Soovid ja hirmud

Mulle meenub tsitaat `Kui Jumalad meid karistada tahavad, vastavad nad meie palvetele `` pärit on see Oscar Wilde sulest aga teatud kontekstis on see õige. Jah, me soovime tihti kogemata uitmõtetega miskit, ja siis näiteks, kui see täitub, tabab meid hirm seda kaotada, seega, oletan, et selle kaotuse hirmuga tõmbame me ligi just seda mida kardame?
Okei, öeldakse, et miskit ei juhtu ilmaasjata, et kõik, mis on on vajalik jne. Mina isiklikult leian, näiteks enda elu kallal vaagides, et seda ma küll ei vajanud, mis hiljuti juhtus. Usun ja tean, et ma oleks paremini suutnud kõike väärtustada ja tunda, kui oleks negatiivsuse asemel kukkunud positiivne tulemus välja. Me ju ütleme küll, et ju pidi nii või naa minema. Aga näiteks, ( Jätan rääkimata konkreetse olukorra) siis ma tunnen, et just selle olukorra tõttu muutun ma jälle samasuguseks irooniliseks ja uskmatuks inimeseks nagu ma enne olin, kuigi, just kui oleks läinud nii nagu ma soovisin südames, jah, mu hirm oli see, mis varjutas mu soovi. Oleksin ma palju aldim uskuma ma imelisi asju, kuid nüüd on jälle langenud tuimus ja ükskõiksus. Seega, kas siis elu soovib inimest teha nüriks ja tuimaks`? Ma olen kindel, et mul polnud seda vaja, või ma lihtsalt ei näe selle pikemat perspektiivi hetkel.

---

Soovidega ka see, et vahest soovid ja soovid, kuni enam ei jõua soovida ja lööd käega, ja siis imekombel soov täitub, aga enam ei taha seda, või pole võimalik. Aga teinekord kogemata uitmõte ja plaksti olemas, muidugi trikiga. Seega, kas võib olla, et kuna me midagi pidevalt soovime, siis me hoiame seda nagu kinni, ei lase vabaks? Aga kui on uitmõttega soov, ilma pikemalt vaagimata, siis see kuidagi on siiram, vabam? Oh jah, keeruline. Või pidev soov pole see mida me reaalselt tahame? Mida rohkem mõtled taolistele teemadele seda jaburam on.

Ma ütleks pigem, et mõtted materialiseeruvad.
Soov on ju ka mõte.
Kui sa pidevalt midagi kardad, siis sellega tõmbad asja endale ligi ja asi juhtubki.
Näiteks tean inimest, kes kartis et suvilasse sisse murtakse ja seda juhtus ikka pidevalt.
Või siis üks teine käis kogu aeg ja hädaldas et katus kukub sisse, kuni kukkuski.
Ühel lendavad koid kodus ringi - kõik villase pintsli pannud, nüüd läheb juba muu kraam ka ja põllul kapsad koitavad, kas sa pritsid või mitte - inimene ei mõista et ihnus toob koid majja....

Aga see ei seleta seda, et kui loobuda mõnest mõttest/ soovist, selle tõttu, et enam see ei oma tähtsust, siis millegi pärast on just SIIS nad täituma, kui ei ole enam vahet. Millega, siis seda seletada? Annad oma soovi vabaks?

(06-12-2012 10:47 )Topaas Kirjutas:  Aga see ei seleta seda, et kui loobuda mõnest mõttest/ soovist, selle tõttu, et enam see ei oma tähtsust, siis millegi pärast on just SIIS nad täituma, kui ei ole enam vahet. Millega, siis seda seletada? Annad oma soovi vabaks?

Nuh, selle kohta kehtib zakon podlosti e. Murphy seadus - mis tulema peab see tuleb(lihtsalt võttis rohkem aega).

Mõtlesin ka seda näiteks, et vahest on keeruline aru saada, kas mingit takistused on mõeldud selleks, et mõista, et see, mida sa ponnistad pole sulle või vihje, et ponnista rohkem. Ja siis tundub tihti, et parem on alla anda, lõpetada kogu temaatika, lüüa käega. Ja selle tõttu, et lõid käega võib see tulla sinuni. Teinekord ei tule kah.
No näiteks, üritad meeleheitlikult, miskit, kedagi püüda panna mõistma midagi, sest sa tead, et hiljem ta saab aru, et ta sooritab vea, kuid kui ta mõistab seda on liiga hilja. Püüad meeleheitlikult, kuid ikka inimene punnib vastu. Ma olen tähendanud ka seda, et kõigil inimestel, kes püüavad, on see püüdja roll, kõigil on mingi mõõt,piir, ja siis kui see viimane piisk tuleb, isegi tavaliselt ei tea millal see tuleb, üldiselt väga suvalisel momendil, ja siis on kõik, mõtled, et ah suva, las see inimene teeb nii nagu tahab ja lihtsalt lõikad ta oma elust välja. isegi teadmisega, et ta mõistab hiljem, aga siis pole enam sellest tolku. Seega, kas see, et see inimene ei mõista kuidagi, ei näe, ajab oma joru, tähendab seda, et ta ei peagi hetkel arusaama, Ja et mina saan, see on nagu minu mingisugune õppetund, ja samas kui iinimene soovib, et teine mõistaks, aga need soovid lähevad kogu aeg nagu kusagile ära. Oh jah, tihti ongi vist kergem lasta minna. Siis on ehk võimalus, et soov realiseerub. Kuii midagi oli mu mõttekäigust arusaada.

