Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
D-vitamiin
#26
Juhtub.Bleh
Minu imestuseks on PW-s ainult kahes kohas mainitud mahetootmist - üks siis kogematta minu poolt siin.
Olen põhimõtteliselt sellise sildistamise-ideoloogia vastu ja ei kavatse ise hakata selle pilli järgi tantsima. Miks? Sest "kõik" on võrdsed aga alati on veel võrdsemad:

Ekspert: Itaalia ja Rumeenia maffia petavad mahetoodetega.
Täna Eesti Maaülikoolis toimunud mahekonverentsil rääkis Šveitsi teadlane Urs Niggli, et maheturul on levinud tarbija petmine.
"Itaalia ja Rumeenia maffia tegelevad sellega," väitis teadlane. "Sealsed ärimehed püüavad petta tarbijat."
Tema sõnul on selles valkonnas palju teha garanteerimaks seda, et mahetoode oleks tõeliselt mahe. Tema hinnangul oleks vaja pettuste vältimise süsteemi, mis põhineks protokollidel, kõrgtehnoloogilistel analüüsidel, info- ja GPS-foto süsteemidel.
Niggli sõnul näitavad eri riikdes tehtud tarbijauuringud samu tulemusi: mahetoodet peetakse liiga kalliks, need tooted pole kättesaadavad, mõnikord maitsevad tavatoodtest erinevalt ja inimesed ei osta neid eriti palju. Kuigi 70-80% tarbijatest ütleb, et nad on mahetoodetest huvitatud, siis neid ostab vaid 10-15%.

Uuringu kokkuvõte näitas, et mahepõllunduses on saagikus keskmiselt 80% tavapõllunduse saagist. Urs Niggli on veendunud, et mahepõllumajanduses on võimalik saake tõsta, see tooks hinna alla ja muudaks mahetooted tarbijatele kättesaadavamaks.

"Mahepõllumajandus võib inimkonna ees palju probleeme lahendada," arvab teadlane, kes tegi enda sõnul nooruses pattu, tegeledes mineraalväetiste välja töötamisega.

http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbi...d=65236560

MÖLA ütleks mina selle kohta. Võltsida on alati võimalik, see ei kao kuhugi.
Tädi Maali oma lihtsameelsuses peab aga jälle uusi reegleid ootama/ täitma ja nii lõpmatult ja heauskselt.

"Süldiväristajate", amööbide ja vasikatega võidu ei jookse.Bleh

Vasta
#27
Tsitaat:Üha enam Eesti lapsi haigestub suhkruhaigusesse
Lehmapiim kui vallandaja.

«Missugune toidukomponent võib mängida kõige suuremat rolli autoimmuunse haiguse puhul? Valgud,» räägib Einberg. «Mida sööb väike laps esimesed kuus kuud? Ikka piima – selle tõttu on püstitatud hüpotees, et diabeeti haigestumise risk on seotud lehmapiimavalkudega.
Nemad püstitavad hüpoteesi.Sick
Masendus tuleb peale - kehtestatud norm 400rü-d ehk 10mikrogrammi: sinna ongi koer maetud, normaalne on sellest kuni 25 korda rohkem.
Poes müüdav lehmapiim meenutab ainult värvuselt piima. Kui oli veel vanaema ,kes lüpsis lehma ja andis kruusi sooja piimaga, sellist jama ei esinenud - seal oli D-vitamiin olemas.
Vananedes väheneb organismi võime ise D-vitamiini sünteesida. 60-aastaselt toodab keha üksnes 20% sellest kogusest, mille saab kätte 20-aastane(15 minutiga päikese käes), 50-aastase võime on säilunud üksnes kolmandiku ulatuses ja 80-aastane ei suuda ise enam üldse D-vitamiini sünteesida.
Jüri Lina "Varjatud tervisevalem" lk.48
Nobeli preemia annetan foorumile.Bleh
Vasta
#28
Tarbige hapendatud piimatooteid - saate nii vitamiine kui muid vajalikke asju.
Näiteks jogurtid, kefiir, pett, juust ja muud sellised. Asi selles, et töödeldud piim ei
lähe käärima - seega kombinaadid ostavad eraldi kokku piima mis läheb hapendatud
ja kääritatud toodete tegemiseks. See piim peab ka antibiootikumide vaba olema.
Vasta
#29
Tõesti ei leidnud hapendatud piimatoodete kohta korralikku materjali.Sick
Küll leidsin nn.teadlaste poolt soovitatavad toiduained ja vastavad kogused Shock
Tsitaat:Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks.

