(25-11-2012 00:40 )Eithea Kirjutas: (25-11-2012 00:06 )nokitseja Kirjutas: See koolkond ukerdab siis komöödiafilmide kloonimisprobleemide rägastikus, tore.
Aga nüüd vähemalt tean, mida uurida-puurida, eks vaatan kas hakkab ka eesmärkide kohta midagi silma.
Esialgu ei oska küll arvata miks peaks üks neist maailmadest jääma ja teine kaduma, pigem saab oletada
mingit resultaatmaailma kahest paralleelsest.
Ei ole mõtet ironiseerida, maailmad ei puutu siin üldse teemasse ( kadumise mõttes, need ei kao kusagile), lihtsalt ennast kogutakse/korjatakse kokku ja väike mina nihutatakse suurde "minasse". Lähtekohaks on ja mitte ilma põhjuseta see maailm siin.
Lubasin, et uurin seda asja, mu jaoks ikkagi väga värske teema. Aga põhjust, et just
siinne maailm on see õige ja teine mitte, pole veel kõrva ega silma hakanud. Pealegi
väidad Sa, et maailmad ei puutu üldse siia teemasse kuna just meie maailm on see õige..
No vabanda, see väide vajab põhjalikku selgitust. Ma ei väida, et Sina selle andma pead,
sest nagu lubasin, uurin ise edasi. Muidugi kui saad viiteid pakkuda, siis oleks abiks
ikka, kuigi ma reeglina valmistõdesid väga ei armasta. Liiga palju olen neis jama leidnud.
Jama on siis see, mis lähemal uurimisel jamaks osutub, st. reaalsusega kuidagi kokku ei
klapi. Neid allikaid on ohutum kasutada alles siis, kui endal juba mingi alusbaas olemas.
Mis asi see suur "mina" on?
(25-11-2012 00:41 )Lorenz Kirjutas: (25-11-2012 00:06 )nokitseja Kirjutas: Arvutiasjanduses on kasutusel selline mõiste nagu mälu leke, mis tegelikult tähendab vigu mälu haldamises
ja mille tagajärjel satuvad ühe programmi jupikesed teise tööalasse, põhjustades segadust, sest teise jaoks
on see kas lihtsalt rämps, mis põhjustab häireid programmi töös või, veel hullem, sunnib programmi tegema
midagi täiesti ettearvamatut (sealhulgas korvamatut kahju). Kisub ikka väga tugevalt Matrix-i poole 
Mäluleke on see, kui programm jätab vabastamata mälu, mida ta (enam) ei kasuta. Tagajärjeks on see, et ta hakkab kasutama aina rohkem mälu kuni halvemal juhul selleni, et süsteemi vaba mälu saab lihtsalt otsa. Seda, et üks programm kasutab teise mälu, seda enamus operatsioonisüsteeme takistab.
Ok, olgu siis natuke rohkem tehnilist teksti. Ehk ei jäägi teemast väga kaugele kui jutt käib
paralleelmaailmadest.
Tunnistan, et alguses põrnitsesin tükk aega üsna juhmilt Su märkust: "Selgitus oleks justkui
korrektne, huvitav, kas tõesti nii valesti mäletan? Või on jälle paralleelmaailm mängus?"
Vaatasin wikit, täpselt sama; googlelt kah. Aga siis lugesin uuesti ja ennäe, minagi olin selle
esimese hooga silme alt takistamatult läbi lasknud. Google pakub lihtsa otsinguga koheselt välja
aksioomi - süüdi on kasutaja aplikatsioonid, kuigi korrektne mälulekke definitsioon räägib programmist
üldises mõttes!
Operatsioonisüsteem on kah programm ja hiljemalt teine asi, mis arvuti käivitumisel mällu laetakse,
on tema tuum ehk kernel. Modifitseeritud otsing andis juba hoopis teise tulemuse.
Vanemate operatsioonisüsteemide üheks iseloomustavaks suuruseks oli mäluleke! Asi algabki kernelist,
seal on muu pudi-padi hulgas ka selline jublakas nagu mälu haldur. Teema oli omal ajal väga tõsine
ja tänapäevaseid operatsioonisüsteeme kontrollitakse juba nii hoolikalt, et nende osa mälu leketes
on tõesti väga minimaalne. Aga alguses - siis kui mõiste tekkis - ta seda ei olnud. Vähe sellest,
et kernel mälu ära sõi, lisaks tegid nii kernel kui mäluhaldur adresseerimisvigu ja tulemuseks oli
see, millest juba kirjutasin. Loodan, et selgitus sai ammendav
Abi
/
Kas paralleelmaailm tungib reaalsusesse varsti?
