja kaugelt. Pigem näeb see välja nagu settekivimist väljaulatuv väga paksu kääbiku säär ja jalalaba. Võibolla on mul lihtsalt veel parem kujutlusvõime kui teistel
Metallist? Kvartsist? - Pole korrodeerunud. Järelikult pole see rauast. Roostevaba rauasulam, mis on settekivimeisse miljonite aastate jooksul jäänud? Suurem kamakas kvartsi, mis peegeldab valgust?
Ma ei hüppaks järeldustesse nii kiiresti.
Tunnistan, et tegu on tõesti läikiva objektiga. Tahaks näha teravamaid pilte, sest sellest pikslite räbust võib võib igaüks välja lugeda, mida aga unistab
Seda uudist lugedes tekkis minulgi see "vau" effekt, et ehk ometi on leitud midagi ümberlükkamatut. Näis...

(10-02-2013 07:49 )Martichoras Kirjutas:  Pole korrodeerunud. Järelikult pole see rauast.

Marsil pole hapnikku.

(10-02-2013 07:56 )Lorenz Kirjutas:  

(10-02-2013 07:49 )Martichoras Kirjutas:  Pole korrodeerunud. Järelikult pole see rauast.

Marsil pole hapnikku.

Millest Mars siis punane on? Punavetikast?
Oksüdeerumisprotsess on toimunud seal planeedil nii või teisiti aegade jooksul. http://starryskies.com/articles/2004/01/mars.red.html
Enne väiteid võiks uurida ka põhja ning tausta

Ei saa aru,mis seal üldse uurida,niigi selge,et kivikõrb http://et.wikipedia.org/wiki/Marss ,ehk vaid selleks,et põnev oleks ,nagu kusagil targas raamatus on õeldud "kaks asja on uurimatud:taevas ja maa sisemus"

(10-02-2013 08:20 )Martichoras Kirjutas:  Enne väiteid võiks uurida ka põhja ning tausta

No ma siis uurisin. Algselt arvasin ilma kontrollimata, et Marsi atmosfääris pole hapnikku, sest see on väga reaktiivne gaas ja ja ei püsi atmosfääris pikalt ilma fotosünteesita. Tuleb välja, et seda on siiski 0.13% Marsi atmosfääris. Samas NASA arvab, et raud ei korrodeeru Marsil.
http://science.nasa.gov/science-news/sci...03mar99_1/

Kui ma nüüd aga mõtlema hakkan, siis sinu mainitud miljonite aastate jooksul ... ei oskagi öelda.
Igaks juhuks siis vabandan.

(10-02-2013 08:51 )Lorenz Kirjutas:  

(10-02-2013 08:20 )Martichoras Kirjutas:  Enne väiteid võiks uurida ka põhja ning tausta

No ma siis uurisin. Algselt arvasin ilma kontrollimata, et Marsi atmosfääris pole hapnikku, sest see on väga reaktiivne gaas ja ja ei püsi atmosfääris pikalt ilma fotosünteesita. Tuleb välja, et seda on siiski 0.13% Marsi atmosfääris. Samas NASA arvab, et raud ei korrodeeru Marsil.
http://science.nasa.gov/science-news/sci...03mar99_1/

Kui ma nüüd aga mõtlema hakkan, siis sinu mainitud miljonite aastate jooksul ... ei oskagi öelda.
Igaks juhuks siis vabandan.

No minimaalselt seda on. Kõige selle puna juures oleks õiglane eeldada, et kogu olnud hapnik ongi seotud rauaga, mis teeb planeedi punaseks. Sama protsess toimus ka kunagi Maal. Maakera hapnikusisaldus atmosfääris ei ole olnud alati ja ainult 21%. Soovitan uurida, kuhu see kadus. Kivimitesse, kui lühidalt vastata
Pealegi - raud reageerib kiiresti ja kergesti kõikide teiste ainetega - läikivamaks ta nendest reaktsioonidest ei lähe. Tasub raua omapära ka uurida. NASA teadlased pole metallurgid.
Selgitaksin ka oma skeptitsismi sellega, et eelistaksin enne millegi uskuma hakkamist kõik loogilised seletused läbi analüüsida. Tundmatuid lendavaid objekte, poltergeiste ja muudki põnevat olen elus aga näinud küll.

(10-02-2013 09:09 )Martichoras Kirjutas:  Tundmatuid lendavaid objekte, poltergeiste ja muudki põnevat olen elus aga näinud küll

Just!
, ühinen Sinu mõttega.

(10-02-2013 09:09 )Martichoras Kirjutas:  Pealegi - raud reageerib kiiresti ja kergesti kõikide teiste ainetega - läikivamaks ta nendest reaktsioonidest ei lähe. Tasub raua omapära ka uurida. NASA teadlased pole metallurgid.
Selgitaksin ka oma skeptitsismi sellega, et eelistaksin enne millegi uskuma hakkamist kõik loogilised seletused läbi analüüsida. Tundmatuid lendavaid objekte, poltergeiste ja muudki põnevat olen elus aga näinud küll.

Hm, et siis analüüsimine on objektiivne vä? Ütleks, et pigem subjektiivne ja sellepärast seda teaduses peale surutaksegi, sest seda "juga" annab ju juhtida.

(10-02-2013 09:44 )tapsix Kirjutas:  

(10-02-2013 09:09 )Martichoras Kirjutas:  Pealegi - raud reageerib kiiresti ja kergesti kõikide teiste ainetega - läikivamaks ta nendest reaktsioonidest ei lähe. Tasub raua omapära ka uurida. NASA teadlased pole metallurgid.
Selgitaksin ka oma skeptitsismi sellega, et eelistaksin enne millegi uskuma hakkamist kõik loogilised seletused läbi analüüsida. Tundmatuid lendavaid objekte, poltergeiste ja muudki põnevat olen elus aga näinud küll.

Hm, et siis analüüsimine on objektiivne vä? Ütleks, et pigem subjektiivne ja sellepärast seda teaduses peale surutaksegi, sest seda "juga" annab ju juhtida.

Teelehed ja seapõrn on ka subjektiivsed.
Paku alternatiive siis, mis ei alga sõnadega "mina arvan..."