D-vitamiini päevane soovitatav kogus on 7,5–10µg, 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks:

* 2 g kalamaksaõlis,
* 15 g suitsuangerjas,
* 50–60 g küpsetatud lõhes,
* 60 g soolaheeringas,
* 120 g munakollastes,
* 600 g hautatud maksas,
* 10 l piimas.
Kuna see on pool päevasest ametlikust normkogusest, siis tegeliku vajamineva koguse saaksime kui korrutaksime 50-ga
Päris raskeks läheb näiteks 30 kilo maksa või pool tonni piima sisse higistada.Bleh
Ka teine allikas ei näita kääritatud piimatoodete tõhusust D-vitamiini sisalduse suhtes.
Ju ma olen nii juhm, et ei leia ülesse.embarrassed
Vasta
#30
D-vitamiini on piimarasvas, siis koorimatta lehmapiimas.Smile1
Kui piim on kooritud, siis ta on D-vitamiini vaba, seal on ainult valk, millest tehakse juustu, siit järeldub et juustus pole D-d.Shock
Ah, et juustus on rasva, kahjuks pole andmeid millise rasvaga on tegemist.Sick
Hapendatud piimatooted - D-vitamiini vabad, hea kerge lurr, aga jogurtid on omaette teema-mo arust mitte üldse tervislikud.embarrassed
Vasta
#31
Need asjad mis välja tõid on laias laastus kõik õiged - mõned vaidlevad, et just kui palju või kui vähe. Minu piimajutu pea iva aga oli hoopis muus - piim ei hapne kui teda pastöriseeritakse, homogeniseeritakse jne. Lisaks D-vitale on piimas ka vägagi olulist kaltsiumi mis seotud ka piima rasvaga ja kui piim "kooritakse" siis see kaob enamuses. Ei maksaks ka unustada, et piima rasv ise on suhteliselt kasulik - sellepärast seda sealt eemaldataksegi ja asendatakse nn "taimerasvaga" mis on sisuliselt solgitud taimeõli - peamiselt raps ja soja - mis kumbki ei ole eriti head inimesele.
Samuti on asi selles, et piim ei hapne kui seda andnud loomad on liiga igatsorti ravimeid täis topitud. Need ravimid (peamiselt hormoonid ja mitmed "pisilaste" tapjad) jõuavad aga koos piimaga ka inimestesse. Seega hapendatud piima toodetes on selliste lisada osakaal sisuliselt olematu. Jogurtist ehk nii palju, et tuleb vaadata selle säilivus aega - on jogurit laadsed tooted mis säilivad pool aastat ja mille peale teeks ka ühe "Sick Smilie". Enamus Eestis toodetud jogurtist on aga suht koht korrektne ja korralik jogurt mis tehtud antibiootikumide ja hormooni vabast piimast.
Vasta
#32
(28-11-2012, 11:05 )tapsix Kirjutas: Poes müüdav lehmapiim meenutab ainult värvuselt piima. Kui oli veel vanaema ,kes lüpsis lehma ja andis kruusi sooja piimaga, sellist jama ei esinenud - seal oli D-vitamiin olemas.
Vananedes väheneb organismi võime ise D-vitamiini sünteesida. 60-aastaselt toodab keha üksnes 20% sellest kogusest, mille saab kätte 20-aastane(15 minutiga päikese käes), 50-aastase võime on säilunud üksnes kolmandiku ulatuses ja 80-aastane ei suuda ise enam üldse D-vitamiini sünteesida.
Jüri Lina "Varjatud tervisevalem" lk.48
Nobeli preemia annetan foorumile.Bleh
Poe piimal pole midagi ühist lehmapiimaga. Toodetakse seda lõssipulbrist.Shock
Kuigi Sa tunnistad seda, siis ikkagi vaidled, huvitav kas tegemist vähiga või hoopis skorpioniga.Bleh
Aga jogurtite suhtes olen endiselt eri meelt. On lihtsalt isiklik kogemus, kus sain sellest jäledusest sellise mürgituse, et pidin otsad andma.Sick
Vasta
#33
Nimi on sama - PIIM. Lõssipulber on tehtud nö "piima jääkidest" ehk sellest piimast millest enam midagi toota ei saa - ka nn "praakpiimast". Selline piim lastakse masinasse kust temast "pigistatakse" vesi välja - lisatakse mõningaid säilitusaineid (vanasti oli linnalegend, et ka kriiti) ja ongi olemas pulber mida lisatakse igale poole - näiteks ka majoneesi.
Jogurti osas jään öeldu juurde - ju sulle sattus väga "pees" jogurt Smile
Toidumürgitustega on ikka nii - mis ühele toit võib teisele mürk olla.
Vasta
#34
Ma ei taha luua taas mingit uut vandenõuteooriat, sest vandenõuks ei saa pidada tootjate osavust ja nutikust kasumit teenida.
Samas, kõik kes tõesti sinisilmselt usuvad, et poest ostetud piima-tooted on puhtad, looduslikud jne, peavad paraku pettuma.