(06-12-2012 14:16 )Topaas Kirjutas:  Mõtlesin ka seda näiteks, et vahest on keeruline aru saada, kas mingit takistused on mõeldud selleks, et mõista, et see, mida sa ponnistad pole sulle või vihje, et ponnista rohkem. Ja siis tundub tihti, et parem on alla anda, lõpetada kogu temaatika, lüüa käega. Ja selle tõttu, et lõid käega võib see tulla sinuni. Teinekord ei tule kah.
No näiteks, üritad meeleheitlikult, miskit, kedagi püüda panna mõistma midagi, sest sa tead, et hiljem ta saab aru, et ta sooritab vea, kuid kui ta mõistab seda on liiga hilja. Püüad meeleheitlikult, kuid ikka inimene punnib vastu. Ma olen tähendanud ka seda, et kõigil inimestel, kes püüavad, on see püüdja roll, kõigil on mingi mõõt,piir, ja siis kui see viimane piisk tuleb, isegi tavaliselt ei tea millal see tuleb, üldiselt väga suvalisel momendil, ja siis on kõik, mõtled, et ah suva, las see inimene teeb nii nagu tahab ja lihtsalt lõikad ta oma elust välja. isegi teadmisega, et ta mõistab hiljem, aga siis pole enam sellest tolku. Seega, kas see, et see inimene ei mõista kuidagi, ei näe, ajab oma joru, tähendab seda, et ta ei peagi hetkel arusaama, Ja et mina saan, see on nagu minu mingisugune õppetund, ja samas kui iinimene soovib, et teine mõistaks, aga need soovid lähevad kogu aeg nagu kusagile ära. Oh jah, tihti ongi vist kergem lasta minna. Siis on ehk võimalus, et soov realiseerub. Kuii midagi oli mu mõttekäigust arusaada.

Selle kohta ütleb zakon podlosti - iga asi tuleb omal ajal või natuke hiljem.

Ju vist. Aga pole midagi hirmsamat, kui liiga hilja.

(06-12-2012 22:50 )Topaas Kirjutas:  Ju vist. Aga pole midagi hirmsamat, kui liiga hilja.

Zakon podlosti: parem hilja kui mitte kunagi.

Hirmud on väga erinevad - kõrgust kardavad paljud , kuigi nad pole kuskilt kukkunud , pimedust , madusid jne. Hirm mõelda valesid või noh , poolvalesid mõtteid , sest siis võibki see juhtuda . Vanasti , kui mõni lähedane sõitis Tallinn-Tartu vahet , ütlesin - sõida ettevaatlikult ! Täielik totrus , ta sõidab ju nagunii ettevaatlikult ja mis see minu närveldamine annab . Nüüd ütlen , sõida turvaliselt !
On ju ka täiesti totraid hirme , millele ei oska seletust anda , miks nad tekkinud on . Mulle ei meeldi 101 asja , päris hirmudeks neid ei nimetaks . No näiteks maod , ämblikud , konnad , sellest võib ju aru saada , sest nad tõesti pole sümpaatsed , aga trepid . Mulle ei meeldi trepid . Ma ei tunne end hästi , kui pean trepist alla minema , kuigi pole neist eriti alla kukkunud , kui mitte arvestada ühte korda , mis oli pigem naljakas , veidi valus ka .

(07-12-2012 16:45 )troll Kirjutas:  Hirmud on väga erinevad - kõrgust kardavad paljud , kuigi nad pole kuskilt kukkunud , pimedust , madusid jne. Hirm mõelda valesid või noh , poolvalesid mõtteid , sest siis võibki see juhtuda . Vanasti , kui mõni lähedane sõitis Tallinn-Tartu vahet , ütlesin - sõida ettevaatlikult ! Täielik totrus , ta sõidab ju nagunii ettevaatlikult ja mis see minu närveldamine annab . Nüüd ütlen , sõida turvaliselt !
On ju ka täiesti totraid hirme , millele ei oska seletust anda , miks nad tekkinud on . Mulle ei meeldi 101 asja , päris hirmudeks neid ei nimetaks . No näiteks maod , ämblikud , konnad , sellest võib ju aru saada , sest nad tõesti pole sümpaatsed , aga trepid . Mulle ei meeldi trepid . Ma ei tunne end hästi , kui pean trepist alla minema , kuigi pole neist eriti alla kukkunud , kui mitte arvestada ühte korda , mis oli pigem naljakas , veidi valus ka .

Veel üks Murphy seadus: mis pe...e peab minema, see sinna ka läheb.

See p tähega koht oli valus küll , peale vabalangemist .