[Chaos]

Peab nõustuma, sest Lina elab lollide kulul ju päris kenasti

Too mõni näide selle kohta, et ta ei ole oma andmeid arhiividest saanud ja et ta elab lollide kulul.

P.S. Mida tähendab "päris kenasti"? Kuidas seda defineerida? Elab ta luksuses, omab eralennukit, tegeleb kallite hobidega vms?

Oli see "elab lollide kulul päris kenasti" sinu madalate tunnete väljendus (kadedus) või on see teatud grupi seltsimeeste siseinfo?

Nagu ma olen siin rääkinud ei saa tõestada midagi mida pole juhtunud(olemas). Saab tõestada mis on olemas. Kui sa väidad, et ta on oma andmed originaal dokumentidest saanud, siis viska mõni viide. Kahjuks tean ma ette et see on vimatu.

Kenasti tähendab seda, et paremini kui keskmine ajaloolane, kes ei kirjuta ajalugu raha pärast.

[Jõhvikas]

Aga vasta siis minu teisele küsimusele, et mida tähendab "päris kenasti"? Kuidas seda defineerida? Elab ta luksuses, omab eralennukit, tegeleb kallite hobidega vms?

[Chaos]

Aga vasta siis minu teisele küsimusele, et mida tähendab "päris kenasti"? Kuidas seda defineerida? Elab ta luksuses, omab eralennukit, tegeleb kallite hobidega vms?

Kenasti tähendab seda, et paremini kui keskmine ajaloolane, kes ei kirjuta ajalugu raha pärast.

Ma tõesti ei tea mis tal on olemas ja mida tal ei ole aga oma raamatuid (raklaamib) müüb ta hästi. No nii enda kui oma laste elu ta on kindlustanud, selles olen ma kindel

[Ott Sama]

On tore ning igati õiglane, et Jüri Lina elab paremini kui keskmine ajaloolane. "Teenib lollide pealt" - on ka õige ja see pole üldsegi patt. Õigemini - seda pole vaja isegi mainida. Tunnistan - olen loll ja tahan saada targemaks - sellepärast ma raamatuid ostangi, et neid lugedes ennast vähegi targemaks.. trimmida. Ei, ma ei laena raamatuid lugemiseks. Ikka ostan, oma raha eest.

Loen seda, loen uuest.. "keskmine ajaloolane on see, kes ei kirjuta ajalugu raha pärast"! Chaos, tunnistan ausalt - seda lugedes
võib saada, ilma eelneva joomiseta, tugeva vaimse pohmaka. Samas, samas.. , paned selle lausega otse kümnesse! Tont seda
teab, mille pärast need.. keskmised ajaloolased kirjutavad! Vahest igavusest, aga mine tea - äkki neid sunnitakse kirjutama?

Soovitan: lugege Jüri Lina "Skorpioni märgi all"!

[Chaos]

Ma ei tahaks nendest Linadest pikalt jahuda, aga...

Ma kardan, et üks tegelane ei tunneks tõde ära isegi kui ta selle otsa komistaks, sest teda huvitavad vaid ühed dokumendid, need mis tõestavad "õiget sõjaajalugu". Mida see termin siis ka ei tähenda, kuigi mulle tundub, et see on mingi ideoloogia mailguline värk, millel ajalooga mingit pistmist pole.
Igatahes on kõik muud dokumendid ja väited, mis ei käi selle "õige sõjaajaloo" alla kommunistipropaganda...

Kahjuks on Eestis inimesi (kirjutajaid/lugejaid) vähe, mistõttu meil selline kirjandus (J.Lina) tõuseb esile tõsise ja argumenteeritud ajalookirjandusena (lihtlugeja seisukohalt "ajaloolise tõena").

Lina andunud lugejaskonnast, suur osa on okultismi,spiritismi ja muu nõiavärgi uskujad ja uurijad. Neile anna kätte mida iganes. Ajalooallikana aga Lina on rohkem kui kaheldav.

[Jõhvikas]

Ma ei tahaks nendest Linadest pikalt jahuda, aga...

Ei taha, aga ometi jahud... Kui sa nii kõva tegija oled, siis kirjuta ise aus ja õiglane ajalugu. Paraku sinu sõnavõttudega kursis olles kujutan seda suppi juba ette. Ära siiski kirjuta!

[kukoc]

Peab nõustuma, sest Lina elab lollide kulul ju päris kenasti

Too mõni näide selle kohta, et ta ei ole oma andmeid arhiividest saanud ja et ta elab lollide kulul.

P.S. Mida tähendab "päris kenasti"? Kuidas seda defineerida? Elab ta luksuses, omab eralennukit, tegeleb kallite hobidega vms?

Oli see "elab lollide kulul päris kenasti" sinu madalate tunnete väljendus (kadedus) või on see teatud grupi seltsimeeste siseinfo?

Nagu ma olen siin rääkinud ei saa tõestada midagi mida pole juhtunud(olemas). Saab tõestada mis on olemas. Kui sa väidad, et ta on oma andmed originaal dokumentidest saanud, siis viska mõni viide. Kahjuks tean ma ette et see on vimatu.

Kenasti tähendab seda, et paremini kui keskmine ajaloolane, kes ei kirjuta ajalugu raha pärast.

Chaose sõnavõttudest võiks eeldada, et ta on mitu J. Lina raamatut läbi lugenud ja Lina andmeid arhiivi dokumentidega võrrelnud kui ta selliseid väiteid esitab. Või ma eksin? Kui mitte, siis on tegu tavalise kehkenpüksiga.

[Jõhvikas]

Chaose sõnavõttudest võiks eeldada, et ta on mitu J. Lina raamatut läbi lugenud ja Lina andmeid arhiivi dokumentidega võrrelnud kui ta selliseid väiteid esitab. Või ma eksin? Kui mitte, siis on tegu tavalise kehkenpüksiga.

Väga hea märkus! Chaos, oled siis võrrelnud Lina raamatutes kirjutatavat arhiivimaterjalidega, et teda sisuliselt petiseks nimetad?

[excubitoris]

Ma ei tea kus Chaos on käinud aga Washington DC-s elades sai istutud päris pikalt Kongressi Raamatukogus ja ja nii mõnigi Lina väide (peamiselt raamatust "Skorpioni märgi all") viideta alt üle vaadatud. Ei olnud eriti keeruline. Kui midagi ette heita siis faktide ja kirjutatu valikut. Ise oleks mõned teised väljavõtted valinud ja ehk pikemalt kirjutanud aga põhimõttelisi vigu ei leidnud. Kahjuks ei teinud märkeid - ei arvestanud, kahjuks tuleviku väljavaadetega ja para-weebi polnud ka siis veel olemas (2000/1) ja seega midagi raudsemat pakkuda pole aga need lugemishetked (ja paljud veel peale seda) viisid mind selleni, et üritan käia igal üritusel ja anda oma tagasihoidlik panus kas või pileti raha näol.

Ei eelda, et iga inimene kes on lugenud mõnda Lina raamatud seaks sammud Kongressi või muude raamatukokku - rääkimata arhiividest, kuid eeldan, et isik kes asub tema toodud väiteid ümber lükkama või süüdistab teda muus pettuses PEAB vähemalt osalt tema viidete alt toodud kohad läbi käima ja TÄPSELT ütlema kus on valetatud või luuletatud. Kui antud isik seda teinud ei ole siis on Linal täielik õigus see isik solvamise eest kohtusse anda.

[wirxx]

See Chaos on mingi Pihli sugklane või kursuse kaaslane Leningradi koolipäevilt... või mis?

[Chaos]

Ajaloo kohapealt, vaatan ma seda ilma vähimagi kaksikmoraali või topeltstandarditeta, Seejuures ma ei õigusta ega süüdista kedagi, vaid püüan mõista inimeste ja nende tegusid vastava ajastu kontekstile.

J.Lina oma "Skorpioni märgi all" kirjutabki seda mida siin foorumis takka kiidetakse, et kogu Venemaa "kommunism" oli üks juudi maffia äriprojekt. Ok originaal arhiivimaterjale muidugi pole. Üldiselt tõsise ajalookirjanduse hulka seda ei loeta, mis esindab vandenõuteooriaid (ilma dokumentatsioonita), kaldub müstikasse jne (stiilis et UFO-d ehitasid Egiptimaal püramiide jne). Samalajal võisteldes Eesti raamatuturul edukalt Harry Potteri ja muu esoteerilise lastekirjandusega.

PS: kust Lina oma andmeid saab olen ma eelnevalt siin foorumis kuskil teemas puudutanud.

---

Chaose sõnavõttudest võiks eeldada, et ta on mitu J. Lina raamatut läbi lugenud ja Lina andmeid arhiivi dokumentidega võrrelnud kui ta selliseid väiteid esitab. Või ma eksin? Kui mitte, siis on tegu tavalise kehkenpüksiga.

Väga hea märkus! Chaos, oled siis võrrelnud Lina raamatutes kirjutatavat arhiivimaterjalidega, et teda sisuliselt petiseks nimetad?

J.Lina ei anna reeglina üldse allikaviiteid, kui aga annabki, siis on need tihti samasugustest allikatest nagu ta isegi või lausa kollasest ajakirjandusest ja science fictionist. (Lina teostes pole praktiliselt midagi uut. Kõik tema poolt kirjapandu on vaid teatud faktide või ilmunud teoste eestindamine. Kuid kui olen teda vahel tuntavalt ta omi, isiklikke mõtteid või teemaarendusi avaldamas kuulnud, on küll mulje, et vist sellel hommikul jäid rohud võtmata...)

[zen faran]

Kommunism on nagu kristlus. Püüeldakse mingi äärmuse poole, mis pole tegelikult 1:1 inimesele loomuomane ja on seetõttu määratud läbikukkumisele, kuid samas ei sure ka kunagi täielikult välja, sest püüdlus ju jääb ("ehk seekord õnnestub"). Ja nii tean minagi oma tutvusringkonna äärealadelt mõnda noort ja tulihingelist kommunisti, kes ei suuda ajaloost üldse mingeid järeldusi teha ja kes panevad mu õudusega mõtlema, kui kiiresti unustatakse ja kui lihtsalt kõik võib korduda.

[Lorenz]

Milline ühiskonnakorraldus on inimesele täielikult loomuomane? On paremaid ja halvemaid, toimivamaid ja üldse mitte toimivaid, aga loomuomast vast pole. Kas ülde saab olla? Inimene peab üksjagu muutuma selle jaoks vist.
Siit ka siis Isaiah Berlini positiivse ja negatiivse vabaduse mõsited ühiskonnas. Natsism, kommunism ja Prantsuse revolutsiooni ideed on positiivse vabaduse püüdlused. Märksõnadeks võrdsus, vendlus, rahvuslus - inimlikud ideed. Inimestes on aga ka palju muud ja vastandlikku - kadedust, egoismi ja sallimatust. Positiivset vabadust saab saavutada inimest muutes, ületades või neutraliseerides negatiivsed jooned.
Negatiivne vabadus on vabadus, mis ei püüa inimest muuta, vaid kasutab ära ka inimlikkuse negatiivseid jooni ühiskonna stabiliseerimiseks. Nii nagu jalgpall, ja võistlussport laiemalt, täitvat tänapäeval sõdade rolli, nii saab leida ja stabiilseid rakendusi ka pea kõigile teistele isikuomadustele, mida võib-olla kõige paremaks ei peaks esmapilgul. Egotsentrisist nartsist võib olla küllaltki efektiivne müügimees teinekord ja ja halba saab sedasi konstruktiivselt ära kasutada.
Berlin ise oli suur negatiivse vabaduse eest võitleja.

Kas negatiivse vabaduse suhteline stabiilsus aga tähendab, et see ongi ideaalne ja lõplik ühiskonnakorraldus nagu Fukuyama arvab? Mina seda ei arva. Ma arvan, et inimene peab paratamatult muutuma. Mitte vaid inimesed ei pea muutuma, vaid ka inimlikkuse mõiste, meie loomuomasuse mõiste, peavad muutuma. See idee võib esmapilgul tunduda naeruväärne, aga seda vaid esmapilgul.
Näide koolikiusamisest. Lapsed võivad olla teinekord väga julmad ja võib isegi öelda, et see on loomuomane. Tõesti, lapsed teevad ju koolis teinekord seda, mida looduses ikka tehake - nõrgad surutakse välja. Inimeste puhul on vaid see erinevus, et need 'tugevad', kes 'nõrku' alla suruvad, ei ole ise ühiskonnas väga jätkusuutlikud. Niisiis on igati kasulik inimlikesse joontese selektiivselt suhtuda. Mingi osa meie loomuomasusest tuleb lihtsalt välja ravida. Inimlikkus on iseendaga pidevas võitluses ja sisuliselt vastuoluline.
Freud hakkas inimlikkust ühel hetkel nägema destruktiivse ja ohtlikuna. Tema tahtis seda ohtlikkust ohjedada psühhoanalüüsiga, Berlin nägi pääseteed võistlevas turumajanduses. Tegelikult olid nii turumajandus kui ka psühhoanalüüs juba Berlini hiilgeajaks oma käed ühendanud ja tootjad pugesid oma klientide hinge uurides tarbiate fookusgruppe psühhoanalüütilise meetodiga ning sõna 'propaganda' oli Freudi vennapoja nõustamisel muudetud terminiks 'avalikud suhted'.
Nii kristlus, kui ka Freud, nägid inimese sügavuses midagi tumedat ja koledat. Midagi, mida tuleb ravida. Tänapäeva lääne maailm on kombinatsioon nendest ravimitest ja probleemist mida ned ravimid ravida ei suuda ja mida me isegi ei mõista adekvaatselt. Ravida ei saa seda, mida ei mõisteta. Kommunism üritas ravida jõuga, aga kavalus on osutunud edukamaks. Tarkus ... no seda kipub olema vähevõitu.
Võiks vist siia eraldi välja tuua ühe inimliku joone, mida ida pool edukalt ära kasutati. Seda joont tuntakse tänapäeval, kui identifitseeritava ohvri efekti. Kui inimene näeb teist kannatavat inimest, siis tunneb ta kaasa. Kui ta näeb mitut samamoodi kannatavat inimest, siis tunneb ta kaasa vähem. Kui kannatajaid on väga palju, siis kaastunne langeb pea täiesti ära. Stalin ütles selle kohta, et 10 inimese surm on tragöödia, miljoni inimese surm on statistika. Numbritega võin tsiteeringus eksida. Paul Slovic, kes uuris identifitseeritava ohvri efekti, ütles et see on inimlikkuse viga ja võimaldab valitsejatel korda saata kirjeldamatuid jubedusi - kannatajaid peab selle läbi minemiseks lihtsalt piisavalt palju olema inimliku kaastunde tuimestamiseks.

Huvitava seigana võiks veel mainida, et Marksi kaasaegnefilosoof Friedrich Nietzsche rääkis palju oma teostes üleinimesest, kui järgmisest sammust meie arengus. Eestikeelene wiki räägib küll üliinimesest, aga ühes kunagi loetud Nietzsche raamatus oli see tõlgitud saksa keelest kui üleinimene ja tõlkija selgitas ka oma valikut. Ta tõi välja, et Nietzsche ei idealiseeri mitte inimlikkust, vaid mingit osa sellest. Üliinimene oleks siis justkui ülimalt inimlik inimene, aga Nietzsche üleinimene on julm ja enesekeskne. Üleinimene pole mitte ülimalt inimlik inimene, vaid inimlikkuse ületanud inimene. Sedasi on loogika järjepidev.

Kas pole nii, et Nietzschel, või siis vähemalt tõlkijal, on siinkohal õigus. Inimlikkus, inimloomus pregusel kujul on midagi, mida on vaja osaliselt ületada. Selles on midagi tumedat ja ohtlikku, mida tsivilisatsioon ohjes hoiab, aga kui tsivilisatsioon mingil põhjusel järgi annab, siis on tumedad jõud kohe platsis. Kommunis ja natsism mõlemad kerkisid esile rasketel ajajärkudel, kus oli palju kaost ja raskusi. Mõnda aega tagasi räägiti kultuuri haprusest orkaan Katarina valguses, kui see tabas New Orleansi linnaa ja kus inimesed minetasid igasugused piirid ja kus toimus palju halbu asju. Freud veendus kultuurikihi all oleva ohtlikkuses, kui ta nägi Hitleri võimule tulekut ja sellele järgnevaid meeletusi. Kommunismi 'eripärad' olid tema jaoks vist kauged ja varjatud.

Kommunismi tragöödia on see, et idealismi varjus tõi see inimestes välja halva. Karl Marx ei ole vast see, keda süüdistada juhtunus. Temast pole inspireeritud tänapäeval vaid noored ja rumalad, Slavoj Žižek nimetab ennast marksistiks ja kriitik Briti ajalehest Observer ütleb tema kohta: "The thinker of choice for Europe's young intellectual vanguard ..." ning the New Republic kirjeldas teda: "The most dangerous philosopher in the west". Žižek ei eita üldse kommunismi jubedusi, ta uurib neid sügavuti. Tema mõte stalinistlikust reziimist on see, et tänapäeva liberaalsed kriitikud ei taha näha selle tegelikku toimimise mehhanismi, milleks pole mitte võimuahnete ja egoistlike inimeste poolt silmakirjalikult ära kasutatud ideoloogia rakendamine, vaid see ideoloogia hakkas tegelikult tööle stalinistide peades ja omab seega täiendavat inimlikku mõõdet. Mõõdet, mida paljud tänapäeval näha ei taha, sest see ei sobi praeguse lääne ideoloogiaga ja paljastab inimeses midagi kummalist ja arusaamatult tumedat. Me unustame kiiresti, sest me vahetame arusaadmatu arusaadavaga. Egoismist ja võimuahnusest võib aru saada praeguse ideoloogia tingiumustes, aga mis tegelikult toimus ... kuidas mõista ehedat hullust, mida stalinistlik ideoloogia kaasa tõi? Mäletamiseks peaks mõistma. Kuidas ideoloogiad tegelikult inimestes toimivad?
Kommunismi kuritegudega on vähemalt niipalju selge, et keegi neid väga eitama ei hakka. Natsikuritegudega on veel keerulisem. Need juhtusid Euroopa südames ja läänemaailm teab neist üksjagu enam. Samas neid ka eitatakse kaugelt enam. Siingi foorumis on seda õhkkonda tunda. Siin pole enam küsimus unustamises vaid tunnistamises, et midagi üldse juhtus. Kuidas selline asi saab juhtuda?
Ideoloogiast lähtuv maailmapilt on lihtsalt selline, et mõned asjad ei mahu sinna ära, see on üks ideoloogia omadus. Ometi inimesed otsivad ideoloogiaid, need pakuvad selgust ja tuge, annavad jõudu. Ideoloogiad on alati võimsamad, kui on lihtsalt teadmised, sest ideoloogiad on teadmiste üldistava jõuga tõlgendused.
Siinkohad saab tuua hea võrdluse teadusliku teooria ning faktiga. Teooria on alati tugevam, kui on fakt, sest teooria on paljude faktide üldistav tõlgendus. Nii on ka ideoloogia teadmistest tugevam ja sisuliselt painutab teadmisi vajadusel. Ideoloogiatele ei rakendu ka mingit väga põhjalikku kontrollmehhanismi (tavainimese arusaam asjadest tihti), nagu teaduslike teooriate kontrollimisele, ja nad arenevad seega mitte tõe vaid kasulikkuse kriteeriumi alusel. Edukas pole mitte tõene ideoloogia, vaid kasulik ideoloogia. Kui mõelda, et mida on teooriad andnud teadusele, siis on ka lihtne mõista ideoloogiate jõudu. Kui teaduses poleks teooriaid, siis peaks igale fenomenile eraldi põhjendust otsima hakkama ja see oleks lõputult keeruline töö. Kui inimesel pole ideoloogiat, siis peab ta kõigile elu nähtusele oma tähenduse välja mõtlema ja see on väga aeganõudev töö. Enamus inimesel lihtsalt pole seda aega. Kasulikum on lüüa mingi ühe vitsaga.
Arusaamine kui selline on kasulik, arusaamise tõesus ei tule tavainimese elus tihti väljagi ja seega pole nii määrav. Määravaks saab tõeväärtus siis, kui massid hakkavad sellest ideoloogiast juhinduma, siis testitakse ideoloogia tõeväärtust reaalis. Muidu võib seda teha näiteks mõnes foorumis, kus ühe ideoloogia esindaja teise jutu nagunii kõrvust mööda laseb ja erilist tõeväärtuse testimist seega ei toimu. Tugeva maailmapildiga inimene, ideoloogia annab maailmapildile tugevuse, on aga vitaalsem ning ideoloogia on seega lihtsalt kasulik vahend, mida omada. Ideoloogia peab olema kasulik, aga juba selle omamine on kasulik, niiet tõeväärtuse nõue langeb veelgi. Ole kasvõi loll aga ole järjepidev! Nii saavutad edu ja edu on vaja saavutada.
Sealt võib ilmselt leida ka kurjuse juure. Me oleme sellised, et meil on vaja maailm enda jaoks paika panna, aga meil pole vahendeid seda teha. See on suur viga. Meie kultuur pole kaugeltki nii erenenud, kui inimestele teinekord meeldib ette kujutada. Me suudame muuta maailma, iseendast me aga aru ei saa seejuures. Mis kasu on siis maailma muutmisest? Ainult niipalju, et me õpime jälle natukene midagi enda kohta seejuures.
Kunagi olin ma suur ulmekirjanduse fänn ja mulle on meelde jäänud kellegi kuulsa kirjaniku arvamus selle zanri vajalikkusest. Ulmes pole tähtis kõik see tehniline pling-pling vaid ulme asetab inimese reaalses elus võimatuse olukorda ja uurib teda seal. Mida me teeksime, kui maailm oleks hoopis teistsugune? Kui vaadata inimest koguaeg ainult sarnastes oludes, siis ei õpi sellest palju, sest inimene on palju keerulisem, kui on olud, kus ta elab. Suuresti sama ülesanne on igasugusel para temaatikal. See võimaldab uurida inimest natukeneteistsuguse nurga alt ja paljastada midagi olulist. Kummitused, UFO-d, selgeltnägemine ja muud paravõimed on siinkohal vaid tööriistad selle töö jaoks. Uurides inimest intellektuaalsel tasandil on võimalus, et pole vaja hakata erinevaid teooriaid reaalis testima avastamaks nende problemaatilist loomust.

Kommunismiga testiti ju tegelikult väga vana ettekujutust inimesest, mida juba Platon propageeris oma Vabariigis ja Moore arendas oma Utoopiaga. See on sisuliselt kogukondliku eluviisi laiendamine riigile. Kogukonnas on igal inimesel oma ülesanne täita ja tema eest kantakse hoolt. Kui keegi on loll või laisk, siis päris nälga oma hõimlast või pereliiget ju ikka ei jäta. See poleks lihtsalt inimlik. Kui püüda seda mudelit viia üle riigile, siis asjad aga muutuvad märgatavalt. Inimene ei suuda ennast inimlikul tasandil siduda rohkem kui paarisaja inimesega ja sellest välja jääb juba inimlikult hall ala. Riik ongi inimlikult üks suur hall ala, meil pole loomuomaseid instinkte selle toimimise jaoks ja kogu kompetentsi peame me ise õppima mingil teisel tasandil. Seejuures tuleb üritada kohati kõrvale jätta oma kogukondlikku loomust, sest me ei ela kogukonnas. Sellepärast vastasin ma, et ükski ühiskonnakorraldus pole inimesele päris loomuomane. Loomuomase juurde tagasi pöördumine pole ka varjant, sest pole piire, mis lahutaksid kogukondi. Aafrikas ja Kesk-Aasias on ikka veel juurdunud tugev hõimukultuur, aga see pole ka mingit erilist õitsengut toonud.

Kokkuvõtlikult:
Selleks pole vaja ideoloogiat, et hoolida lähedastest ja oma kogukonnast. Meie loomus on toimida koos lähedaste ja kogukonnaga. Suuremate gruppidega hakkama saamiseks pole meil aga eeldusi. Kui me vaatame midagi suuremat ilma ideoloogiata, siis näeme me selle suurema vastet endas, me näeme tühjust. Me täidame selle tühjuse ideoloogiaga ja siis on mugav ning me saame hakkama. Ideoloogiad aga kipuvad olema vigased. Tühjust jällegi piisavalt kaua vaadates hakkab see vastu vaatama ja sealt võib esile kerkida hullus. Hullus, mida nägi näiteks Nietzsche ja mis kasvas reaalsuseks maailmasõdades. Meis on midagi tumedat, millele me peame valgust heitma, tühjust, mida me peame täitma. Kommunism ja ka kapitalism on lihtsalt õppetunnid, mis tuleb selgeks õppida sellel teel. Me pole veel piisavalt õppinud.

[Ott Sama]

Lorenz`i postitus on nagu muusika. Tõsiselt hästi kirjutatud! Ladus, sidus ja rütmis.

On vaid üks ideoloogia - loomuomane koostöö meid ümbritseva keskonnaga. Rohkem pole. Ülejäänu on kuritegu.
Pole olemas "natsikuritegusid". Kommunistid tahtsid anastada kogu Euroopat. Ainsad, kes julgesid ning suutsid sellele vastu astuda, olid sakslased. Ülejäänud demokraatlikud selgrootud, püüdsid säilitada vaid oma hale-vesist "neutraliteeti". Jaa, sakslased kaotasid. Murdusid, selle massiivselt rõhuva orjameelsuse ees.

On lihtsalt hale, on vastikult silmakirjalik liituda nüüd sakslasi parastava ning süüdistava kooriga. Arvestades veel asjaolu, et te isegi ei tunne huvi oma ajaloo vastu, on see topelt tobe. Sest, kui te tunneksite huvi, siis te paratamatult avastate, et ajalugu mida teile esitatakse, on otsast otsani võltsitud. Tõsi - võitjad kirjutavad ajaloo - ei tähenda ju otsest võltsimist. Tänane IIMs ajalugu on võitjate VÕLTSITUD ajalugu. See seletab ka, miks tänase päevani on osa IIMs puudutavaid materjale veel endiselt salastatud. Mida siis headel võitjatel veel varjata on!? Ilmselt ainult üht - viimase sõja kaotasid head poisid! Küsige nüüd endalt - mis ideoloogiat nad esindasid?

[zen faran]

Milline ühiskonnakorraldus on inimesele täielikult loomuomane?

Kui seda küsimust võtta mitte kui retoorilist, siis minu meelest on vastus väga lihtne - ühiskonnakorraldus, mis arvestab inimese negatiivsete iseloomuomadustega, on võimeline neid mingil määral (et ühiskonda üldse koos hoida) suunama ja ohjeldama. Mitte ei kujuta ette just nimelt seda, et inimloomus üleöö muutub ideaalile vastavaks (ajalugu on näidanud, et 1:1 vastavust ei saavutata kunagi ja pigem viib liigne punnitamine sinna, et tekivad hoopis tasakaalustavad, vastupidised jõud). Või et need, kes ei vasta mingile idealistlikule normile, peaks lihtsalt ära hävitatama.

Inimene on täpselt nii hea/halb kui ajalugu siiani on näidanud, minu meelest pole olnud mingit arengut paremuse suunas. Nt varasemad sõjad tundusid ehk küll barbaarsematena, aga hävitusjõud oli see-eest hulka väiksem ja vastutus suurem- mees mehe vastu, mitte mingi anonüümne nupulevajutus sadu, võib-olla isegi tuhandeid kilomeetreid eemal. Võib-olla kunagi vabanetakse illusioonist ja lootusest, et kogu inimkond mingil müstilisel moel paremaks muutub ja lepitakse ka inimese tõelise näoga, mis igast praktikasse rakendatud ideoloogiast läbi kumab ning ehk siis lõppeb ka see pidev ajaloo kordamine. Kuigi jah, pigem ehk mitte.

P.S. Ott, mis sul nende sakslastega on? Võitjad kirjutavad alati ajaloo ja peidavad sellega vaiba alla ebameeldiva. Ajada taga mingit püha tõde on suht mõttetu ja veel mõttetum on ronida ühte paati nendega, kelle paat on juba põhja lastud. Ka sellest ajaloolisest paratamatusest võiks õppida?

[Ott Sama]

Ohh eiii, zen faran! Tõde on lihtsalt tõde, ilma eesliiteta "püha". Asi ei ole üldsegi nii - tõde pole veel
keegi uputanud. Ja kui ongi, siis ka vaid ajutiselt, sest tõel on tarve, sund ja omadus ikka pinnale tõusta.
Tõsi see on - ajaloolisest paratamatusest võiks õppida! Ja nii see täna ongi - me oleme vaikselt orjadeks
muutumas. Muutume vaikselt, märkamatult, step by step ja aina edasi, aina vabadusi kammitsevalt, õigusi
õgvendavalt. Või, kas ainult mina näen ja kirjeldan seda!? Ma ei tahaks uskuda seda. Soovin, et ma eksin.

Mis mul sakslastega on? On see, et ma austan ning hindan rahvast, kes julges kommunistide kuriteoplaanidele
julgelt vastu seista. See oli õige, see oli ilus ja nii kargelt kütkestav.
Oli alandav elada NSVL`s, ja on alandav, kuidas me täna siin elame. Vaikivad, alandatud, zombid lustivad ringi.

[Jõhvikas]

Oli alandav elada NSVL`s, ja on alandav, kuidas me täna siin elame. Vaikivad, alandatud, zombid lustivad ringi.

Kõik on muutumises ja muutub just siis kui on õige aeg. Imelik, et ajaloost õppust sugugi ei taheta võtta. Ei ole siiani ükski vägivaldselt kokku koondatud suurvõim püsinud ja ei püsi ka see, mida nii meeleheitlikult kavandatakse.

[Lorenz]

Võib-olla kunagi vabanetakse illusioonist ja lootusest, et kogu inimkond mingil müstilisel moel paremaks muutub ja lepitakse ka inimese tõelise näoga, mis igast praktikasse rakendatud ideoloogiast läbi kumab ning ehk siis lõppeb ka see pidev ajaloo kordamine. Kuigi jah, pigem ehk mitte.

Iga prakitasse rakendatud ideoloogia ...
1. Patsifism on ideoloogia
2. Ghandhism on ideoloogia (vägivallatu vastupanu)
3. Hipiliikumine baseerub ideoloogial
4. Dalai lama juhindub budistlikust ideoloogiast (kaastunne, kaastunne, kaastunne)
5. Feminismi tuumaks on mitut sorti ideoloogiad (radikaalne, sotsiaalne, liberaalne ... )

Ideoloogia on sisuliselt igasugune üldistus, mis baseerub teadmistel. Kui sa tead seikasid ajaloost ja üldistad need tsükliliselt korduvateks, siis see on puhas ideoloogia. Milline on nägu, mis selle alt välja kumab?
Sellele vastukaaluks võiks esitada ideoloogia, mille kohaselt inimkonna teadmistepagas pidevalt täieneb ja vigu korratakse täpselt niikaua, kuni nende põhjuseid ei mõisteta. Kui mõistetakse, siis tekib võimalus surnud ringist väljuda. Võtmesõnad on teadlikkus ja selle kasvatamine. Teadlikkuse kasvatamine on trikk, mida feministid esimest korda massiliselt kasutasid ja mis omad suht radikaalset efekti lühikese aja jooksul. Eelmise sajandi algul polnud naistel praktiliselt kusagil maailmas hääleõigust ja tollane ideoloogia ei näinudki ette naise rolli avalikus elus.

Mitte ei kujuta ette just nimelt seda, et inimloomus üleöö muutub ideaalile vastavaks (ajalugu on näidanud, et 1:1 vastavust ei saavutata kunagi ja pigem viib liigne punnitamine sinna, et tekivad hoopis tasakaalustavad, vastupidised jõud).

Üleöö ideaalile vastavaks? Kust sa sellist rumalust välja lugenud oled
Võtmesõna - teadlikkuse kasvatamine
Vastupanu on muidugi tavaliselt olemas, aga see on rohkem inertne jõud möödanikust. Vahel on võimalik see ületada, vahel mitte. Vahel pole lihtsalt võimalik teadlikkust piisavalt kasvatada ja ettevõtmine kukub läbi.

Nt varasemad sõjad tundusid ehk küll barbaarsematena, aga hävitusjõud oli see-eest hulka väiksem ja vastutus suurem- mees mehe vastu, mitte mingi anonüümne nupulevajutus sadu, võib-olla isegi tuhandeid kilomeetreid eemal.

Inimese silmast silma tapmine on siis hummaansem? Kui sõdur vajutab päästikule, siis allub ta käsule ja kui ta vajutab nupule, mis vabastab droolilt pommi, siis allub ta täpselt sama moodi käsule. Käsu andjad pole ise lahinguväljal nagunii. Ise möllu sees olles juhtub sõduritega tihti see, et nad hakkavad vaenlase vastu tundma vihkamist ja raevu. Nad on näinud oma sõprade langemist ja tunnevad pidevat hirmu ning see paneb nad tihti vaenlasega väga ebainimlikult käituma. Hävitusjõud on praegu tunduvalt suurem, aga relvade täpsus seevastu küllaltki hea. Avalikkuse meelestatusest lähtuvalt on mõistlik seda täpsust kasutada tsiviilohvrite minimeerimiseks.
Jällegi on küllatki tähtsal kohal avalikkuse teadlikkuse olemasolu sõjatandril toimuvast. Kogemata pulmaliste sekka visatud pomm on armeele väga piinlik ja ebamugav seik.

Tõesti, ku vaadata tänapäeva sõdu, siis on nad muutumas palju ebaisikulisemaks ja anonüümsemaks, isiklik kontakt on vähenenud kasvõi õhujõudude massilise kasutamise tõttu. Aga sellest ma rääkida üritangi! See ongi kogu tänapäeva arengu väljakutse ja võimalus. Välja murdmine praeguse inimloomuse surnud ringist läbi teadlikkuse kasvu ja jätkusuutlike ideoloogiate arendamise.

Riik ongi inimlikult üks suur hall ala, meil pole loomuomaseid instinkte selle toimimise jaoks ja kogu kompetentsi peame me ise õppima mingil teisel tasandil. Seejuures tuleb üritada kohati kõrvale jätta oma kogukondlikku loomust, sest me ei ela kogukonnas. Sellepärast vastasin ma, et ükski ühiskonnakorraldus pole inimesele päris loomuomane.

Täpselt nii nagu riik on inimlikult võttes hall ala on hall ala ka inimlikult võttes sõja masinavärk. Keegi kusagil üleval otsustab ja annab käske. Sõdurid alluvad ja kaotavad osa oma inimlikkusest nagunii. Illusioon, et isiklik kontakt teeb sõja kuidagi inimlikumaks on väga vale illusioon. Sõda on ikka lihtsalt sõda ja paras hullus. Kogukondlike instinktidega ei ehita ei riiki, ega juhi tegelikult ühtegi initsiatiivi, kus inimesi on suurte numbritena. Me lihtsalt peame hakkama mõistma, et igasugune laiem avalikkus ja suuremad ettevõtmised alluvad vaid teadlikkuse kontrollile ja seega paratamatult ka ideoloogiale. Teadlikkus pole meile looduse poolt kaasa antud loomus, see on midagi, mis on meie enda kujundada ja järgida.
Ma ei kritiseeri ideoloogiagid, kui selliseid, ma kritiseerin nende rumalust!
Sa ütled, et meie tumedast loomusest pole pääseteed. Olen nõus eeldusel, et me ei suuda välja arendada toimivaid, piisavalt suure tõeväärtudega ja jätkusuutlikke ideoloogiaid. Ideoloogiaid, mis täiendaksid ja parandaksid seda, mida me peame inimloomuseks. Sa ütled, et kõik (enamus) ideoloogiad on halvasti lõppenud. Ei ole ju! Võta kasvõi ghandhism või ideoloogia, millega Dalai lama juhib Tiibeti autonoomiapüüdlust. Võta või Luther Kingi liberaalse kodanikuühiskonna ideoloogia, mis muutis Ameerika mustanahaliste kohtlemist. Täiust ideoloogiatest otsida ei maksa võib-olla, aga positiivseid näiteid on kuhjaga tuua. Vaja polegi ju enamat, kui vaid ideoloogiaid, mis võimaldab teadlikkuse edasist kasvatamist ja seega arenguvõimet. Neid võimaldavad praegu (ideoloogilised) põhimõtted, et inimesel on sõnavabadus, õigus (piisavalt) õiglasele kohtumõistmisele jne. Demokraatia on üks suur ideoloogia, mis on igasugust teadlikkuse kasvu tohutult edasi arendanud.

Osad ideoloogiad on väga halvasti lõppenud. Väga halvasti tõesti. See näitab aga minu arust pigem neis peituvat tohutut jõudu, mitte olemuslikku viga. Kui ideoloogiat võrrelda tuumaenergiaga, siis tuumaajastusse sisenemine kätkeb endas suuri riske, aga see pakub ka suuri võimalusi. Suure jõuga võib hävitada, aga võib ka luua. Trikk on õppida kasutama oma käsutuses olevaid vahendeid endale kasulikult. Võib tunduda, et meil on praegu liiga palju jõudu ja liiga vähe aru meie endi heaoluks, aga tegelikult on meil ka küllaldaselt teadlikkust juba. Kui uurida natukene moodsat kirjandust ja avastusi uute teadmiste rindelt - vähemalt mina tunnetan küllaldaselt lootust. Lootust, et tulevik on helgem

On vaid üks ideoloogia - loomuomane koostöö meid ümbritseva keskonnaga.

Peaaegu BINGO.
Probleem on vaid see, et see koostöö pole nii loomuomane midagi. Seda loomust tuleb suuresti õppida. Mulle tundub väheamlt sedasi. See teeb kõik palju keerulisemaks.

[Ott Sama]

David Vseviov on tõdenud "surnutel ei ole ideoloogiat. Ideoloogia oli vaid tapjatel". See mõte pärineb tema artikklist nimega
"Holokaust pole juudid". Loomulikult on siin tapjate all mõeldud sakslasi ning tapetuteks neid, kel.. polegi ideoloogiat.

Ideoloogia on oma kohaliku identiteedi kaitse kõige selle vastu, mis ähvardab keskonda, tema tasakaalust välja viia.
Ma ei nimetaks kommunismi ideoloogiaks, nimetan seda (selguse mõttes) kuritegelikuks utoopiaks. Seda sellepärast,
et viimane püüab kuritegelikul viisil muuta kohalikke suhteid oma tahte järgi, loodus- ja inimseaduste vastaselt.

Tehnika on neil lihtne - rõhutakse ühiskonnasisestele vastuoludele. Aitab neid selles loomulikult raha ning võim. Rahvas,
kes lähtub toimivast ja ühtsest ideoloogiast, suudab ennast märksa tõhusamalt kaitsta. Teised taas, oma multiideoloogilisest
rohkusest segaduses, paraku ei suuda ennast kaitsta sihipäraselt rõhuva ning ühtse kuritegeliku vandenõu vastu. Pahatihti
ei tunta hiilivat kurjust äragi. Pole sõnu ega mõisteid selle kirjeldamiseks. Midagi nagu toimub, aga ei suudeta kuidagi mõista
mis toimub. Siis joostaksegi nagu peata kanad ringi.

Ideoloogia, peab olema lühike, selge ja arusaadav. On hea, kui kandjal mahub see kahe kõrva vahele ära.
Muidu võib ju juhtuda, et ideoloogia varastatakse rannast tükkis riietega ära.

[zen faran]

Ideoloogia on sisuliselt igasugune üldistus, mis baseerub teadmistel.

Ideoloogia on siiski kogum ideid, programm, mitte mingi üksik mõttevälgatus. Kusjuures ideoloogia ei pruugi põhineda teadmisel vaid lootusel.

Sellele vastukaaluks võiks esitada ideoloogia, mille kohaselt inimkonna teadmistepagas pidevalt täieneb ja vigu korratakse täpselt niikaua, kuni nende põhjuseid ei mõisteta.

Ära seda "ideoloogiat" parem esita Teadmine augu olemasolust pole takistanud küll ühelgi lollil sinna uuesti sisse astumast.

Võtmesõna - teadlikkuse kasvatamine

Täpselt sama jutt. Nagu ühtki keskkonnareostajat ei takista brošüürike sellest, kuida peab käituma. "Teadlikkuse tõstmine" on üks kena roosa mull. Kui ei taheta teada, sest see on mingis mõttes ebamugav, siis ei tõuse teadlikkus ka mitte. Kuulatakse jutt ära, noogutatakse võib-olla isegi kaasa ja siis minnakse tagasi oma igapäevaste toimetuste juurde. Enamus ideoloogiaid, mis tunduvad justkui "head", ei teostu, kuna need käivad mingil moel inimloomusele vastu. Tahetakse küll "head" olla, aga mitte oma isikliku heaolu hinnaga.

Inimese silmast silma tapmine on siis hummaansem? Kui sõdur vajutab päästikule, siis allub ta käsule ja kui ta vajutab nupule, mis vabastab droolilt pommi, siis allub ta täpselt sama moodi käsule...
...Olen nõus eeldusel, et me ei suuda välja arendada toimivaid, piisavalt suure tõeväärtudega ja jätkusuutlikke ideoloogiaid. Ideoloogiaid, mis täiendaksid ja parandaksid seda, mida me peame inimloomuseks. Sa ütled, et kõik (enamus) ideoloogiad on halvasti lõppenud. Ei ole ju! Võta kasvõi ghandhism või ideoloogia, millega Dalai lama juhib Tiibeti autonoomiapüüdlust...

Nupulevajutamisega saab põmst laps ka hakkama, püssist teise mahalaskmisega ei saa ka mõni mees. Täpselt samamoodi nagu paljud tänapäeva inimesed hakkaksid ilmselt taimetoitlasteks kui peaksid äkki ise minema veiseid ja sigu tapma, et liha lauale saada.
Anonüümsus ei ole võimalus arenguks vaid vastutusest kõrvalehiilimine. Isikliku kontakti puudumine on inimliku kontakti puudumine.

Ideoloogia ei saa inimloomust parandada väga lihtsal põhjusel. Sest see on inimloomuse sünnitis, mitte vastupidi. Ja ma ei ole väitnud, et enamus ideoloogiaid on halvasti lõppenud. Ei, need on viinud lihtsalt tagasi algusesse, ideoloogia on inimloomuse järgi mugandunud, mida aega edasi tehakse aina rohkem järeleandmisi, kuni on vaja uut adrenaliinilaksu, uut äärmust ja otsitakse uus programm, mida suure hurraaga järgida.
No ja see ideoloogia, mida dalai lama esindab, ei vii teda paraku sihile. Ta ilmselt surebki eksiilis ja autonoomiast võivad tiibetlased vaid unistada.

Ehh, ma võiks siin lõputult ilmselt kribada, aga kellaaeg kipub minema juba väga hiliseks. Pessimist vs optimist või realist vs idealist, eks vali ise.

[excubitoris]

Nii mõnedki eeskirjutavad tunduvad unustavat, et üks asi on ideoloogia teine aga praktika.
Ideeliselt on kõik ilus - vabadus, võrdsus, vendlus. Praktikas aga laagrid, mõrvad ja vaikus.

[Chaos]

Nii mõnedki eeskirjutavad tunduvad unustavat, et üks asi on ideoloogia teine aga praktika.
Ideeliselt on kõik ilus - vabadus, võrdsus, vendlus. Praktikas aga laagrid, mõrvad ja vaikus.

Tedelikult mitte praktika? Vaid tuleb vahet teha ideoloogial ja reziimil.

Ja sinna kuuluvad kõik ismid ära seda unusta!

[excubitoris]

"ism" on vaid sõnakõlks - asjale annab sisu selle tegevus.
On olemas ka selline "ism" kui kulinarism - praetud kartul on väga ohtlik oskuslikes kätes.

[Ott Sama]

Nii mõnedki eeskirjutavad tunduvad unustavat, et üks asi on ideoloogia teine aga praktika.
Ideeliselt on kõik ilus - vabadus, võrdsus, vendlus. Praktikas aga laagrid, mõrvad ja vaikus.

Tedelikult mitte praktika? Vaid tuleb vahet teha ideoloogial ja reziimil.

Ja sinna kuuluvad kõik ismid ära seda unusta!

Austatud härrased, milline on ideoloogia selline on ka praktika. See vabadus, võrdsus, vendlus - siiski ei ole ilus. Püüdke, noh, kasvõi natukeseksi seda endale päriselt ette kujutada! Kui nüüd kujutlusvõimet ei jätku, siis.. ilmselt ei aita enam miski. Tasub ehk sügavamalt vaagida mõne ideoloogia, õpetuse v. usu sügavamat ideed ning ennast ise sinna sisse mõelda. Saate vähemalt tublisti objektiivsema pildi. Kui hästi läheb, siis jäävad edaspidised halvad ootamatused ning veel halvemad üllatused ära.
Inimesed loevad, ja loevad nad palju, aga et loetut mõista.. .
On väike probleem. Mõned meist ei pruugi teadagi, ei pruugi tahtagi, ei pruugi unistadagi.. lihtsalt perest ning kodust.
Prsse see.. vendlusvõrdseltvabalt - ism!

[Ott Sama]

Kommunism (lad. communis - ühine, üldine) ühiskonna (?) arenguaste. Sotsialism ja kommunism on
kommunistliku ühiskondlik-majandusliku formatsiooni madalam ja kõrgem aste. K-i majanduslik alus
on (?) arenenud tootmisvahendite üldrahvalik (loe: valitute) omandus. See tagab kõigi inimeste
majandusliku ja ühiskondliku võrdsuse (nagu kinnipeetavatel). K-i ajal pole klasse, on kadunud maa
ja linna ning vaimse ja kehalise töö põhierinevused (?). Töö areneb üha loomingulisemaks, inimese
loomule vastavamaks. Töö ühiskonna heaks saab inimeste esmaseks eluvajaduseks. Tänu automati-
seeritud tootmisele, loomingulisele tegevusele ja kommunislikkusse töössesuhtumisele muutub valitsevaks
põhimõte "igaühele tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi".
Riik, õigus ja poliitika asenduvad ühiskonna omavalitsusega. Inimesed täidavad ühiselu reegleid seesmisest
vajadusest, harjumusest ja teadlikkusest.
K. tagab iga inimese mitmekülgse ja harmoonilise arenemise, loob eelduse tema annete ja võimete täielikuks
avaldumiseks. Teadusliku k-i õpetuse rajasid K. Marx ja F. Engels.
ENEKE`st.

- saame teada, et süsteem on kahe astmeline - madalam ja kõrgem
- üldrahvalik omand.. tähendab eraomandi puudumist
- pole klasse.. meenutage: madalam ja kõrgem
- kaob klassikaline maa/linn.. laager teile, eritsoon neile
- inimese loomule sobib paremini loominguline valik, kas ta teeb vaimset v. kehalist tööd. Erinevus on valik, võimalus
- töö enda ja pere heaks, on esmane eluvajadus.
- võimed ja vajadused on kenasti tasakaalus, kui "odav" pangalaen ei hakka seda solkima
- poliitika "asendub" siis ja ainult siis, kui mehi ja naisi hoitakse teineteisest eraldi
- ühiselu reeglid lähtuvad eelkõige otstarbekast mugavusest, mitte vajadusest.. puudust ju pole!
- viimane väide.. see kogemus avaldus IIMs, kus "harmooniliselt" arenenud mass avaldus.. lagunemislebras.