Nii nagu siin juba eelnevalt mainitud on nad kõik sedavõrd töödeldud, et algset puhast piima võid sealt otsima jäädagi. Piim ise, hapukoor, ning ka kõik need petid, keefirid on erinevate tootmisprotsesside tulemus. Paraku see mõte, et keefir on väärtuslikum vaid uskumus. Keefiri valmistamiseks vajalik piim filtreeritakse, pastöriseeritakse, homogeniseeritakse ja normaliseeritakse. Peale seda bakterijuuretise abil saadakse temas siis hapendatud piim.
Kui vaadata piimatoodete tööstusliku tootmistsükleid, siis kõige normaalsem toode üldse on pett (võipiim).

Lisan siia ka ühe artikli, kus peti elu kenasti lahti on seletatud. Autor siis Piima Liit.
Pett on piimatoodete seas teenimatult tagaplaanile jäänud, kuigi tervisele soodsa mõju poolest edestab pett nii mitmeidki toiduaineid.
Pett (võipiim) on või valmistamise tähelepanuväärne kõrvalsaadus, mis võib olla kas rõõsk või hapen­datud. Meil müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakter­­juuretise abil. Juuretis sisaldab erinevaid piimhappebaktereid (streptokokid ja laktobatsillid). Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapen­damist mõningal määral lõssi. Saadud segu ühtlustatakse, pastöriseeritakse küllaltki kõrgel temperatuuril, jahutatakse ning seejärel hapendatakse. Hapnemisprotsess kestab tavaliselt 14–16 tundi ning hapendatud peti pH-väärtus jääb vahemikku 4,5–4,7. Seejärel toode jahutatakse ja pakendatakse. Nõutaval hoiutemperatuuril säilitab hapendatud pett kaubandusliku väärtuse vähemalt nädala.
Pett sisaldab lõviosas loomulikult vett (91–92%), kuivainete osa (8–9%) jaotub aga piimasuhkru (laktoosi), kõrge bioväärtusega piimavalkude, fosfolipiidide (eriti letsitiini), mineraalainete ja mitmete B-rühma vitamiinide vahel. Klaasitäie joo­misel saab petisõber kõigest 60–70 kilokalorit toiduenergiat.
Koostisel on mitu plussi
Kaltsiumi- ja fosforiühendite sisalduselt on pett enam-vähem võrdne lehmapiimaga. Pett on väga hea kaaliumiallikas ja klaas petti annab ka kena koguse magneesiumi. Pett sisaldab rohkesti inimorganismis vaja­likku letsitiini. Piimas leiduv letsitiin on valdavalt koondunud rasvakuulikeste memb­raanidesse. Või valmis­tamisel rasvakerakeste memb­raanid purustatakse, piimarasva osakeste seostumisega kujuneb või, aga letsitiin koos piimasuhkruga jääbki suures ulatuses peti koostisse. Inimkeha vajab letsitiini näiteks rakumemb­raanide ehituseks, aju talitluseks, koliini ehk B4-vitamiini varude täiendamiseks, sapi koostises, rasvade ainevahetuse reguleerimises ja mujal. Meilgi propageeritakse letsitiini­prepraate, kuid lihtsam, loomulikum ja odavam on tarbida hoo­pis letsitiinirikkaid toiduaineid, nagu näiteks petti.
Hapendatud petis on rohkesti inimorganismile aminohappeliselt koosseisult kõrge bioväärtusega hästi­seeditavaid piima­valke. Saja­grammises võipiima portsjonis on valke kuni kolm grammi. Hapnemise käigus muutuvad petis leiduvad valgud veelgi paremini seeduvateks ning kaob või väheneb ka nende aller­geenne mõju. Et tegemist on maitselt ja olemuselt hapu tootega, siis ergutab peti joomine seedekulgla talitlust neil inimestel, kes kannatavad mao ala­happesuse käes.
Võipiima hapendamisest on muudki tulu. Esiteks need vähe­sed inime­sed, kellele rõõsas piimas olev laktoosikogus põhjustab probleeme, võivad petti joogiks edukamalt tarbida, sest piimhappe­bakterid on hapnemisel piima­suhkru osaliselt endi vajadusteks ära tarbinud. Teiseks, hapendatud petis leidu­vad elusad piimhappebakterid aitavad taastada soolestiku loomulikke mikroo­bikooslusi ja soodus­tavad seedetegevust ning toitainete imendumist. Täiskasvanud, kellel on seedimisega probleeme, võiksid igal hommikul juua klaasi petti. Et aga peti rasvasisaldus on väga väike (enamasti 0,5% või alla selle), sobib see hästi janukustutajaks (petis olev vesi imendub hästi doseerituna) nii dieedipida­jatele kui ka saleda joone järgijatele.
Palju võimalusi
Kellele ainult peti joomisest näljatunde peletamiseks väheseks jääb, võib võipiima sisse kamajahu puistata ning mitmekülgne, kasulik ja lihtne eine ongi valmis. Kes aga hapendatud võipiima maitset liiga ühekülgseks peab, võib petile moosi, marjade, köögiviljade või roheliste ürtide lisamisega valmistada erinevaid segujooke. Hapendatud pett sobib edukalt ka külm­suppide põhjaks.
Hapendatud petti kasutatakse mitmesuguste küpsetiste tainasegude koostises, eriti juhul, kui tainale lisatakse kergitusaineid. Peti orgaaniliste hapete ja kergitusainete koosmõjul eral­duvad gaasid muudavad küpse­tised õhuliseks. Petilisand sobib vedelal kujul ka pagaritoo­detesse või kohupiima­vormiroogadesse, tahket petipulbrit lisatakse aga hapendatud segupiima­jookidele. Koduses majapidamises saab hapendatud petti kasutada kvaliteetse lähtejuuretisena piima hapendamisel.
Petis leiduvaid orgaanilisi happeid (peamiselt piimhapet) kasu­tatakse ka kulinaarsetel ning kosmee­tilistel eesmärkidel. Nõrgalt happelise keskkonnana sobib pett leebe toimega mari­naadide aluspõhjaks, milles edukalt liha pehmitatakse ja maitsestatakse. Piimhappel on ka nahka kooriv toime, mistõttu petti saab kasutada nahahoolduses.
Ei maksa arvata, et võipiim ainult meil tuntud on. Näi­teks Iirimaal hinnatakse küüslauguga petti kui universaalset ravimit paljude külmetus­hai­guste puhul, mitmed allikad loevad petti üheks vahendiks alko­holi ühekordsest liigtar­bimisest põhjustatud vaevuste leeven­damisel


Mis aga puutub jogurteid, siis pole nad kusagilt otsast paremad kui muud piimatooted. Samasugune keerukas tootmisprotsesse, mille tulemusena pole seal algsest piimast suurt midagi järgi jäänud. Ja see pole mingi vandenõu. See on tootmise areng kasumi teenimise maksimaliseerimiseks.

Mis aga jogurtite maailma puutub, siis üks veidrus on küll nende seas. Meile kõikidele reklaamides nii kasulikuks räägitud Activia.
Aasta tagasi rääkis mulle üks tuttav, et Activia on veider tooded ja temaga pole kõik päris korras.
Nimelt lugu selline, et liitus siis tema ka selle programmiga. Hoolsalt sõi iga päev ühe topsi ja tõesti mõjus hästi. Kui tavaliselt oli tal näiteks hapendatud kapsa söömisega muresid ja vahel väljas mõnda paraetud toodet süües kollitasid teda kõrvetised, siis peale imejogurti Activia kasutamist need mured kadusid.
Siis aga juhtus see, et sõitis kolmeks nädalaks reisile. Mitte India või muu lõunapoolne piitkond. USA-sse õele külla. Sinna ta seda toodet kaasa ju ei ostnud. Ja see mis juhtus on huvitav. Nimelt, juba kolmandal päeval olid tal sellised gaasid ja lausa valud maos. Vähegi magu ärritavat toitu ta peaaaegu, et ei saanudki süüa. Algul arvas, et ikka keskkonnavahetus jne.
Aga koju tulles, otsustas tal mees ka Activia söömise lõpetada. Tulemus oli sama. Kuni kaks nädalat võttis aega, enne kui see sai normaalselt toituma hakata.
No võtsime siis kambaga ette, et teeme proovi. Neli inimest hakkas ühel ja samal päeval seda programmi tegema, et iga päev tops magusat Activiat. Neljast kolm (k.a. mina) avastas, et tõesti. Teeb raskelt seeditava toidu seedimise kergemaks. Me siis igaks juhuks, et asi oleks kindel jätkasime seda programmi täpselt 30 päeva ja siis lõpetasime koos ära. Tulemus oli täpselt selline, et kuni 2 nädalat võttis aega, et toitumine ilma järelvaevusteta normaalseks muutuks. Ja seda kõigil neljal inimesel.
Nii, et mingit kokkusattumust siin enam olla ei saa.
Üks meie aktiviste muidugi võttis ette ja kirjutas ka kirja ning nõudis selgitusi, et mis see siis on. Vastus oli täpselt nii hämav, kui seda meie maailmas teha võimalik on ja lisaks lendas veel hulk totakaid küsimusi otsa. Ehk siis meid tehti sisuliselt lolliks, sest nii karmi süüdistuse puhul peaks olema n.ö arsti kirjeldus ka kaasas. Justkui oleks kõiki nelja inimest ühel ajal mingi kõhuviirus tabanud või miskit säärast. Ehk siis meil oleks tulnud tõestada, et kõik need hädad ja mured ikka Activia tarbimise tõttu tekkisid.

Olgu kuidas selle looga on. Fakt on see, et suurtööstustest ei leia me juba ammu seda toitu oma lauale, mida oleme harjunud nimetama piimaks ja piimatoodeteks. Mingid vandenõud ei tasu otsida. Kõik on puhas kasum ja biokeemia areng.

See jutt nüüd ei kehti väiketootjate kohta, kes ka piiamtooteid teevad. Kuidas ja kui palju nemad piima töötlevad, sõltub vast igast tootjast individuaalselt.

Mis ma nagu lõpuks öelda tahan. Tahad saada ehedat maapiima ja selle tooteid, lähed tädi Maali juurde. Paraku enamik poepiimatooteid tarbinud inimesed ei talu neid tooteid, sest meie organismi jaoks on seal palju tundmatuid baktereid. Sealt ka see, et maapiim mõjub seedimisele halvasti jne.
Sama on ka liha, muna ja muude n.ö põllumajandussaadustega.
Vasta
#35
Ega ma üritagi väita, et need jogurtid ja muud hapud tooted nüüd 100% kuku-nunnud on - lihtsalt võrreldes poodides oleva "tavalise piimaga" on need mõne kraadi võrra paremad. Mis aga puutub petti siis jahh - selle ma unustasin mainida, kuigi tarbin seda suht regulaarselt. Piima kui sellist ei joo ma sisuliselt üldse - ei maa ega poe oma - lähtun ühest lihtsast põhimõttest - kui ema minu toitmise rinnaga lõpetas siis sai otsa ka minu piima aeg. Ei vaidlusta, et olen seda varem joonud, kuid tundsin ise, et see oli pigem selline "reklaami ohvri" joomine kui, et tunneksin, et seda tahan või vajan.
Vasta
#36
(28-11-2012, 11:05 )tapsix Kirjutas:
Tsitaat:Üha enam Eesti lapsi haigestub suhkruhaigusesse
Nemad püstitavad hüpoteesi.Sick
Masendus tuleb peale - kehtestatud norm 400rü-d ehk 10mikrogrammi: sinna ongi koer maetud, normaalne on sellest kuni 25 korda rohkem.
Poes müüdav lehmapiim meenutab ainult värvuselt piima. Kui oli veel vanaema ,kes lüpsis lehma ja andis kruusi sooja piimaga, sellist jama ei esinenud - seal oli D-vitamiin olemas.
(29-11-2012, 06:46 )tapsix Kirjutas: Kui piim on kooritud, siis ta on D-vitamiini vaba
Kuna laste haigestumus suhkruhaigusesse on hakanud praegusel ajal suurenema ja põhjus on selles, et maapiima ei jooda, siis järelikult on inimesed hakanud poepiima alles viimastel aastatel tarbima. Huvitav avastus.
(29-11-2012, 08:36 )tapsix Kirjutas: Poe piimal pole midagi ühist lehmapiimaga. Toodetakse seda lõssipulbrist.Shock
Järelikult kõik sellised tekstid valetavad või saan ma neist valesti aru - http://www.endla.joosu.ee/piim-ja-piimatooted/

Piimatööstuses toimub piima filtreerimine, pastöriseerimine, homogeniseerimine, normaliseerimine ja pakendamine.
Filtreerimise käigus eraldatakse mehhaanilised lisandid.
Pastöriseerimine on piima kuumtöötlemine keemistäpist madalamatel temperatuuridel.
Homogeniseerimise protsessis surutakse umbes 60ºC kuumutatud piim suure survega läbi sõela lõhustades rasvaosakesed väga väikeseks.
Normaliseerimine on piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele. See toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega.

Vasta
#37
(29-11-2012, 10:13 )tapsix Kirjutas: Aga " ajukääbikud" püstitasid hüpoteesi.Shock, mis näitab et nad ei saa üldse matsule pihta.Sick
Ajukääbikud - http://en.wikipedia.org/wiki/Diabetes_me...e_1#Diet_2

"Mõned uuringud on näidanud, et rinnaga toitmine vähendab riski hilisemas elus ja samuti on mitmeid teisi toitumise riskifaktoreid uuritud, aga kindlaid tõendeid pole leitud. Lastele 2000IU annuse vitamiin D andmist esimese eluaasta jooksul seostatakse suhkruhaiguse väiksema riskiga kuid põhjuslik seos on ebaselge.

Lapsed kellel olid antikehad beeta-rakkude valkude vastu (st immuunsussüsteemi esmased reaktsioonid neile) kuid ei ilmne diabeeti, ja kellel on antud vitamiini B3 (niatsiin), esines poole vähem diabeedi juhuseid seitsme aasta vältel kui esines elanikkonnal üldiselt, ja isegi vähem juhtumeid võrreldes nendega kel olid ülalmainutd antikehad, kuid kes ei saanud vitamiini B3."

Some research has suggested breastfeeding decreases the risk in later life;[25][26] various other nutritional risk factors are being studied, but no firm evidence has been found.[27] Giving children 2000 IU of Vitamin D during their first year of life is associated with reduced risk of type 1 diabetes, though the causal relationship is obscure.[28]

Children with antibodies to beta cell proteins (i.e. at early stages of an immune reaction to them) but no overt diabetes, and treated with vitamin B3 (niacin), had less than half the diabetes onset incidence in a seven-year time span than did the general population, and an even lower incidence relative to those with antibodies as above, but who received no vitamin B3.[29]


Kas sa oled üldse mõne "ajukääbikuga" sellel teema vestelnud või lähtud ainult meedias avaldatavast üldisest jutust?
(29-11-2012, 11:04 )tapsix Kirjutas: Kuskil reeglites oli vist tõlke andmise kohustus
Kuskil reeglites pole kirjas, et seda tuleb kohe teha, aga muidugi on see hea põhjus kohe norima hakata.
Vasta
#38
(29-11-2012, 08:36 )tapsix Kirjutas: Poe piimal pole midagi ühist lehmapiimaga. Toodetakse seda lõssipulbrist.Shock
(29-11-2012, 17:22 )tapsix Kirjutas:
(29-11-2012, 10:08 )kage Kirjutas: Homogeniseerimise protsessis surutakse umbes 60ºC kuumutatud piim suure survega läbi sõela lõhustades rasvaosakesed väga väikeseks.
Normaliseerimine on piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele. See toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega.
Nii see käibki: rasv(taimerasv- gmo soja õli?) tuleb vees lahustada - homogeniseerimine ehk emulsiooni tekitamine, mis siis lahjendatakse lõssipulbri lisamisega vastava protsendini. Kõik lihtne on geniaalne ega amööbid peagi midagi teadma.
No seleta siis lollile amööbile kuidas see on lõssipulbrist piima tootmine? Või on meil erinev arusaam millegi tootmisest? St kui ma ütlen, et mööblit toodetakse puidust, siis mina ei näe tootmisprotsessi sellisena, et metallkarkassile lisatakse natuke puitu ja saadakse puitmööbel ja samamoodi ka piimaga - kui seda toodetakse lõssipulbrist, siis ongi piima koostisosad vesi ja lõssipulber mitte piim ja lõssipulber.
Tsitaat:Mul ammu kõik selge, mõnel siin ainult luulud, et tegelevad ühiskondlikult kasuliku "käsitööga".Shock
Mis sul selge on kui sinult ei tule mitte ühtegi selget vastust kuskohast on sinu informatsioon pärit, et ajukääbikud teadlased ei tea suhkruhaiguse ja D-Vitamiini vahelistest seostest midagi? Mina näen, et sa ainult keerutad ja udutad enda labaste vihjetega nagu igas teiseski teemas.
Vasta
#39
Seos vere D-vitamiinisisalduse ja insuliinisõltuva ehk I tüübi diabeedi vahel.


Vasta
#40
Tsitaat:Ja siis on veel see vitamiinivormi küsimus. Söödaval kujul on kahte sorti vitamiini. D2 ja D3. D2 on taimest saadud vitamiin (seened näiteks). D3 on loomne saadus (kalamaksaõli). Keha aga omastab D3-e oluliselt paremini kui D2-te. Siinkohal on anekdoot selles, et meil müügil olevad D-vitamiinid on just D2-l põhinevad. Vaatasin üle ka põnni retsepti alusel saadavad tilgad ja ka need on D2 alusel (ja päevane ettenähtud kogus annab 400 ühikut).
http://koduoppur.blogspot.com/2012/03/d-...hk-ja.html
http://www.aigarsade.com/Illuminaatide_m...itsiin.pdf
http://www.aigarsade.com/Vitamiinidest_j...lidest.pdf
ÕNNITLUSED, AGA KES VIIMASENA NAERAB, NAERAB PAREMINI.Angry


Aabits neile, kes tahavad midagi ka teada:wink
http://www.vanaraamat.ee/Meditsiin-tervi...6-t75.html
Vasta
#41
Poe piimatooted pole vist enamus need, mis olema peaksid.
Kõik on piimamaitselised ja ma ei tea, millest tehtud.
Üritasin siin kunagi poe 20 % hapukoorest võid teha . Olekski vist seda purki hapukoorega loksutama jäänud ja pärast takkajärgi mikserdamagi, kui taipasin, et asi on jama. Üks õige hapukoor nii ei käitu.
Julgen seda väita, kuna olen maal elades ise korduvalt kodusest hapukoorest võid teinud.
Need, kes jogurtit maha teevad, ka ei eksi. Poepiimast jogurti saamiseks lisavad perenaised maitsestamata jogurtit ikka korralikult. Et poejogurt säilitaks oma paksema kontsistentsi, lisatakse sinna želatiini. Lugege pakendilt, kui mind ei usu .

Aga mahepiim on Tartu selveris täitsa olemas, eur ja üheksa senti päälekauba. Pudeli peate ära viskama, kuna seda taaraautomaadid ei taha.
Vasta
#42
(30-11-2012, 08:36 )olematu Kirjutas: Poe piimatooted pole vist enamus need, mis olema peaksid.
Kõik on piimamaitselised ja ma ei tea, millest tehtud.
Üritasin siin kunagi poe 20 % hapukoorest võid teha . Olekski vist seda purki hapukoorega loksutama jäänud ja pärast takkajärgi mikserdamagi, kui taipasin, et asi on jama. Üks õige hapukoor nii ei käitu.
Julgen seda väita, kuna olen maal elades ise korduvalt kodusest hapukoorest võid teinud.
Need, kes jogurtit maha teevad, ka ei eksi. Poepiimast jogurti saamiseks lisavad perenaised maitsestamata jogurtit ikka korralikult. Et poejogurt säilitaks oma paksema kontsistentsi, lisatakse sinna želatiini. Lugege pakendilt, kui mind ei usu .

Aga mahepiim on Tartu selveris täitsa olemas, eur ja üheksa senti päälekauba. Pudeli peate ära viskama, kuna seda taaraautomaadid ei taha.
Kahjuks kustutati minu postitused ära, kus ma seda teemat riivasin:
Tsitaat:tapsix Kirjutas:

Tsitaat:(Eile 10:08 )kage Kirjutas: Homogeniseerimise protsessis surutakse umbes 60ºC kuumutatud piim suure survega läbi sõela lõhustades rasvaosakesed väga väikeseks.
Normaliseerimine on piima rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele. See toimub rasvata piima ehk lõssi lisamisega.

Nii see käibki: rasv(taimerasv- gmo soja õli?) tuleb vees lahustada - homogeniseerimine ehk emulsiooni tekitamine, mis siis lahjendatakse lõssipulbri lisamisega vastava protsendini. Kõik lihtne on geniaalne ega amööbid peagi midagi teadma.
Kui piimast kõigepealt separeeritakse piimarasv ära, siis pärast homogeniseerimise käigus pannakse tagasi taimerasv ja see on siis kõigis produktides.Angry
Ja Sa siis tõestasid siin meile et hapukoor ei ole mitte mant.wink

Vasta
#43
(30-11-2012, 08:36 )olematu Kirjutas: Et poejogurt säilitaks oma paksema kontsistentsi, lisatakse sinna želatiini. Lugege pakendilt, kui mind ei usu .
Lugesin kolme kodus oleva jogurtipakendi pealt ja ühelgi polnud sinu mainitud ainet koostises kirjas. Kahel oli tärklis ja kolmandal polnud sedagi ning kõik olid õiged jogurtid ainult viimane oli maitsestamata.
Vasta
#44
Jogurt , õige jogurt ei vaja paksendajaid, ei tärklist, ega ka želatiini. Tean, kuna olen ise valmistanud. Õpetuse sain vanast "Taluperenaisest ". Ja tootjaid on erinevaid, seega on ka retseptid erinevad.
Vasta
#45
Vaatasin, kuidas akadeemiline meditsiin asjasse suhtub, korraks tundus, et mõni päikesekiir on murdnud pimedasse tuppa, aga kahjuks topiti praod kähku kinni.
Tsitaat:Eriti tõsine D-vitamiini puudus valitseb Eestis talvel, mil D-vitamiini tase on normist madalam 73 protsendil inimestest ning vitamiinipuuduse käes kannatab 8 protsenti, selgub Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritööst, teatab portaal Novaator.
Vasta
#46
Teeme teile sellise piima nagu tahate, ainult soovige.
Kui orgaanilises piimas pole D-vitamiini, siis olen mina Karl Marx
Tsitaat: Orgaaniline piim.
Ingliskeelses kontekstis tähendab orgaaniline piim, et lehmadele pole süstitud hormoone ja muud keemiat. Neid on toidetud vaid orgaanilise söödaga. Mitmed eksperdid soovitavad juua orgaanilist piima, sest nende uskumuse järgi võivad sünteetilised kasvuhormoonid põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas näiteks vähkkasvajat.
Ent näiteks väljaandes Journal of the American Dietic Association avaldatud uuringu tulemused näitasid, et orgaaniline ja tavapärane piim hormonaalse sisalduse poolest ei erine. «Ma arvan, et pole piisavalt põhjapanevaid tõendeid, mis ütlevad, et orgaaniline piim on tavapärasest tunduvalt ohutum ja tervislikum,» ütles uuringu autor Elisa Zied.
Kas peaksid seda ostma? Kahtlemata, kui orgaanilise toodete söömine ja joomine on sinu jaoks oluline, arvab väljaanne. Seda enam, et erinevad teadusuuringud näitavad, et orgaaniline piim sisaldab tavalisest piimast enam omega-3 rasvhappeid, B-vitamiini ja E-vitamiini. Madala rasvasisaldusega piimad sisaldavad ka vähe kasulikke rasvu, sealhulgas omega-3 rasvhappeid.
Toitainerikas piim.
Toitainerikkad piimad sisaldavad lisaks A ja D-vitamiinile ka C-vitamiini omega-3 rasvhappeid. Mõned toitainerikkad piimad sisaldavad ka piimapulbrit, mis lisab kaltsiumit ja proteiini ja ka toote kalorsust.
Kas peaksin seda ostma? Kuigi parem oleks hankida toitaineid otse allikast, näiteks omega-3 rasvhappeid kalast, aitavad toitainerikkad piimad ära hoida vitamiinipuudust. Toitainerikas piim on hea valik neile inimestele, kellele ei meeldi madala rasvasisaldusega piimad, kuid tahavad siiski rasva ja kaloreid ära hoida.
Vasta
#47
(11-12-2012, 08:21 )tapsix Kirjutas: Teeme teile sellise piima nagu tahate, ainult soovige.
Kui orgaanilises piimas pole D-vitamiini, siis olen mina Karl Marx

Tubli, et neid artikleid siia tood, küll aga jäi pisut mõistmatuks Karl Marxi värk, kust sa võtad üldse väite et 'orgaanilises piimas pole D-vitamiini'. Ei antud artiklist ega ka antud teema lähimineviku postidest ma midagi sellist ei silmanud...
Vasta
#48
(11-12-2012, 08:21 )tapsix Kirjutas: Teeme teile sellise piima nagu tahate, ainult soovige.
Kui orgaanilises piimas pole D-vitamiini, siis olen mina Karl Marx

Siin(inglise keelne artikkel) räägib, et näiteks Ameerikas lisatakse piimale kunstlikult D-vitamiini juba aastast 1933, kuna tavapiimas on seda vitamiini väga vähestes kogustes.
Vasta
#49
(11-12-2012, 08:37 )Nuril Kirjutas:
(11-12-2012, 08:21 )tapsix Kirjutas: Teeme teile sellise piima nagu tahate, ainult soovige.
Kui orgaanilises piimas pole D-vitamiini, siis olen mina Karl Marx

Tubli, et neid artikleid siia tood, küll aga jäi pisut mõistmatuks Karl Marxi värk, kust sa võtad üldse väite et 'orgaanilises piimas pole D-vitamiini'. Ei antud artiklist ega ka antud teema lähimineviku postidest ma midagi sellist ei silmanud...
Toon siis suuremalt välja:
Tsitaat:Kas peaksid seda ostma? Kahtlemata, kui orgaanilise toodete söömine ja joomine on sinu jaoks oluline, arvab väljaanne. Seda enam, et erinevad teadusuuringud näitavad, et orgaaniline piim sisaldab tavalisest piimast enam omega-3 rasvhappeid, B-vitamiini ja E-vitamiini. Madala rasvasisaldusega piimad sisaldavad ka vähe kasulikke rasvu, sealhulgas omega-3 rasvhappeid.
Mitte sõnagi piimarasva ja D-vitamiini seosest.Sad
Vasta
#50
Artikli alguses on ära toodud orgaanilise piima definitsioon - Ingliskeelses kontekstis tähendab orgaaniline piim, et lehmadele pole süstitud hormoone ja muud keemiat. Ma ei näe põhjust, miks selles peaks rohkem või vähem D-vitamiini olema kui piimas, mis lüpstakse lehmadelt keda on süstitud. Loomulikult on vähe D-vitamiini poepiimas, mis on kõigest kasulikust puhtaks kooritud, aga see ei ole ju antud artiklis teemaks.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat