•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • 7
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 4 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Päikesetorm ja elektrikatkestus. Kuidas käitud?
#76
Mida arvate- kas oleks ohutum elada linnas kolmekorruselises kortermajas ahjuküttega korteris või linnast 25km eemal külas teeäärses majas? Palun põhjendage ka.
*Rahutuse/kriisi ajal mõtlen loomulikult wink
Vasta
#77
No ega nüüd kõike asju ei jõua ette ka sööta ja kandikul ette tuua. Mingil määral leiab asju internetist üles, kuid kõige asjalikum on omada üleelamise raamatut.
Üksi olles on lõkketule hoidmine nöök ja suur tõenäosus, et tuli kustub ja oled jälle külmas suht tõenäoline. Mina jõuan jälle sinna punkti, et mitmekesi on lihtsam.
Ja see, et inimesed ei erista metsas erinevaid taimi ja ei tea mis taim on mis, selle süü võib veeretada meie mugava elu kaela.
Piisav kogus märksõnu on juba kirja pandud ning edasi peaks juba ise suutma mõelda. Õppimine ei tähenda ju seda, et õpetaja õpilastele absoluutselt kõik ette lauale laotab ning õpilane seda vasika silmadega vaatab ning üritab seda kõike enda ees olevat meelde jätta, siis sellise meetodiga on varsti kõik meelest läinud. Meelde jäävad asjad siis, kui ise leidmiseks vaeva näed ja veelgi parem, kui selle ka ise läbi teed.
Elusat tuld võib transportida ka õllepurgis, seda aegajalt peenete pilbastega toites. Kaugele rännata on niimoodi tüütu, kuid lühemad vahemaad (ca10 km) täiesti tehtavad.

Ja viitsisin veel otsida ning leidsin natuke täiuslikuma lingi söödavatest taimedest meie looduses http://www.academia.edu/1110925/Eesti_lo...vad_taimed
Vasta
#78
(13-10-2012, 20:25 )Minaelan Kirjutas: Aga seda, et linnast tuleb maale põrutada ja seal võimalikult suure inimgrupiga ühineda, tundub õige. Aga millega minna? Suuskadega, ratastega?

Millega iganes. Vältida tuleks suuri teid ja rahvarohkeid kohti. Näljane ja paanikas rahvas on ettearvamatu.

Vasta
#79
(13-10-2012, 20:27 )Belive Kirjutas: Mida arvate- kas oleks ohutum elada linnas kolmekorruselises kortermajas ahjuküttega korteris või linnast 25km eemal külas teeäärses majas? Palun põhjendage ka.
*Rahutuse/kriisi ajal mõtlen loomulikult wink

Nagu Dana siin just ütles, "näljane ja paanikas rahvas on ettearvamatu". Sellepärast on minu seisukohalt kuskil eemal elamine alati turvalisem. Samas eks nii linna kui linna välise koha kasuks on mõlemal plusse ja ka miinuseid. Võtan improviseerin natuke ja püüan midagi kirja panna siva.

1) linnas on rahvast rohkem, kogukonna tekkimine lihtsam,
2) linnas on kaupluseid selgelt rohkem, seega toiduainete hankimine kergem,
3) linnas levib rohkem infot ja kiiremini

Võtaks nüüd mõne punkti, miks linnas pikema elektrikatkestuse järel tekkiva kriisi/rahutuse puhul halvem on.
1) lakkavad töötamast veevarustus ja kanalisatsioon - jah vett võid saada mujalt ka hankida, kuid kanalisatsiooni toimimise lõpp ja inimeste hulk linnas soodustavad haiguste ja epideemiate teket
2) märatsev rahvahulk - võid jumal teab mis hetkel neile ette jääda ja täiesti põhjendamatult kas nende käest kolki saada, võivad su koju sisse murda ja su paljaks röövida. Tõenäosus selleks on väga suur.
3) kuna linnas enamuses hooned on kõik keskkütte peal, siis igal pool on totaalselt külm. Ahjuküttega korterite omanikud oleks esimese mõttena justkui "või sees", kuid .... kujutage ette, kui palju huvilisi võib linnas teie sooja korteri järele olla, või siis teie küttevarude järele.

Milleks on mässav rahvahulk võimeline??? Tuletage meelde 2007 aasta pronksiööd Tallinnas ja edasi võib sellest juba järeldusi teha või edasi fantaseerida.

Need olid siin mõningad tuletised, mida esmalt kohe kiirelt kirja panin
Vasta
#80
Jah. Suures kogukonnas on teatud mõttes teatud inimestel lihtsam. Kuid. Seal tekivad varsti võimuvõitlused ja üsna pea oled olukorras, kus sulle jagatakse ülejääke, kui sa just ise ei taha võimu haarata.

Miks linnast eemale ja võimalikult üksidlasse kohta? Loomulikult ei ole hea seda teha ühe või kahekesi, kui sul on vähe kogemusi looduses hakkama saamiseks. Seda üksidlast olemist saavad lubada vaid need, kes tunnevad end metsas nagu kala vees. Palju meil neid on.
Seega, on mõistlik koguda kokku oma grupp ja koos lahkuda. Aega sellesk peaks olema piisavalt. Esimesed 48 tundi ei juhtu midagi hullu. Seega, pakkida olulised asjad. Saada kokkulepitud kohas kokku ja lahkuda linnapiirilt ei ole eriti keeruline. Lihtsalt mida kauem olukord kestab, seda ohtlikumaks muutuvad rahvarohked kohad.
Algab hundiseaduste aeg.

Info ja muu pärast mina ei muretseks. Meie kõigi sees on tohutu võim, mille olemasolust pole meil õrna aimugi. Kui suudad säilitada meeelkindluse ja rahu, siis leiad ka kõik vastused küsimustele.
Vasta
#81
Tegelikult on ju kriisiolukordade jaoks olemas täpsed instruktsioonid jõustruktuuridele, loomastumist väga tekkida ei saa, küll aga võidakse rahvas kokku koguda suurtesse hoonetesse mida siis köetakse vastavalt võimalustele, probleemiks saab vesi ja kanalisatsioon, toiduainete varud on tavaliselt sõjaväeladudes olemas. Ei usu et inimesi lastakse vabalt liikuda juba turvalisuse mõttes.
Vasta
#82
(13-10-2012, 23:29 )VironShaman Kirjutas: Tegelikult on ju kriisiolukordade jaoks olemas täpsed instruktsioonid jõustruktuuridele, loomastumist väga tekkida ei saa, küll aga võidakse rahvas kokku koguda suurtesse hoonetesse mida siis köetakse vastavalt võimalustele, probleemiks saab vesi ja kanalisatsioon, toiduainete varud on tavaliselt sõjaväeladudes olemas. Ei usu et inimesi lastakse vabalt liikuda juba turvalisuse mõttes.

Peamine probleem on tõesti vesi ja sellele on lahenduse leidmine kõige keerulisem kui mitte võimatu. Siinkohal ei maksa hakata rääkima puurkaevupumplatel olevatest generaatoripistikutest. Nendest ei ole abi. Kui linnas ei ole elektrit ja kraanist ei tule vett ning elektri puudusel ei tööta ükski kommunikatsioonivahend siis on kriitiline ajaline piir vähem kui kümme tundi.

Jõustruktuuridel võivad olla ülitäpsed instruktsioonid kriisiolukordadeks, kuid olukorras kus puudub vesi, kommunikatsioonivõimalus (ma ei usu, et neil on olemas parvede kaupa kiireid kirjatuvisid) ja puudub ka transport (ilmselt õnnestub mõned diiselmootorid vändast käima saada kui elektriline kütuseklap vahelt välja võtta ja neile käsipumbaga ka mahutitest lisakütust muretseda) pole neist mingit kasu.

Vasta
#83
(13-10-2012, 20:25 )Minaelan Kirjutas: Aga seda, et linnast tuleb maale põrutada ja seal võimalikult suure inimgrupiga ühineda, tundub õige. Aga millega minna? Suuskadega, ratastega?

Oleneb ehk aastaajast. Suvel saad rattaga liikuda igal pool, kus pind vähegi kannab, s.h. metsateedel. Talvel aga veereb jalgratas vaid seal, kus tee on lahti lükatud. Samas on jalgratas kiire liikumisvahend, mis võimaldab samas üsna äkilisi manöövreid. Jalgsi liikuvate tagaajajate eest on võimalik minema saada ka siis, kui nad on jalgratturil tee peal ees (ma olen mõned korrad niimoodi pättide eest pääsenud). Isegi üsna rahulikus tempos sõites saab päevaga laias laastus 50-100 km läbida (sportlane laseb 200-gi ära). Noh, mul kulub 50 km läbimiseks tavalise käikudeta linnarattaga 3 h, oma vana Tsehhi maanteerattaga olen seda maad ka alla 2 h teinud. Linnarattaga pikemaid otsi tehes läksin näiteks Tartust Viljandisse 8 tunniga (Võrtsu ääres oli jube vastutuul, see aeglustas üksjagu), 8 h kulus ka ringile marsruudil Tartu-Kambja-Otepää-Elva-Tartu (samasuguse veloga).
Jalgrattale saab laadida üsna palju asju, rohkem, kui suudetakse seljas kanda.

Võibolla mere ääres asudes oleks mingi ujuv alus veel parem variant? Enamus rahvast liigub maad mööda, paate on meil üsna vähestel. Kui mootorid ei tööta, siis pole karta, et mõni saamahimuline kaatriga taga ajama hakkaks. Purje ja aeru jõul saaks rahulikult ringi sõita. Pisikese künaga liikudes on küll vaja ööseks või tormi ajaks maabuda, aga suurem kajutiga sõiduvahend võimaldaks üsna turvaliselt merel elada.

Tuleb meelde mingi film, kus tegevus toimus sadu aastaid peale katastroofi. Maailm oli üle ujutatud. Peategelane, mingi vee all hingata oskav äss, sõitis ringi vana purjetrimaraaniga. Mingid sarnased, kurjemad vennad kasutasid vesiskuutreid (kust saadi benssu ja kuidas nende skuutrite mootorid veel töötasid, ei oska arvata) ja üks suurem seltskond elas vanal, suurel laeval, mille veeliinile olid kasvanud korallid ja mille pardad olid ronimise hõlbustamiseks igatpidi mulgustatud (sellel peamasin oli kutu, aga pardal leidusid näiteks töökorras väikelennuk, sportauto jne). Kõik nad otsisid vist mingit legendide Kuivmaad ja peategelane selle lõpuks ka leidis.

Vasta
#84
(14-10-2012, 05:10 )paadikapten Kirjutas: Tuleb meelde mingi film, kus tegevus toimus sadu aastaid peale katastroofi. Maailm oli üle ujutatud. Peategelane, mingi vee all hingata oskav äss, sõitis ringi vana purjetrimaraaniga. Mingid sarnased, kurjemad vennad kasutasid vesiskuutreid (kust saadi benssu ja kuidas nende skuutrite mootorid veel töötasid, ei oska arvata) ja üks suurem seltskond elas vanal, suurel laeval, mille veeliinile olid kasvanud korallid ja mille pardad olid ronimise hõlbustamiseks igatpidi mulgustatud (sellel peamasin oli kutu, aga pardal leidusid näiteks töökorras väikelennuk, sportauto jne). Kõik nad otsisid vist mingit legendide Kuivmaad ja peategelane selle lõpuks ka leidis.

Waterworld (1995) - IMDb
See film siis.

Peaks lisama, et seda tüüpi filme on tehtud ikka üks päris suur hulk. Mõned on NII rumalad ja loogika vaesed, et peaks hüüatama lausa "tule Jumal appi". Mõned aga on päris toredad ja loogilised. See Veemaailma ei olnud just mitte kõige teravam pliiats karbis, kuid suhteliselt vaadatav.
Vasta
#85
Meie kõigi sees on tohutu võim, mille olemasolust pole meil õrna aimugi. Kui suudad säilitada meeelkindluse ja rahu, siis leiad ka kõik vastused küsimustele.

Jaa see on õige tähelepane.Ja muidugi kui säilitada rahu ja üksmeelsust peab olema kogukonna juht tark ja kindlasti peab olema ta usklik ja uskuma nuu ma ei teagi Jumalaid või mingit puunotti ja peab kindlasti sisestama inimestele 10 käsku ja arvan, et kui kogukond suudab nende käskude järgi elada, siis see on võimalik.Aga muidu ma eriti ei usu sellesse, sest ka parimad sõbrad lähevad väga kergesti tülli.
Mina põhimõtteliselt kogukonnas elamiseks rõhutaksin rohkem reeglitele, igal liikmel on oma kohustused ja kogukond oleks tunduvalt turvalisem jui oleks eri valdkonnast inimesi, näiteks arst võiks kindlasti üks olla jne.
Paljud jälle räägivad et üksi elamine on turvalisem jui oskad ennast hästi varjata ja hoolitsed enda eest, sest kogukonnas suur tüli võib hävitada selle väga kiiresti maksimum pool tundi ja ongi kõik, sest tõesti kui sa lähed sõpradega matkama nii üheks kuuks metsa, siis on ju kõik tore aga kui peaks midagi õudsat juhtuma ja sa tead, et sul polegi kuhugi tagasi minna siis algab olelus võitlus ja hakkab kehtima uuesti loodusseadus.Aga, et seda ei juhtuks siis arvan, et sellisest kaosest päästaks meid ainult usk. See minu arvamus ja mina suht sedamoodi selle korraldaks.

Vasta
#86
Kui väljas 30 külmakraadi ja päikesetormist tingitud peavalu, väsimus, loidus, kas ikka on võimalik midagi metsast kätte saada? ehk võiksid linnainimesed juba praegu maal elavate sugulaste ja tuttavatega koostööd teha ja "variant B"-ks ettevalmistuda, kes mida varub, sest ega maal elavatel pruugigi mingeid varusid olla (kas ollakse harjunud kõike poest saama või pole raha, et suuri varusid soetada), nii et varu kevadeni võiks olla küll: sool, suhkur, tikud, küünlad, jahu, makaronid jne., ja kellel võimalus, minge praegu metsa, korjake lodjapuumarju, kuivatage, hiljem hea võtta!wink
Vasta
#87
(14-10-2012, 08:21 )coolymarxy Kirjutas: Meie kõigi sees on tohutu võim, mille olemasolust pole meil õrna aimugi. Kui suudad säilitada meeelkindluse ja rahu, siis leiad ka kõik vastused küsimustele.

Jaa see on õige tähelepane.Ja muidugi kui säilitada rahu ja üksmeelsust peab olema kogukonna juht tark ja kindlasti peab olema ta usklik ja uskuma nuu ma ei teagi Jumalaid või mingit puunotti ja peab kindlasti sisestama inimestele 10 käsku ja arvan, et kui kogukond suudab nende käskude järgi elada, siis see on võimalik.Aga muidu ma eriti ei usu sellesse, sest ka parimad sõbrad lähevad väga kergesti tülli.
Mina põhimõtteliselt kogukonnas elamiseks rõhutaksin rohkem reeglitele, igal liikmel on oma kohustused ja kogukond oleks tunduvalt turvalisem jui oleks eri valdkonnast inimesi, näiteks arst võiks kindlasti üks olla jne.
Paljud jälle räägivad et üksi elamine on turvalisem jui oskad ennast hästi varjata ja hoolitsed enda eest, sest kogukonnas suur tüli võib hävitada selle väga kiiresti maksimum pool tundi ja ongi kõik, sest tõesti kui sa lähed sõpradega matkama nii üheks kuuks metsa, siis on ju kõik tore aga kui peaks midagi õudsat juhtuma ja sa tead, et sul polegi kuhugi tagasi minna siis algab olelus võitlus ja hakkab kehtima uuesti loodusseadus.Aga, et seda ei juhtuks siis arvan, et sellisest kaosest päästaks meid ainult usk. See minu arvamus ja mina suht sedamoodi selle korraldaks.

Paraku nii see on. Igasuguse kogukonna eksisteerimise aluseks on reeglid. Paraku on see ka nii, et usk on tõesti ainus vahend, mis suudab rasketes oludes ellu jääda.
Huvitav paradoks on see, et kriisiolukorras hakkavad inimesed nagu võluväel uskuma. Tean seda omadest kogemustest. Olen kahel seiklusel sattunud olukorda, kus surm jalutas meist kõigist mööda. Kord jahiga avamerel, kord mägedes liustikujõe vangistuses. Hiljem seda teemat puudutades tunnistasid kõik grupiliikmed, et mingil ajahetkel palusid nad lausa sisemiselt karjuvalt Jumalat. Ka need, kes enne polnud kunagi isegi mõelnud selle peale.

Aga jah. Grupis peab valitsema vastutusjaotus. Kes vastutab toidu, kes küttepuude eest. Kindlasti sõltub ellujäämine n.ö meediku olemasolust. Siin tuleb mängu inimeste teadmised ja oskused leida loodusest kõike seda, mida me oleme harjunud häda korral apteegist ostma. Piiritus või viin, haavasidemed ja muu säärane peaks igal terve mõistusega inimesel nii ehk naa kodus olemas olema. Lahkudes ei jäta me sedaometi maha.

Üks väike asi, mis meile ei tule esimese hooga pähe, aga on karmides tingimustes elutähtis. Luitsukommid. Naerge või nutke, kuid need võivad osutuda mõnikord eluliselt tähtsateks.
Seega. Kes tõesti pelgab, et midagi võib juhtuda ja tal tuleb viibida pikemat aega rasketes füüsilistes tingimustes, varuge endale mõned kilod klaaskomme. Seljakotile nad erilist raskust juurde ei tooda, kuid nende efekt seljakotti kanda on märkimisväärne.
Mis puutub kaasa pakitud riietesse, siis taas eluline soovitus. Kõik pesu pakkida eraldi komplektidesse ja sulgeda õhukindlatesse kotikestesse. Nii, et kui riideid vahetad on võtta korralik kuiv pesu. Tavalises seljakotis lahtiselt on nad paari päevaga niisked. Niiske riie aga alandab kehatemperatuuri, mida tõenäoliselt keerukas olukorras on niigi raske hoida.

Sellised on minu kogemused ekstreemsetest olukordadest. Ma tean, et mõnele inimesele on ekstreemne ilma iga päev vannis soojas vees ligunemiseta (lugesin delfist Roosma saate "Meie elu siberis" kommentaare). Siinjuures pean ma silmas ikka tõeliselt ekstreemseid olukordi, kus oled keset tühermaad, eemal tsivilisatsioonist, vähese vee ja toiduvarudega. Soojaveevannidest ei ole mõtet unistama hakata. See tekitab vaid stressi ja see viimane on suurim vaenlane, millega teele asuda.
Vasta
#88

Ma katsetasin just männiokastest "söögi tegemist": minuti-paariga suudab männiokste otste küljest lahti kiskuda ca 1 liitri jagu rohelisi "esimese aasta" okkaid, kuid nad kaaluvad vaid ca 100 grammi ringis.

Kui männiokkad keeva veega üle kallata, või hoida mõni sekund keevas vees, siis muutuvad nad pehmemaks - edasise soojas (kuid mitte keevas) vees hoidmise käigus muutvad nad veidike pehmemaks, ning maitse muutub vähem kibedamaks.

Igatahes tunni-paari pärast on soojas vees olnud männiokka maitse nagu "tõrvasel hapu-oblikal", st kibe ja mõru, kuid sellist kannataks kuidagi süüa parema puudumisel.
Igatahes mina suutsin neid vaid ükshaaval suhu toppida, ning mõningase tükkideks mälumise järel ka alla neelata - aga eks nälg ja kogemus lihviks kõike seda paremaks.

Igatahes Leningradi blokaadi kogemus oli selline, et ellu jäid need, kes väikeseid leivatükke mälusid minutite kaupa (ilmselt lisasid nad nii toidule oma mõtete abil vitaalsuse/prana energiat) - kuid need, kes leiva normaalkiirusega mäludes alla neelasid läksid varsti mullatoidule.
Seega oleks mõistlik "talvises metsas" männiokkaid, samblaid ja tammetõrusid nosides mäluda neid aeglaselt, mõtestatult ja tänutundega, et elujõud/prana saaks lahjale toidule lisanduda, ning süljes olevad fermendid saaks lahjat toitu juba suus effektiivselt lagundama hakata.


Kuuma vee olemust saaks mõista nõgese näitel: nõges kõrvetab juba kätte võttes ja suhu ei tahaks teda keegi toorena toppida - kui aga nõges kallata keeva veega üle, siis muutub ta "pehmemaks massiks", mis ei kõrveta üldse (kevadine nõgese-supp) ja mida saab edukalt süüa - näiteks sigadel läheb keedetud nõgeseid süües "karv läikima", st nõgeses on väga palju kasuliku, kuid kõige selle kasulikuni "pääseb" läbi tulise vee.
Vasta
#89

Kuuma vee olemust saaks mõista nõgese näitel: nõges kõrvetab juba kätte võttes ja suhu ei tahaks teda keegi toorena toppida - kui aga nõges kallata keeva veega üle, siis muutub ta "pehmemaks massiks", mis ei kõrveta üldse (kevadine nõgese-supp) ja mida saab edukalt süüa - näiteks sigadel läheb keedetud nõgeseid süües "karv läikima", st nõgeses on väga palju kasuliku, kuid kõige selle kasulikuni "pääseb" läbi tulise vee.

[/quote]

Nõgese lehti saab väga edukalt toorelt süüa kui nad enne kokku voltida, sest kõrvetab tal ainult pealmine osa.

Vasta
#90
Foorumi otsingumootor ei andnud päikestormide hoiatuse lehekülge välja aga hiljuti leidsin sellise inglise keelse lehekülje, kus hoiatab, jagab üldisi näpunäiteid jne. Osalt on seal ka päikesetormide ennustused sees ja muud huvitavad ning kõrva taha pandavat ka. Leheküljel on üleval erinevad lipud, millega saab keelt valida. Eesti lipp, ehk siis eesti keele variant on ka olemas, kuid see tõlge on ehtne google translator'i tõlge. Kes üldse inglise keelt ei jaga, siis see eesti keelne variant on natukese peamurdmisega isegi mõistetav.
Lehekülg ise aga siin http://solarstormwarning.com/
Kahjuks on jah kõik parimad õpetused inglise keelsed, kuid google abiga saab nad ka tõlgitud ja arusaadavaks tehtud.
Eelnevalt antud leheküljelt võib leida õpetuse, mida oleks tarvis, et pikem aeg peale päikesetormi tekitatud kahjusid üle elada.
Teen asja lihtsamaks ja panen selle lingi siia http://www.solar-storm-warning.com/Ulima...t_Bag.html
Vasta
#91
Tänud Priest asjaliku info eest. Kuid seal viimases oli keskendutud ikka soojematele regioonidele, öeldes küll, et "on piirkondi, kus külm tuul ja lumi võivad kesta nädalaid". Meil ikka talve ilma korraliku ulualuseta üle ei ela. Vendade Voitkade metsavennaelu kogemused kuluksid siin marjaks ära.
Vasta
#92
Eestis oleks mõistlik kasutada Soome magnet-tormide lehte:

http://aurora.fmi.fi/public_service/suom...r_sod.html

Seal uuendatakse andmeid iga tunni tagant (päev koosneb 24-st tulbast), toodud on ka arvulised värtused, ning andmeid on Soome mitme eri koha kohta lõunast-põhja.

Reeglina on nii, et mida rohkem põhja poole (Soome polaaralad), seda "tugevam" on magnettorm - ning mida rohkem lõuna poole (Eesti poole), seda "nõrgem" on magnettorm - magnettromi indikaatoriks on öises taevas olevad virmalised.
Kui Eestis on juba virmalisi näha, siis on ikka väga tugev magnet-torm.

Ühesõnaga kui seal Soome lehe ülemises osas "Nurmijärvi"-s (Lõuna-Soome) on punane magnet-tormi tulp, siis võiks ka Eestis midagi olla.
Kui aga lehe alumises osas Kevo/Kilpisjärvi juures (Põhja-Soome) on punane magnet-tormi tulp (mida on seal alatasa), siis ei pruugi veel Eestis midagi olla.


Need, kes "usaldavad" vaid Vene allikaid, siis midagi ka teile:
http://www.tesis.lebedev.ru/magnetic_storms.html
st lehe alaosas on viimase 3 päeva magnaet-tormid näha.
Vasta
#93
(15-10-2012, 09:59 )Marina Kirjutas: Tänud Priest asjaliku info eest. Kuid seal viimases oli keskendutud ikka soojematele regioonidele, öeldes küll, et "on piirkondi, kus külm tuul ja lumi võivad kesta nädalaid". Meil ikka talve ilma korraliku ulualuseta üle ei ela. Vendade Voitkade metsavennaelu kogemused kuluksid siin marjaks ära.

Kõige soojem on maa sees, ehk kui enam mitte midagi üle ei jää, siis maa sisse onn kaevata. Metsavennad ja vennad Voitkad ju selliselt "tiksusidki" metsas. Aga selline onn eeldab korralikke mullatöid. Kui on tööriistasid (labidad, saed, kirved jne) ja ca 6 inimest, siis nädalaga ehitab valmis maa-aluse punkri 6 -8 inimese jaoks.
Tean omast käest. Läbi tehtud!
Vasta
#94
(15-10-2012, 10:28 )Priest Kirjutas: Kõige soojem on maa sees, ehk kui enam mitte midagi üle ei jää, siis maa sisse onn kaevata. Metsavennad ja vennad Voitkad ju selliselt "tiksusidki" metsas. Aga selline onn eeldab korralikke mullatöid. Kui on tööriistasid (labidad, saed, kirved jne) ja ca 6 inimest, siis nädalaga ehitab valmis maa-aluse punkri 6 -8 inimese jaoks.
Tean omast käest. Läbi tehtud!
Sa võiks Paraweebude kokkutulekule tulla wink Teeks ekstreem-ellujäämise katse.
Vabandust offtopiku pärast. Rohkem ei tee!

Vasta
#95
(15-10-2012, 10:23 )lahendused Kirjutas: Eestis oleks mõistlik kasutada Soome magnet-tormide lehte:

http://aurora.fmi.fi/public_service/suom...r_sod.html

Seal uuendatakse andmeid iga tunni tagant (päev koosneb 24-st tulbast), toodud on ka arvulised värtused, ning andmeid on Soome mitme eri koha kohta lõunast-põhja.

Nagu sealt lingilt näha, siis Põhja Soomes käis täna kesköösel mingit mõõtu suurem "litakas" ära, Kusjuures ameeriklaste poolt oli ka 13. 14. oktoobriks ennustatud päikesetormi.
Vasta
#96
Vot ei saagi kindel olla selles,et ise imelikuks ei muutu.
Kusjuures eile õhtul muutus kodus elutoa koristamine totaalseks elutoa mööbli ümberpaigutamiseks. Ise tagantjärele imestan,et ma ei ole naisega aastaid mööblit paigast liigutanud. Ei tea, kas ajada ka päikesetõrmi süüks selle eilse "meeltesegaduse" Smile.
Vasta
#97
Vot ei leia enam üles netist Sad. Eile õhtul leidsin artiklid, kus USA president Barak Obama usub NASA ennustusi, päikesetormist tulenevate kahjude võimalikkusest ja nende ulatustest ning on eraldanud miljardeid dollareid elektrisüsteemi toimimise tugevdamisse, siis samas tuli selle alt teemakohane artikkel, kus peaminister Ansip ei usu seda kohe karvavõrdki. Ja vot ei leia üles enam.
Samas imelik ju! Kummardame siin hoolega USA poole, kellel on vahendeid uurida ja toimetada, samas meil siin asjapulgad arvavad, et isegi NASA jutt on udu.

Minu mäletamist mööda olid need kas selle aasta või eelmise aasta kevade artiklid. Kui selle nad olid selle aasta omad, siis ei imesta, et Ansip ei usu, kuna rääkis just hiljuti seemnete söömisest ja fooliummütsidest.
Äkki keegi leiab googeldades need artiklid üles ja saab siia võrdluseks panna. Mõlemad on Eesti meedias ilmunud.
Jäin selle Rapla juhtumi peale mõtlema ning üritasin ka natuke elektri asja meelde tuletada. Kuigi ma olin kooli ajal elektri kohalt "loll nagu lauajalg", sest isegi füüsika õpetaja ütles mulle "Sina noormees, füüsikat sa mõistad küll aga elektriga ära palun tulevases elus jumala eest tegemist tee".
Vot jäi nagu meelde, et selle päikesetormiga saabub maale suur hulk prootoneid, neutroneid ja muid säherdusi asju, mis siis siin maa peale jõudes elektrit "väga armastavad" ja igale poole, kus vähegi elektri laengut on, ligi kargavad. Kuna aga see päikeselt tormiga tulev osakeste laeng on nii suur, siis ta otseses mõttes mööda juhtmeid alajaamadeni ja trafodeni liikudes sulatab viimased üles. Kui ma nüüd sedasi siin mõtlesin, siis eeldan, et alajaamadel ja trafodel on/olid piisavad kaitsmed peal ja päikese osakeste laeng ei olnud piisavalt suur ja kaitsmed lihtsalt lülitusid välja. Või siis sulatas kaitsmed maha ja pidi välja vahetama. Ma ei tea, kas see on loogiline ja võimalik aga sedasi ma siin omaette mõtisklesin.
Ma räägin, et ma olen elektrist siuke võhik, et kui on vaja laes lampi ühendada ja laest vaatab vastu kolm juhet, siis helistan iga kord isale, kes mul pensionil olev kõrgema kategooria elektrik, pluss veel elektroonik, autoelektrik ja raadioamatöör ja tont teab mis veel, ja küsin igakord, et mis juhtmed need mulle nüüd sealt ülevalt vastu vaatavad.
Kui keegi oskab asja täpsemalt ja selgemalt seletada, siis oleks tore. Aga vot seda rada mu mõte jooksis, kui seda Rapla värki lugesin.
Vasta
#98
[quote='Priest' pid='163231' dateline='1350302376']
Vot ei leia enam üles netist Sad. Eile õhtul leidsin artiklid, kus USA president Barak Obama usub NASA ennustusi, päikesetormist tulenevate kahjude võimalikkusest ja nende ulatustest ning on eraldanud miljardeid dollareid elektrisüsteemi toimimise tugevdamisse, siis samas tuli selle alt teemakohane artikkel, kus peaminister Ansip ei usu seda kohe karvavõrdki. Ja vot ei leia üles enam.
Samas imelik ju! Kummardame siin hoolega USA poole, kellel on vahendeid uurida ja toimetada, samas meil siin asjapulgad arvavad, et isegi NASA jutt on udu.

Minu mäletamist mööda olid need kas selle aasta või eelmise aasta kevade artiklid. Kui selle nad olid selle aasta omad, siis ei imesta, et Ansip ei usu, kuna rääkis just hiljuti seemnete söömisest ja fooliummütsidest.
Äkki keegi leiab googeldades need artiklid üles ja saab siia võrdluseks panna. Mõlemad on Eesti meedias ilmunud.

Eks Eesti meedia ikka aeg-ajalt räägib sellest NASA hoiatusest päikesetormi kohta. Mitu aastat neid Eesti meedias avaldatud hoiatusi foorumi erinevatesse teemadesse lükkinud. Ka siin teemas peaks olema.
Leidsin päris huvitava lehekülje videotega, kus pealkirjaks päikesetorm. Ei ole just inglise keele fänn ja seega kui keegi leiab midagi eriti olulist ja vajalikku neilt videotelt, siis andke teada.

http://reinep.wordpress.com/2012/04/05/n...2012-2013/

Eelmisel aastal jah Ansip teatas, et ei võta päikesetormi hoiatust tõsiselt:
http://www.reporter.ee/2011/04/28/peamin...t-ei-vota/

Jääb mulje, et ta ei võta suurt midagi tõsiselt.
Ka teemas Päike on neist päikesetormidest juttu olnud:
# 105:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid122769

Vasta
#99
Nu jah. Elektroonikale teeb korralik magnettorm puhta töö.
Kuna selle tegelase eest kaitset pea polegi, siis läheb nagu läheb. Teha pole midagi. Mis aga meid tegelikult peaks murelikuks tegema on selle mõju inimesele. Tegelikult silkavad meie planeedi poole need tormipoisid mitmeid kordi aastas. Usun, et enamik teist on kuulnud ütlust, mul pea valutab, vist on mingi magnettorm. Tõsi ta on. Peavalu on üks tervisemure, mis meid sellel ajal valdab.

Kuna see, mida siin kõikjal kardetakse ja ennustatakse on sedavõrd tugev, et suudab rivist välja lüüa kogu elektrisüsteemi planeedil, siis me ei oska ka ette prognoosida, et kuidas mõjutab see meie tervist.
Teadupärast peaks magnettormid mõjutama 75% inimkonda. Ehk siis mida nõrgem on organism või kehvem tervis, seda enam ta meid mõjutab.
Kui see kõik, mida kardetakse peaks juhtuma, siis sõltub kõik sellest, kui hästi meie tervis magnetiliste muutustega kohaneb. Kindlasti sõltub ka magnettormi kestvusest. Kas ta on hetkeline või vältab pikemat aega. Teadlased, kes asja on uurinud väidavad, et tavaliselt inimene suudab magnettormidega kohaneda, kui nad pole sagedamad kui üks kord nädalas ja ei välta seejuures üle 6-8 tunni.
Maad aga tabavad aegajalt 48 tunnised magnettormid.

Mida siis magnettormid mõjutavad? Eelkõige närvisüsteemi. Tagajärgedeks, väsimus, loidus, keskendumisvõime nõrgenemine, unehäired, hingamisraskused ja vereringeprobleemid, kindlasti ka kõrgenenud valutundlikus. Sellega käivad kaasas ka labiilne emotsionaalsus, mis võngub täieliku apaatia ja agressiivsuse vahel.

Seda kõik on uuritud meid siin mõned korrad aastas või kuus külastavate magnettormide puhul. Mis pole siiani teada olevalt planeedi elektrisüsteeme läbi põletanud. Kuidas aga meile mõjuvad need kardetud tormilainetused? Teoreetiliselt peaks eelpool toodud tagajärjed kordistuma.
Prognoos on üsna hirmutav, kui sellele mõelda. Tõenäoliselt raskemad haiged (süda eelkõige) seda tormi üle ei ela. Mis saab ülejäänud inimestest. Hea küll. Tuleb üks laks kestusega kuni 8 tundi. Inimene taastub mõned päevad. Kuid mis siis saab, kui neid tuleb jälle ja jälle. Siin võib vaid ennustada.

Ise arvan seda, et tõenäoliselt just see kriitiline 24h pole meil aega paanitseda ega midagi. Enamik on samamoodi rivist pehmelt öeldes väljas nagu elektrisüsteem. See, et tavaliselt magnettormid mõjutavad vaid 75% inimesi, siis olen isiklikult veendunud, et kardetud torm puudutab meid kõiki.
Ehk siis, kui keegi tegutseda tahab, siis enne tormi, mitte siis, kui torm käes. Siin meenub mulle lapsepõlves tehtud tuumasõjaõppused. Siis loeti alati sõnad peale, et hoidke olulised asjad kõik ühes kohas. Asjad, mida teil igapäevaelus vaja pole, pakkige nurka kohvrisse, et vajadusel saate kohe liikuda.

Keegi rääkis, et tuleb hästi palju asju varuda, kuivaineid, ja soolaliha jne. Samas kui ma nüüd loogiliselt mõtlen, et meid tabaki sedalaadi torm, mida kardetakse, siis väsinud ja kurnatud inimesed ei jõua oma laadungitega kusagile.
Esiteks on esimene reegel magnetormiga kohanemiseks, mitte end üle koormata. Mõõdukas liikumine on vajalik, sest see hoiab korras verevarustuse ning hingamise. Mingeid raskeid kotte ja kohvreid aga vedada pole tõenäoliselt eriti mõistlik ja kas korralik tormilitakas meil seda teha lasebki. Ma üldse ei imesta, et oodatud magnetormilöök enamuse meist sedavõrd rivist välja lööb, et me ei tee üldse mitte midagi. Lihtsalt kurantus ja väsimus, hingamisraskused ja vererõhu kõikumine pärsib igasugust tegevust.
Nii, et kas meist on jalgrattaga maale sõitjat või suusatajat? Hea küsimus.

Igal juhul on nii, et ette ei tasu paanitseda. Elementaarsed asjad, mida võib elus mis iganes ajal vaja minna, võiks igas kodus olemas olla. Kasvõi selleks, et vahel matkama minna. Kuna ühe mu tuttava onu suur teadlane Moskvas, kunagi ütles, et kõik haigused saavad alguse närvidest, siis hoidke oma närve. Häälestage end juba ette, täna, nüüd ja kohe ainult positiivsetele lainetele, mis omakorda tugevdab teie organismi kordades rohkem kui peotäis vitamiine. Naeratage ja tundke rõõmu. Uskuge mind, siis ei ähvarda teid ka suuremat sorti ohud. Ei päikesetormid ega muud õnnetused, mis meid ees ootamas.
Me elame muutuste ajal. Te valisite oma sünnimomendiks just selle aja. Ju siis mitte asjatult. Tundke rõõmu, sest ainult maises kehas saate te seda emotsiooni nii kordumatult tunda.
Vasta
(02-10-2012, 12:26 )Tom Kirjutas: Kõik on vast nõus, et kõige leebem (ja ka tõenäolisem) "maailma lõpu" tsenaarium on suur magnetorm, mis lööb elektrivarustuse sassi (nagu on juhtunud 1806, 1859, 1921, 1960).
Kui magnettorm jääb nende eelmistega samasse suurusjärku, siis ei pruugi inimestega midagi erilist juhtuda. No veidi nõrgem ju tänapäeva inimene ju on, aga loodetavasti mitte nii palju, et nii nõrgaks muutuvad, et seljakotti kanda ei jõua. Iseasi on paanika vs kaine mõtlemine.

Kui aga tuleb tugevam, siis jah ... Viimasest Horisondist lugesin, et meie Galaktika nurgake on üldse üks imeliselt rahulik ja stabiilne koht, kus saavad rahulikult eksisteerida maist elu lubavad Newtoni seadused. Ülejäänud kaugem Universum on üsna segaste kvantfüüsikaseaduste või tont teab mis seaduste veel meelevallas. (Oli vist see "Astronoom Laurits Leedjärve artikkel “Magnetarid ja teised kummalised taevakaunitarid”" http://www.horisont.ee/node/1907 Lingil kahjuks on ainult selle ajakirja numbri lühitutvustus.)

Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • 7
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda hiidlane 161 99,393 23-03-2023, 19:07
Viimane postitus: Mannu
  Kuidas tekkis elu? Thoth 27 13,774 13-11-2017, 10:52
Viimane postitus: Müstik
  Kuidas satelliidid töötavad renaldo 6 4,511 01-09-2012, 09:50
Viimane postitus: Tehnoloog
  Kuidas veenda teadlast, et tulnukad on olemas? raxsade 58 24,804 18-05-2012, 23:44
Viimane postitus: Päikeseinsener
  Kuidas tekkis Kuu Cassiopeia 5 4,217 09-05-2008, 13:12
Viimane postitus: elis

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat