Kas paralleelmaailm tungib reaalsusesse varsti?

(24-11-2012 15:45 )nokitseja Kirjutas:  

(24-11-2012 15:12 )Eithea Kirjutas:  

(24-11-2012 14:21 )nokitseja Kirjutas:  Seda, et mälu trikitab, on vist kogenud kui just mitte kõik, siis kindlasti väga paljud. Inimene ise
mäletab sündmusi ühtemoodi, tema kaaslased teistmoodi.
Täitsa hullu tunne tuli peale - kujutan asju ette.

Kas just mälu teeb trikke, aga need kes tihti reaalselt ruumis"vasakule" juhtuvad, ütlevad, et kui ei märka ja oled sinna sattudes teatud piiri ületanud, unustad eelneva nagu seda ei oleks kunagi olnudki.
...

Mitte märgata saab vaid see, kes on eelnenu unustanud ja taolised isikud ei saa ju meile anda mitte
mingisugust informatsioni mitte mingisugusestki paralleelmaailmast. Neid teateid lihtsalt ei ole ega tule.
Aga viidatud isik ei unustanud, sattus vaid teise maailma ning oma senise teadvuse/mälu/kogemuste
abil leidis tagasitee.
Kõige olulisem - temagi kogemus kinnitab, et piiri ületamisel ei juhtu teadvuse ja mäluga midagi hullu!
Su kirjeldusest saan aru, et piiri ületamise hetke mitte tajuminegi on sarnane. Lihtsalt mingil momendil
märkab piiri ületanud isik, et pole päris õiges kohas (või ajas).
Minul pole nii selgeid erinevusi olnud (va. eelpoolkirjeldatud džunglilugu), kuid naljakas on ootamatult
üles leida "kadunud" dokument või sissekanne märkmikust. Kõiki taolisi juhtumeid ei saa ajada "reisimise"
kaela, kindlasti teeb aju ka ikka oma trikke, segades toimuvast selget aru saamist. Aga nüüd on mul
vähemalt mingisugunegi alusteave ehk baas nendest arusaamiseks, nende eristamiseks.
Aitäh, lisateabe eest!

Jha see on väga huvitav teema, millest te kirjutasite.
Tema mõtles jah teatud "piiri ületamist" kui ajafaktorit, kus ei tajuta liiga kaua reaalsuse vahetumist. Veel jagab ta "vasakule" sattumise kohti headeks ja inimesele kahjulikeks.
Lugupidamisega

On olnud tõesti tunne, et vahepeal on kusagil mujal ära käidud. Ka unenäod on muutunud väga selgeteks, värvikateks ja üksikasjalikeks. Hommikul mäletan isegi selliseid pisiasju, mida tavaelus kunagi tähele ei paneks.

Tegelikult on kummaline, et see teema jälle üles tõsteti, sest täna ma mõtlesin sügavalt paralleelmaailmadele ja ka kõrgelt vibreerivatele maailmadele, mida meie silmad veel ei taba.

Asi oli selles, et täna hommikul ärkasin telefonihelina peale ja haarasin selle ruttu kätte ning hakkasin vastama, samal ajal vaatasin lakke ja nägin voodijalutsi kohal laes umbes peopesa suurust ämblikku. Arvasin, et silmad teevad trikke ja raputasin pead. Vaatasin ka mujale lakke, et kas neid on veel. Aga ei, ainult see üks ämblik oligi ja ta püsis seal laes. Ütlesin ka telefoni, et mul laes on hiiglasuur ämblik. Tõusin põlvedele ja liikusin talle lähemale ning too hakkas tasapisi hajuma... katsusin veel käega seda kohta, aga mis läinud, see läinud.

Aga kindel see oli, et ma nägin teda selgesti ja seda vahetult peale ärkamist. Ehk oli mu hing koos egoga veel puhkeasendis/lõdvestunud olekus, ilma mõistuslike piiranguteta ja see lasi näha ka muidu silmale nähtamatut, ei tea...

See panigi mind mõtlema, et huvitav, kui paljude maailmadega meie praegu kogetav Maailm läbi põimub ja et kas tõesti on hakanud omavaheline sulandumine, nagu paljudest esoteerilistest raamatutest ja kanalitest lugenud olen.

(24-11-2012 16:02 )Eithea Kirjutas:  Tema mõtles jah teatud "piiri ületamist" kui ajafaktorit, kus ei tajuta liiga kaua reaalsuse vahetumist.

Liiga kaua?
No siin on kaks asja, esiteks on siis reaalsused piisavalt sarnased ja põhimõtteliselt pole ju suurt vahet
kumb "mina" kummas reaalsuses toimetab. Teiseks oleks siis tegemist vaid ühekordse vahetumisega
ja siingi pole küsimus mitte unustamises, vaid uue maailmaga harjumises. Inimene mitte ei unusta, vaid
nö. "korrastab" oma mälu käsiloleva reaalsusega vastavaks. Kokku võttes võib muidugi öelda ka, et unustab.
Aga teeb seda teadlikult-tahtlikult.

