29-12-2012, 17:52
Kuna siit foorumist ei leidnud Kassinurme hiie kohta peaaegu midagi (ainult ürituste kohta oli infot), siis tegin selle teema.
Allolev tekst on võetud Jõgevamaa Metsaseltsi kodulehelt ja nagu see kiirelt üle libisedes väidab, et asustuse tõi sinna energia väljumise koht maa seest.
Nimelt on seal hiies üks kivi, mis pidavat koguaeg soe olema. Pendel selle kohal pidi hulluks minema. Ehk siis see peakski olema energia väljumise koht.
Küsimus on aga selles, et kas keegi oskab midagi rohkem selle kivi kohta rääkida?
Internetist selle kivi kohta infot ei leidnud. Leidsin infot ainult mingi Kalevipoja kivi kohta, mis seal lähedal on, aga neid on terve Eesti täis.
Allolev tekst on võetud Jõgevamaa Metsaseltsi kodulehelt ja nagu see kiirelt üle libisedes väidab, et asustuse tõi sinna energia väljumise koht maa seest.
Nimelt on seal hiies üks kivi, mis pidavat koguaeg soe olema. Pendel selle kohal pidi hulluks minema. Ehk siis see peakski olema energia väljumise koht.
Küsimus on aga selles, et kas keegi oskab midagi rohkem selle kivi kohta rääkida?
Internetist selle kivi kohta infot ei leidnud. Leidsin infot ainult mingi Kalevipoja kivi kohta, mis seal lähedal on, aga neid on terve Eesti täis.
Tsitaat:Arheoloogiliste uurimuste järgi kujunes siinses paigas püsiv inimasustus ca 6000 aastat tagasi. Meie muistsed eellased leidsid praeguse hiie alal Maa energia väljumise koha ning hakkasid seal toimetama kultusetalitusi. Kurjade jõudude eest kaitset vajades rajati hiie vahetusse lähedusse, paarsada meetrit põhja poole järsunõlvalisele oosile linnus. Kindlat kaitset võimaldas see keskmisel ja nooremal rauaajal. Kõrgendiku otstest kaevati läbi kaitsekraavid, püsttaradega ja mullaga kuhjati linnuse nõlvad kõrgemaks ning järsemaks. Siinset linnust ei ole kunagi vallutatud tema kõrvalise asukoha tõttu. Varasematel aegadel oli linnamäe ümbrus lage. Siit olevat näha olnud kuus kirikutorni (kaks Tartu, lisaks Kursi, Kaarepere. Palamuse ja Äksi kirikutornid. Kõige põllustatum maakasutus ja avatuimate vaadetega maastikud olid Eestis 20. sajandi alguses, vahetult enne Esimest maailmasõda. Kassinurme mägede loodejalamil paikneva Mustallika soo idaservast on keskajal kaevandatud rauamaaki.
Eesti Vabariigi algusaastatel rajasid Patjala külas elanud baptistid mägede põhjanõlval paiknevasse kuusikusse 0,2 ha suurusele maatükile kalmistu, kuhu maetakse vähesel määral ka käesoleval ajal. Viimase poolsajandi jooksul on Kassinurme mäed võsastunud (valdavalt lepp, sarapuu ja toomingad) Üksikutes viljakamate muldadega kohtades kasvab ka kuuske.
Nõukogude perioodil kaevandati mägedest kahes kohas kruusa. Neist väiksemat enam ei kasutata ja see on metsastatud.
Allikas: http://www.kassinurme.ee/kassinurme.html