(24-11-2012 16:02 )Eithea Kirjutas:  Veel jagab ta "vasakule" sattumise kohti headeks ja inimesele kahjulikeks.
Lugupidamisega

Sellest tahaks, kui võimalik, rohkem kuulda.

(24-11-2012 16:23 )nokitseja Kirjutas:  

(24-11-2012 16:02 )Eithea Kirjutas:  Veel jagab ta "vasakule" sattumise kohti headeks ja inimesele kahjulikeks.
Lugupidamisega

Sellest tahaks, kui võimalik, rohkem kuulda.

Need on natuke teistsugused kohad, mis enam ei sarnane kuidagi selle reaalsusega ja jagab ta neid umbes samal põhimõttel, nagu jagatakse looduslikke energia kohti (mõned energia kohad on inimesele kasulikud teised jälle mitte).

(24-11-2012 16:13 )Minaelan Kirjutas:  Asi oli selles, et täna hommikul ärkasin telefonihelina peale ja haarasin selle ruttu kätte ning hakkasin vastama, samal ajal vaatasin lakke ja nägin voodijalutsi kohal laes umbes peopesa suurust ämblikku.

Jha, nii saab portaale avada, kui mõistus tegeleb millegi muuga nagu näiteks vastab telf kõnele, mõtleb just sinna teemasse.

(24-11-2012 16:23 )nokitseja Kirjutas:  

(24-11-2012 16:02 )Eithea Kirjutas:  Tema mõtles jah teatud "piiri ületamist" kui ajafaktorit, kus ei tajuta liiga kaua reaalsuse vahetumist.

Liiga kaua?
No siin on kaks asja, esiteks on siis reaalsused piisavalt sarnased ja põhimõtteliselt pole ju suurt vahet
kumb "mina" kummas reaalsuses toimetab. Teiseks oleks siis tegemist vaid ühekordse vahetumisega
ja siingi pole küsimus mitte unustamises, vaid uue maailmaga harjumises. Inimene mitte ei unusta, vaid
nö. "korrastab" oma mälu käsiloleva reaalsusega vastavaks. Kokku võttes võib muidugi öelda ka, et unustab.
Aga teeb seda teadlikult-tahtlikult.

Selle koolkonna jaoks on tähtis kus mingi "mina" asub, sest teoorias jääb järele ainult üks mina, vähemasti on eesmärk selline.
Ei tea, ma sain nii aru, et teadlikult inimene ise ei korralda vastavalt reaalsusele oma mälu ümber, ta on mõtetes parasjagu, kas tulevikus, minevikus, tööjuures jms, mälu korraldub ise ennast ümber, vahest on siin ka mingid teised mehhanismid, kuid see olla teoorias nii, sest praktiliselt ei saa seda mitte ju teada...

(24-11-2012 21:18 )Eithea Kirjutas:  

(24-11-2012 16:23 )nokitseja Kirjutas:  

(24-11-2012 16:02 )Eithea Kirjutas:  Tema mõtles jah teatud "piiri ületamist" kui ajafaktorit, kus ei tajuta liiga kaua reaalsuse vahetumist.

Liiga kaua?
...
Inimene mitte ei unusta, vaid nö. "korrastab" oma mälu käsiloleva reaalsusega vastavaks. Kokku võttes võib muidugi öelda ka, et unustab. Aga teeb seda teadlikult-tahtlikult.

Selle koolkonna jaoks on tähtis kus mingi "mina" asub, sest teoorias jääb järele ainult üks mina, vähemasti on eesmärk selline.
Ei tea, ma sain nii aru, et teadlikult inimene ise ei korralda vastavalt reaalsusele oma mälu ümber, ta on mõtetes parasjagu, kas tulevikus, minevikus, tööjuures jms, mälu korraldub ise ennast ümber, vahest on siin ka mingid teised mehhanismid, kuid see olla teoorias nii, sest praktiliselt ei saa seda mitte ju teada...

See koolkond ukerdab siis komöödiafilmide kloonimisprobleemide rägastikus, tore.
Aga nüüd vähemalt tean, mida uurida-puurida, eks vaatan kas hakkab ka eesmärkide kohta midagi silma.
Esialgu ei oska küll arvata miks peaks üks neist maailmadest jääma ja teine kaduma, pigem saab oletada
mingit resultaatmaailma kahest paralleelsest. Aga see on mu jaoks nii uus teema, et on kohe, mille üle juurelda.
Variante on päris mitu, alates sellest, et miks peab üleüldse mitmest ainult üks järele jääma.
Kas alles jääb mõlemas maailmas ligikaudselt samamoodi elanud isik ja ära nullitakse erinevaid elusid elanu.
Või vastupidi - tema peab edasi rügama ja rahu saab (siirdudes olematusse) sama elu elanu (või siis rahu asemel
hoopis "edutatakse").
Mitme paralleelmailma kokkusulandumisel võib käia pauk liigse ühetaolisuse tõttu või siis hoopis liigse erinevuse tõttu.
Seega on kõigepealt siis küsimus selles, miks üldse peab olema mitu kõrvutist maailma - kellelgi on variantide
läbimängimisega väga kiire ja mitut paralleelset ei saa lasta liiga kaua rahumeelselt edasi toimida. Matrix?

Arvutiasjanduses on kasutusel selline mõiste nagu mälu leke, mis tegelikult tähendab vigu mälu haldamises
ja mille tagajärjel satuvad ühe programmi jupikesed teise tööalasse, põhjustades segadust, sest teise jaoks
on see kas lihtsalt rämps, mis põhjustab häireid programmi töös või, veel hullem, sunnib programmi tegema
midagi täiesti ettearvamatut (sealhulgas korvamatut kahju). Kisub ikka väga tugevalt Matrix-i poole

Praktika kohta andsin näite juba esimeses postituses. Või peab see koolkond silmas pikemat ajavahemikku
kui üks ümbersünd? Aga tühja nendega, ise olen kahtlustanud maatriksit ja kavatsesingi algselt hoopis teise
teemasse postitada, kuid siia olid kõik märgid nii kenasti kokku korjatud, et lust kohe

(25-11-2012 00:06 )nokitseja Kirjutas:  See koolkond ukerdab siis komöödiafilmide kloonimisprobleemide rägastikus, tore.
Aga nüüd vähemalt tean, mida uurida-puurida, eks vaatan kas hakkab ka eesmärkide kohta midagi silma.
Esialgu ei oska küll arvata miks peaks üks neist maailmadest jääma ja teine kaduma, pigem saab oletada
mingit resultaatmaailma kahest paralleelsest. 

Ei ole mõtet ironiseerida, maailmad ei puutu siin üldse teemasse ( kadumise mõttes, need ei kao kusagile), lihtsalt ennast kogutakse/korjatakse kokku ja väike mina nihutatakse suurde "minasse". Lähtekohaks on ja mitte ilma põhjuseta see maailm siin.

(25-11-2012 00:06 )nokitseja Kirjutas:  Arvutiasjanduses on kasutusel selline mõiste nagu mälu leke, mis tegelikult tähendab vigu mälu haldamises
ja mille tagajärjel satuvad ühe programmi jupikesed teise tööalasse, põhjustades segadust, sest teise jaoks
on see kas lihtsalt rämps, mis põhjustab häireid programmi töös või, veel hullem, sunnib programmi tegema
midagi täiesti ettearvamatut (sealhulgas korvamatut kahju). Kisub ikka väga tugevalt Matrix-i poole

Mäluleke on see, kui programm jätab vabastamata mälu, mida ta (enam) ei kasuta. Tagajärjeks on see, et ta hakkab kasutama aina rohkem mälu kuni halvemal juhul selleni, et süsteemi vaba mälu saab lihtsalt otsa. Seda, et üks programm kasutab teise mälu, seda enamus operatsioonisüsteeme takistab.

(25-11-2012 00:40 )Eithea Kirjutas:  

(25-11-2012 00:06 )nokitseja Kirjutas:  See koolkond ukerdab siis komöödiafilmide kloonimisprobleemide rägastikus, tore.
Aga nüüd vähemalt tean, mida uurida-puurida, eks vaatan kas hakkab ka eesmärkide kohta midagi silma.
Esialgu ei oska küll arvata miks peaks üks neist maailmadest jääma ja teine kaduma, pigem saab oletada
mingit resultaatmaailma kahest paralleelsest.

Ei ole mõtet ironiseerida, maailmad ei puutu siin üldse teemasse ( kadumise mõttes, need ei kao kusagile), lihtsalt ennast kogutakse/korjatakse kokku ja väike mina nihutatakse suurde "minasse". Lähtekohaks on ja mitte ilma põhjuseta see maailm siin.

Lubasin, et uurin seda asja, mu jaoks ikkagi väga värske teema. Aga põhjust, et just
siinne maailm on see õige ja teine mitte, pole veel kõrva ega silma hakanud. Pealegi
väidad Sa, et maailmad ei puutu üldse siia teemasse kuna just meie maailm on see õige..
No vabanda, see väide vajab põhjalikku selgitust. Ma ei väida, et Sina selle andma pead,
sest nagu lubasin, uurin ise edasi. Muidugi kui saad viiteid pakkuda, siis oleks abiks
ikka, kuigi ma reeglina valmistõdesid väga ei armasta. Liiga palju olen neis jama leidnud.
Jama on siis see, mis lähemal uurimisel jamaks osutub, st. reaalsusega kuidagi kokku ei
klapi. Neid allikaid on ohutum kasutada alles siis, kui endal juba mingi alusbaas olemas.

Mis asi see suur "mina" on?

---

(25-11-2012 00:41 )Lorenz Kirjutas:  

(25-11-2012 00:06 )nokitseja Kirjutas:  Arvutiasjanduses on kasutusel selline mõiste nagu mälu leke, mis tegelikult tähendab vigu mälu haldamises
ja mille tagajärjel satuvad ühe programmi jupikesed teise tööalasse, põhjustades segadust, sest teise jaoks
on see kas lihtsalt rämps, mis põhjustab häireid programmi töös või, veel hullem, sunnib programmi tegema
midagi täiesti ettearvamatut (sealhulgas korvamatut kahju). Kisub ikka väga tugevalt Matrix-i poole

Mäluleke on see, kui programm jätab vabastamata mälu, mida ta (enam) ei kasuta. Tagajärjeks on see, et ta hakkab kasutama aina rohkem mälu kuni halvemal juhul selleni, et süsteemi vaba mälu saab lihtsalt otsa. Seda, et üks programm kasutab teise mälu, seda enamus operatsioonisüsteeme takistab.

Ok, olgu siis natuke rohkem tehnilist teksti. Ehk ei jäägi teemast väga kaugele kui jutt käib
paralleelmaailmadest.
Tunnistan, et alguses põrnitsesin tükk aega üsna juhmilt Su märkust: "Selgitus oleks justkui
korrektne, huvitav, kas tõesti nii valesti mäletan? Või on jälle paralleelmaailm mängus?"

Vaatasin wikit, täpselt sama; googlelt kah. Aga siis lugesin uuesti ja ennäe, minagi olin selle
esimese hooga silme alt takistamatult läbi lasknud. Google pakub lihtsa otsinguga koheselt välja
aksioomi - süüdi on kasutaja aplikatsioonid, kuigi korrektne mälulekke definitsioon räägib programmist
üldises mõttes!
Operatsioonisüsteem on kah programm ja hiljemalt teine asi, mis arvuti käivitumisel mällu laetakse,
on tema tuum ehk kernel. Modifitseeritud otsing andis juba hoopis teise tulemuse.
Vanemate operatsioonisüsteemide üheks iseloomustavaks suuruseks oli mäluleke! Asi algabki kernelist,
seal on muu pudi-padi hulgas ka selline jublakas nagu mälu haldur. Teema oli omal ajal väga tõsine
ja tänapäevaseid operatsioonisüsteeme kontrollitakse juba nii hoolikalt, et nende osa mälu leketes
on tõesti väga minimaalne. Aga alguses - siis kui mõiste tekkis - ta seda ei olnud. Vähe sellest,
et kernel mälu ära sõi, lisaks tegid nii kernel kui mäluhaldur adresseerimisvigu ja tulemuseks oli
see, millest juba kirjutasin. Loodan, et selgitus sai ammendav

Võib lugeda ammendavaks
Olin ise vist liigselt selle aktsioomi küljes kinni.

(25-11-2012 02:04 )nokitseja Kirjutas:  Lubasin, et uurin seda asja, mu jaoks ikkagi väga värske teema. Aga põhjust, et just
siinne maailm on see õige ja teine mitte, pole veel kõrva ega silma hakanud. Pealegi
väidad Sa, et maailmad ei puutu üldse siia teemasse kuna just meie maailm on see õige..
No vabanda, see väide vajab põhjalikku selgitust. Ma ei väida, et Sina selle andma pead,
sest nagu lubasin, uurin ise edasi. Muidugi kui saad viiteid pakkuda, siis oleks abiks
ikka, kuigi ma reeglina valmistõdesid väga ei armasta.
[quote='Lorenz' pid='167227' dateline='1353796873']

Jha võib olla ka, et jama, kuid nad on maagia mõttes üsna kaugele jõudnud areneda järgides ja kasvades koos teooriaga, ise arvan, et vahest on see maailm valitud just spe väidetavalt asuvat siin kosmilised ristteed, nemad väidavad, et see maailm on üks parimaist(tegelikkuse) reaalsuse koopiatest ( vist oli veel 1-2 üsna head koopiat), ülejäänud reaalsuse lähedased paralleelid olla tegelikkusest juba kaugemad.

(25-11-2012 02:04 )nokitseja Kirjutas:  Mis asi see suur "mina" on?

Sellele küsimusele ma parem ei vasta, te pistate mu elusalt nahka...
Muidugi ei pea seda teooriat omaks võtma, igale oma...