Siin pisut puine kronoloogiline lühiülevaade mittetraditsioonilistest või kaotatud leiutistest. Ja samas ka leiduritest, kellest niimõnigi on foorumi teemadest juba läbi käinud.
Põhiküsimus - kas aastal 2012 näiteks meie oma tehnikaülikoolis oleks võimalik midagigi sellist taasluua?
VOL.01
1712 - igiliikur
Johann Ernst Elias Bessler (1680 - 30.11.1745)
Johann Bessler, esinejanimega Orffyreus, oli saksa ettevõtja kes demonstreeris väidetavalt mitmeid perpetuaalseid seadmeid - igiliikureid. Õppis ta nii teoloogiat kui meditsiini ning lisaks koolitas end ka kellameistri Jakob Manh'i õpilasena. Ja elatist teeniski ta edaspidi kellameistri ametit pidades. Oma pseudonüümi leidis ta tähestiku ringikujuliselt paberile kirjutades ning oma perekonnanime tähtede asendamist ringi vastas asuvate tähtedega.
1712 aastal demonstreeris ta Gera linnas Saksamaal umbes 2 meetrise läbimõõduga "iseliikuvat ratast". Igiliikur kui selline on tänapäeva füüsikaseadustega vastuolus, toimus antud leiutise puhul siiski aastal 1717 teatav kontrollitud katsetus.
Krahv Karl of Hesse lossi paigaldati testimiseks peaaegu 4 meetrise läbimõõduga rattast ning hoobadest koosnev seade. Kohal olid sündmuse tunnistajatena nii doktoreid, proffessoreid, füüsikuid kui ka matemaatiliste instrumentide valmistajaid. Kinnitati et seadmel puudusid välised energiaallikad. Rattale anti kerge tõuge ning jälgiti kuidas see pöörlema hakkas kiirusel 26 p/min. Ratta sisemusse ei lubatud vaadata. Ruum kuhu seade üles pandi lukustati ja suleti vahapitseriga iga kontrollija poolt. Kui käesolev tunnistajate meeskond 14 päeva hiljem ukse avas pöörles ratas endiselt kiirusel 26 p/min.
- Bessleri ratta saladus on siiamaani lahendamata. Leidur ise hävitas kõik oma prototüübid ning keeldus avaldamast nende saladusi. Sellest hoolimata olevat hiljuti avastatud mitmed Bessleri poolt kirjutatud, šifreeritud dokumendid. Nende kirjutamisel kasutatud koodid varieerusid väga lihtsast kuni väga keeruliseni. Mõned koodid on suudetud lahti murda, kuid mitmed tänaseni lahendamata.
1872 - eeterlik energia
John Ernst Worrell Keely (03.09.1837 - 18.11.1898)
Keely sündis USAs Pennsylvanias. Ta jäi varakult orvuks ning nooruses töötas teatri orkestris, maalikunstnikuna, puussepana, ürituste organisaatorina ning mehhaanikuna. Aastal 1872 kutsus Keely kokku teadlased oma Philadelphia laboratooriumisse, et seal tutvustada neile oma välja töötatud imemasinat mida käitas mingi senitundmatu energia. Ta oskas oma ideed niivõrd hästi müüa, et peagi leidus rahastajad kes investeerisid samal aastal Keely Motor Company loomisse 5 miljonit dollarit. 19 saj oli laialt levinud arvamus et meid ümbritsev ruum on täis mingit eeterlikku ollust ja just sel tõekspidamisel Keely omi seadmeid ning teooriadi püstitaski.
1874 aastal demonstreeris Keely oma "eeterlikku generaatorit". Selle käitamiseks tuli kõigepealt seadme küljes asuvasse torusse poole minuti jooksul puhuda ning siis valada 5 gallonit (ca 19 liitrit) vett. Keely näol oli tegemist väga osava shõumehega. Ta kasutas demonstratsiooni käigus mitmeid väga müstilisi väljendeid. See kõik tasus end ka ära. Kohalviibijad ostsid seadme patendiõigused kuues osariigis ning maksid veel $50 000 sularahas oma osaluse eest.
1881 leidis Keely rikka lese Clara Jessup Bloomfield Moore'i, kes sponsoreeris leidurit kuni viimase surmani. Aastate jooksul suutis Keely leida endale rahastajaid mitmete erinevate sedadmetega. Kuid kuna midagi sellist 'käegakatsutavat' ei valminud hakkasid aktsionärid oma rahasid tagasi tõmbama ning kohtuga süüdistama. Kuna Keely keeldus aktsionäridele ka kohtuähvardusel oma masinate saladusi avaldamast pidi ta ka lühikest aega trellide taga istuma.
Pärast Keely surma tungisid nii skeptikud kui ajakirjanikud Keely laborisse ja niimõnedki seadmed läksid sealt kaduma. Erinevad seal asunud mootorid sattusid erinevatesse paikadesse. Mõned isegi Inglismaale, kuid keegi ei suutnud neid tööle panna. Labori põhjalikumal uurimisel leiti nii vahelagedest, seintest ja põrandatest erinevaid lüliteid, kange ja torustikke mis osutusid vajalikeks erinevate imemasinate töötamisel. Mitmed Keely alluvad tunnistasid üles, et tõesti esimeste antud laboris loodud seadmete tarvis need abivahendid seintes asusid. Kuid mitte viimaste seadmete.
Keely ei jätnud endast maha juhiseid kuidas ta seadmed tööle panna, küll aga suutis aktsionäre veenda, et ta tööd suudab jätkata leidur Thomas Burton Kinrade. 1899 aasta jaanuaris toimetatigi 20 suurt kastitäit seadmeid Kinrade laboratooriumisse. Neli kuud hiljem saatis kõik kastid tagasi, väites, et ta ei taha selle teemaga enam rohkem tegeleda.
- Kuigi Keely tunnistati pärast surma ametlikult petturiks, leidub veel tänapäevalgi neid kes usuvad kindlalt, et need seadmed kuulutati liiga lihtsalt butafooriaks.
1891 - elekter läbi õhu/vaba energia
Nikola Tesla (10.07.1856 - 07.01.1943)
Serbia päritolu Tesla õppis matemaatikat ja füüsikat (Austrias) ning filosoofiat (Tsehhis) ning valdas kaheksat keelt. Ta esimene töökoht oli Budapesti telefonikompaniis 1881. Pariisis kontinentidevahelises Edissoni kompaniis hakkas ta valmistama dünamosid. 1883 valmistas ta iseseisvalt induktsioonmootori. Kuna Euroopas ta oma leiutisega ei suutnud kelleski huvi äratada kolis ta 1884 Ameerikasse. Teekond osutus üsna kannatusterohkeks. Laevas varastati talt pilet, raha ning isiklikke asju. Sõidu ajal tekkinud rahutuste käigus oleks ta äärepealt üle parda heidetud. USAsse saabus Tesla vaid neli senti ning soovitus taskus. Seal võttis vastu Thomas Edissoni tööpakkumise, mida Edisson pidi hiljem kahetsema. Teslast ei saanud mitte ainult Edissoni konkurent, vaid ka tolle tehnoloogia põrmustaja.
Mitte kõik ei sujunud uuel mandril libedalt. Vahepeal tuli töötada lausa $2 päevapalgaga kraave kaevates. 1888 töötas ta välja tesla mähise(Tesla coil) tööpõhimõtte ning asus tööle Westinghouse'i elektrikompaniisse. Tesla näol ei olnud tegu auahne ärimehega vaid teadmistehimulise noorukiga. Ta tegi katseid nii elektriga, röntgenkiirtega ning ehitas valmis esimese raadio, ise sellega mitte eriti kelkides. 1891 demonstreeris ta elektrivoolu edastamist läbi õhu mida nimetati Tesla-effektiks. Samal aastal sai tast Ühendriikide kodanik. Tõenäoline on, et just Tesla avastas elektroni olemasolu. Kuigi see on ametlikult kinnitamata.
1893 hakkas Tesla huvi tundma kogu ümbritsevas ruumis paikneva energia vastu ning kuidas oleks võimalik seda kokku koguda. Ta ehitas ka pöörleva magnetvälja põhimõttel töötavaid induktsioonmootoreid. Üks neist sai nimeks "Kolumbuse muna". Seade suutis pikliku vasest muna ühe otsa peal pöörlema panna. 1895 aastal, vahetult enne kui Tesla oleks valmis saanud materjalid uue patendi(õhu vedeldamise alal) hankimiseks põles labor maani maha, koos kogu materjal ning tehnikaga. Vahetult pärast tulekahju sai sama asja eest Saksamaal patendi Carl von Linde.
Sellest hoolimata suutis ta luua veel mitmeid senitundmata lahendusi(nt. raadio teel juhitav torpeedo) ning hankida mitmeid patente. Tesla oli teadlane, kuid mitte ärimees. Tal leidus küll rahastajaid. Samas mis kergelt tuli, see kergelt läks. Nii labori varustuse kui ka kallite hotelliarvete peale. 1943 suri Nikola Tesla New Yorgi hotellis tromboosi tagajärjel. Pärast surma kuulutas president J.Edgar Hoover kõik Tesla dokumendid ülisalajaseks. Ning FBI konfiskeeris mitu masinatäit dokumente ja tehnikat. Pärast mõningast võitlust bürokraatiaga jõudus suur osa sellest Belgradi Nikola Tesla muuseumisse.
- Tesla idee jagada vabalt vaba energiat suvalisse punkti me planeedil ei jõudnudki kunagi praktilise lahenduseni, sest rahaahnetel töösturitel poleks olnud võimalik kuhugi selliselt voolumõttjat vahele ühendada.
1919 - kivide leviteerimine/vaba energia
Edward Leedskalnin (12.01.1887 - 07.12.1951)
Edward Leedskalnin sündis Lätis aastal 1887. Oma kahekümnekuuendal eluaastal pidi Leedskalnin abielluma oma 16 aastase kihlatu Agnes Scuffs'iga. Päev enne pulmi otsustas Scuffs siiski keelduda abiellumast. Leedskalnin lahkus mõni aasta hiljem Lätist USAsse, kuid jäi elu lõpuni taga igatsema seda üht ja ainust eluarmastust keda ta jäi meeles pidama nime all "sweet sixteen". On väidetud ka, et Leedskalnin oli tsaarivõimuga pahuksis ning Lätist lahkuma sundis teda tsaari salapolitsei poolne tagakiusamine.
Ameerikas töötas ta metsatöödel Kanadas, Californias ning Texases. 1919 aasta paiku haigestudes tuberkuloosi kolis ta soojemasse Florida kliimasse. Järgmise paarikümne aasta jooksul ehitas Leedskalnin massiivse monumendi mille pühendas oma 16 aastasele armastatule. Monumendi algne nimi oli "Rock Gate Park"<kivivärava park>, hiljem "Coral Castle"<koralliloss>.
Korallloss valmis paarikümne aasta jooksul väikesekasvulise (ca 150 cm, 45 kg), vähese koolihariduse (vaid 4 klassi) ning kehva tervisega meistri poolt. Leedskalnin ei ehitanud seda lossi valmis mitte üks kord, vaid lausa kaks korda. 1930ndatel kolis ta terve monumentaalse ehitise kivihaaval 10 miili kaugusel asuvasse linna Homesteadi. Inspiratsiooni sai meister tehes tähelepanekuid nii looduses kui ka taevakehade liikumises. Oma väitel olevat ta avastanud iidsete püramiidide ehitamise saladuse. 1951 aastal suri ta haiglas vähki, paljastamata oma suurimat saladust.
Tõenäoliseks peetakse, et antud hiigelsuurte(kuni 30 tonni) kiviplokkide liigutamisel(leviteerimisel) kasutati Maa loomulikku magnetvälja. Olgu kuidas on, Leedskalninist jäi igaljuhul maha rida mõistatusi, mõned avaldatud kirjutised, ehitusel kasutatud vanadest telefonipostidest valmistatud kolmjalg koos magnetrattaga ning loss Floridas mis kõigile külalistele avatud (25°30'02.23" N 80°26'39.51" W).
- Inglise rokkmuusik Billy Idol avaldas oma 1986 aasta plaadil "Whiplash Smile" tõelise hittloo "Sweet Sixteen". Antud lugu oli inspireeritud Leedskalnini armastatust ja korallilossist ning loo video valmis samuti kõnealuses kohas.
1931 - ravi kõigile haigustele
Royal Raymond Rife (16.05.1888 - 05.08.1971)
Ühendriikides sündinud leidur Rife eluloost on teada hämmastavalt vähe. Rife oli iseõppija/leidur kes mõtles välja meditsiiniseadmeid ja sai oma eluajal mitmeid autasusid. Ta töötas nii kuulsa Zeiss Optica kui ka valitsuse heaks.
Üks tähelepanuväärsemaid seiku mida siiski on tunnistatud, on tema poolt 1930 aastal loodud optiline valgusmikroskoop, mille suurendusvõime oli kuni 60 000 kordne. Esimest korda võis palja silmaga näha mikroorganisme mis olid seniste vahendite abil 'nähtamatud'. Lisades oma mikroskoobile spektroskoobi võis eristada iga erineva mikroorganismi eri valgusspektri millega see valgust edasi peegeldab. Tehes tähelepanekuid kuidas ooperilauljad on võimelised oma häälega kristallklaasi purustama, tekkis Rife'l idee katsetada samasugust meetodit bakterite hävitamisel.
Katsetused olid viljakad. Leides kindlale mikroorganismile kindla sageduse suutis Rife selle kesta purustada genereerides spetsiaalset sagedust. Paljud kolleegid tulid spetsiaalselt San Diegosse selleks, et seal külastada niipalju oma ajast ees olevat teadlast. Üks selline oli Virginia Livingston, kes lausa koliski Rife lähedale elama ning külastas tihtilugu viimase laobrit. Virginiat peetakse ka inimeseks kes esimesena identifitseeris vähkkasvaja tekitaja ja seda aastal 1948. Tegelikkuses suutis seda teha juba aastal 1920 aastal Royal Rife.
Rife'l kulus aastaid, et leida spetsiifilistele viirustele, spetsiifilised sagedused. Tänapäeva arstiteadus suudab näiteks neerukive ultraheli abil purustada. Viirustele nagu herpes, polio, menningiit, teetanus ja paljud teised ohtlikud viirused. 1934 aastal lubati Rife'l katsetada oma meetodit surmavalt haigete vähkinakatunute peal. Selle katse jälgimiseks moodustati arstidest tiim, kes kontrolliks patsientide tervist, kes oleks veel 90 päeva pärast ellu jäänud. 90 päeva hiljem tuli neil tunnistada, et 86,5 % patsientidest olid täiesti paranenud. Ülejäänutele jätkati ravi. Nelja nädala pärast oli toimunud sajaprotsendiline tervenemine. Rife auks peetud banketil nimega "Kõigi Haiguste Lõpp" osales 44 riigi kõige auväärsemat autoriteeti. 1939 eitasid kõik tuntud nimed seda, et nad oleks kunagi kohtunud Rife'ga.
Mis sellest 'sajandi läbimurdest' sai? Lühidalt öeldes üks mees ei saa kõigi ravimitootjate(multimiljardi dollari bisnesi) vastu. Kuigi tema meetodiga on võimalik hävitada kõik viiruslikud ja bakteriaalsed haigused, suri Rife 1971 täielikus vaesuses ning tundmatuses. Erinevalt rohtudest ja kemoteraapiast puudusid Rife meetodil igasugused halvad kõrvalmõjud, kuna sel moel oli ravi suunatud otse haigusetekitaja hävitamisele, ning patsiendi enda organism jäi puutumata.
- Aastal 2007 ehitas leidur John Kanzius valmis oma seadme, mille abil ta suudab hävitada raadiolainete abil vähkkasvajat. Katsetuste üheks kõrvalavastuseks oli see, et ta suutis sellega soolvee põlema panna. Viimase tehnoloogia on ta nõus hea meelega maha müüma, et leida edasist rahastust oma võitluses vähiga.
- 2011 teatas Arizona osariigi ülikool läbi uudiste, et nad on hakanud kasutama sarnast lahendust bakterite hävitamisel.
1939 - kosmiline orgoon energia
Wilhelm Reich (24.03.1897 - 03.11.1957)
Austria päritolu Wilhelm Reich lõpetas Viini ülikooli 1922 aasatal meditsiini erialal. Pärast kooli lõppu töötas ta lähedalt koos Sigmund Freud'iga. Algselt õpilasena ja hiljem saades viimase asetäitjaks. Uuurides ja õppides samal ajal inimese psühholoogiat ning seksuoloogiat avaldas ka vastavateemalisi kirjutisi. Oma kirjutistes käsitles ta nii Hitleri vaimset mõju Saksa rahvale kui ka noorte seksuaalsust. Peagi sattus ta ka natsirezhiimi poolt meedias rünnatuks ning oli seetõttu sunnitud 1933 aastal(kui Hitler tuli võimule) lahkuma Skandinaaviasse ja sealt edasi 1939 USAsse kus ta hakkas koheselt ka populariseerima oma orgoon-energia teooriaid.
Orgoon energia kui selline, tähistas nii atmosfääris, universumis kui ka igas organismis paiknevat ürgset energiat. Ta oma väitel oli tegemist millegi niisugusega mida inimesed nimetasid Jumalaks. 1940 aastal hakkas ta ka vastavalt ehitama orgoon-energia akumulaatoreid. Selle energia olemasolu suutis Reich tõestada näiteks sinaka varjundina mikroorganismides(samasugune sinakas halo ümbritseb ka nii meie planeeti kui ka galaktikaid). Positiivset mõju suutis ta selle abil esile tuua nii katsealustes taimedes kui ka inimeste tervise puhul, kes viibisid spetsiaalsetes akumulaatorites vähemalt 30 minutit päevas. Reichi teooriate kohaselt on just orgoon-energija see mis paneb spiraalina liikuma nii tornaadod kui galaktikad. Ja samas tekitab seksuaalset külgetõmmet meeste ja naiste vahel. Tema orgooni täis ruumi teooriad lükkasid ümber varasemad tõekspidamised eeterlikust ruumist.
1942 aastal ostis Reich New Englandis maalapi ning lõi sinna oma labori kutsudes seda maaala nimega Orgonon. 1947 aastal olid ta teooriad jõudnud levida USAs juba laialt nii psühholoogiasse, meditsiini ja biofüüsikasse. Reich esitles mitme avaliku demostratsiooni käigus selle energia positiivset mõju ning isegi ehitada mootoreid mis töötasid nii inim kui ka ruumi orgoon-energial. Samal aastal asendus ka senine edu võitlusega oma idee nimel edasi töötada. Edasise allakäigu võtmeks sai ühe freelance-ajakirjaniku võhiklik ning süüdistusi täis artikkel, mis peagi jõudis Ühendriikide Ravimi Ja Toidu Administratsiooni (FDA). Järgmise 10 aasta jooksul kontrollisid FDA agendid viimse põhjalikkuseni kõiki Reichi katseid ja seadmeid ning kuulasid üle nii kaastöötajaid, katsealuseid kui ka õpilasi, et leida mingigi katsetes leiduv vastuolu seadusega. Mitte ühtki rikkumist ei leitud.
Üks tähelepanuväärsemaid orgoon-energia seadmeid oli Cloudbuster(pilvelõhkuja/-hävitaja). Kui 1953ndal aastal oli pikalt põuane, siis kutsusid mitmed Maine'i osariigi farmerid Reichi endale appi, et see neile vihma tekitaks. Kuigi ilmajaam ei lubanud veel mitmel lähipäeval vihma, suutis Cloudbuster selle siiski sama päeva õhtul taevas esile kutsuda. Vihm kestis kuni järgmise päeva hommikuni. Rahulolevad farmerid olid tänulikud ning maksid Reichile selle teenete eest.
1954ndal aastal esitas FDA absurdse süüdistuse Reichi vastu. Süüdistuse aluseks oli orgoon-energia, mida FDA väitel ei eksisteeri. Nii süüdistused kui kohtuotsused muutusid aina absurdsemaks, sundides edasised katsed lõpetada ning kogu vastav tehnika ja kirjandus hävitada. 1956ndal aastal viis Reichi üks õpilasi viimase teadmata mõned akumulaatorid Maine osariigist New Yorgi osariiki. Tegemist oli otsese kohtumääruse rikkumisega. Mõlemale mehele määrati vanglakaristus. Kohtuotsuse järgi põletati New Yorgi prügihävitusjaamas tonnide viisi Reichi raamatuid. 1957 pandi 60 aastane Reich Pennsilvanya vanglasse. Kaheksa kuud hiljem suri ta seal südamepuudulikkuse tõttu. Silvert sooritas enesetapu pärast vabanemist vanglast 1958.
Reich kirjutas oma päranduses, et tema seniavaldamata kirjutised suletaks veel 50neks aastaks pärast tema surma lukutaha(kuni aastani 2007). Nagu ta ise väljendas, et "siis on inimkond valmis sellisteks konseptideks".
- Reichist inspireerituna valmis poplauljal Kate Bush'il aastal 1985 hittlugu "Cloudbusting", koos vastava muusikavideoga(peaosas Donald Shuterland).
1940-50ndad - vaba energia
Viktor Schauberger (30.06.1885 - 25.09.1958)
Viktor Schauberger oli Austrias sündinud loodusteadlane, filosoof ja leidur. Kuigi mitmed tema teooriad olid vastuolus tavateadusega, leidus niimõnigi tema ideede järgija. Noorusajal töötas ta Austria metsatööstuses, mõeldes välja selle tarbeks mitmeid uuendusi. II Maailmasõja ajal tegutses aga natsi Saksamaa heaks lennukiehituses. Ning sõjajärgselt huvitasid teda vee energial generaatorid.
1958 aastal pöördusid ta poole Karl Gerchsheimer ja Robert Donner ning kutsusid teda USAsse oma tööd jätkama. Schauberger koliski USAsse, kuid kuna sealsete partneritega koostöö ei laabunud, tuli tal mõne kuu pärast pöörduda tagasi Austriasse kus ta samal aastal suri.
Oma töös ja loodud seadeldistes järgis ta loodusest tehtud tähelepanekuid. Üks huvitavamaid tähelepanekuid mis teda inspireeris, oli see kuidas forellid suudavad voolavas vees ühe koha peale jääda. Samuti paelusid teda vanades India tekstides kirjeldatud lennumasinad - vimanad. Oma tähelepanekutele tuginedes lõi ta ainulaadse tõuke(keeris)mootori.
- Vandenõuteoreetikute arvates suutis Schauberger valmistada igiliikuri, kuid USA valitsus salastas kogu projekti. Schaubergeri enda sõnul, kasutas ta vaid Maa enda loomulikku energiat.
1944 - vee keetmine heli resonansi abil/vaba energia
Peter Daysh Davey (30.01.1916)
Peter Davey sündis 1916 aastal Uus-Meremaal. II MS ajal oli ta vabatahtlikuna briti hävituslennuki Spitfire piloot. Just sel ajal jõudiski ta oma leiutiseni mille lasi ka 1944 aastal patenteerida. Järgmised 60 aastat kulus leiutajal võitluseks bürokraatiaga. Sellist seadeldist lihtsalt ei lubatud massitootmisse kuna peeti tõenäoliseks, et seadme kasutaja saab lihtsalt elektrilöögi.
Alles aastal 2008 suutis antud seadeldis murda uudistekünnise ja seda Davey 92sel sünnipäeval. Lugu avaldati nii ajalehes kui ka teleuudistes. Davey väitel jõudis ta niisuguse lahenduseni omal ajal pannes tähele, et kui mängida saksofonil erinevaid noote, siis need tekitavad erinevates toas asuvates esemetes vibratsioone. Seadmel endal oli mitmeid ingliskeelseid nimetusi nagu "telekinetic heater", "immersion heater" ja "sonic boiler".
Olgu selle nimetusega kuidas on, kuid väidetavalt olevat tegu ülienergiasäästliku seadmega. Et sellega vett keeta, tuleb ta ühendada küll vooluvõrku. Samas seadet testinud Uus-Meremaa teadlaste väitel antud keetmismeetodil vabaneb kuumusena pea 20 korda rohkem energiat kui seda vooluvõrgust tarbitakse. Kui see tõele vastab, siis antud juhul peaks olema võimalik luua vabal energial põhinev elektrigeneraator.
Kas tegemist on tõesti nii effektiivse seadmega, on raske öelda. Kindel on vaid see, et ka pärast 60 aastat on ikka veel antud seadeldise laiatarbe kasutusse laskmine maha surutud.
- Ehk niimõnigi on kokku puutunud sarnase imevidinaga mida kutsutakse "Traktoriks". Traktoriga saab samuti väga kiirelt vee keema. Kas ka elektrit kokku hoides, on juba eri küsimus. Kuid selle valmistamiseks kulub vaid jupp traati, paar ziletti, 6 tikku ja pisut niiti.
VOL.02
1956 - antigravitatsioon
Thomas Townsend Brown (18.03.1905 - 22.10.1985)
Ühendriikides sündinud füüsik Brown avastas 1921 nähtuse, mis sai hiljem nimeks Biefeld-Brown'i effekt, kus röntgentorus vabanesid ioniseeritud osakesed elektri mõjul. 1930 liitus ta mereväega. Seal uuris ta elektromagnetismi, radiatsiooni, spektroskoopiat, gravitatsiooni jne. Pärast 1944 aastat asus ta tööle Ühendriikide lennukitootja Lockheedi alluvuses.
1955 sõitis Brown Inglismaale ja sealt edasi Prantsusmaale, et seal osaleda salajases projektis Montgolfier. 1956 tegi ta tõsise läbimurde (elektro)antigravitatsiooni alal. Just see pani teda uskuma UFOde võimalikkuses. Brownile pakkus huvi UFOde fenoman ning ta osales nende uuringutes NICAP (National Investigations Committee on Aerial Phenomena) komitees. See omakorda äratas huvi CIA's, mille mitmed kõrge auastmega ohvitserid liitusid antud grupiga. Alates sellest ajast peale on leidunud elektrogravitatsiooniga katsetavaid entusiaste ümber maailma.
Üks põhjuseid, miks tal oli raskusi endale rahastajaid leida, oli just vastukäiv usk UFO'desse. Seetõttu oli Brown sunnitud kulutama oma labori tehnika peale kogu perekonna vara. Tal ei jätkunud raha enam isegi toidu peale. Pärast 30 aasta pikkust omal käel uuringute läbiviimist suri Brown 1985 aastal frustreeritult, kuna ikka veel ei leidnud ta oma avastustele tunnustust.
Oma karjääri lõpupoole demonstreeris ta mitmeid teisi lahendusi("gravitoelectrics", "petrovoltaics") lisaks elektrogravitatsioonile: kividest elektri tootmine, elektrostaatilised mootorid, hi-fi kõlarid, elektrostaatiline jahutus, õhust kergemad materjalid ja polariseerivad elektriisolaatorid. Omades mitmelegi leiutisele patenti. Võimalikuks on peetud ka Browni liitumist 1940 Philadelphia Eksperimendiga.
- Omal eluajal tunnustust mitte leidnud Browni dokumentide vastu tekkis alates 1990ndate keskelt taas huvi mitmetes teadlastes.
1950ndad - ajas rändamine - kronoviisor
Isa Marcello Pellegrino Ernetti (13.10.1925 - 08.04.1994)
Peter Krassa kirjutas oma 1997 aastal välja antud raamatus " Dein Schicksal ist vorherbestimmt: Pater Ernettis Zeitmaschine und das Geheimnis der Akasha-Chronik" <Isa Ernetti Kronoviisor: Esimese Ajamasina Valmimine Ja Häving>. Pellegrino Ernetti oli benediktiini munk, kes olevat ehitanud ajamasina - kronoviisori, millega ei saanud küll ise ajas rännata, kuid jälgida sündmusi mis on toimunud mõnel teisel ajal. Selle abil olevat ta olnud tunnistajaks ka Kristuse ristilöömisele.
Isa Ernetti lõi selle seadme 1950ndatel aastatel Milanos. Talle olid abiks 1938 Nobeli preemia laureaadiga Enrico Fermiga(maailma esimese tuumareaktori looja) ning veel 10 teadlasega. Väidetavalt olevat töös osalenud ka Wernher von Braun, mees kes pani aluse NASAle. Viimast väidet on küll raske uskuda, kuna ta toimetati II MS lõpus Saksamaalt USAsse operatsiooni 'Paperclip' raames.
20nda sajandi keskel, kui isa Ernetti ja isa Agostino Gemelli Milanos kirikumuusikat töötlesid, kuulsid nad isa Gemelli tolleks hetkeks siit ilmast lahkunud isa häält nende poolt tehtud helisalvestisel. Just see olevat olnud tõukeks luua kronoviisor.
Oma surivoodil 1994 aastal tunnistas isa Ernetti, et kronoviisori näol oli olnud tegemist pettusega. Isa Francois Brune, kelle kätte Ernetti surivoodi-ülestunnistus jõudis pidas viimast võltsinguks. Kuigi aravatakse, et seadme ainueksemplar hävitati, on neid kes usuvad et see seade asub hetkel Vatikanis.
1977 - N-masin
Bruce E. DePalma (1935 - 1997)
1977ndal aastal tutvustas Bruce DePalma oma homopolaarset generaatorit, seadet mis põhines Faraday kettal. Sellega oli võimalik toota viis korda rohkem energiat kui selle käitamiseks kulus. Füüsikaseaduste kohaselt sellist seadet ei ole võimalik luua.
DePalma õppis elektriinseneri ametit Harvardis (1958). 1977 aastal loodud aparaadi kontsept omas lisaks muudele anomaaliatele ka antigravitatsioonilisi omadusi. Kuna ta tegevus ei ühtinud peavoolu füüsikaga ei leidnud ta ka kusagilt pea kakskümmend aastat kusagilt oma tegevusele materiaalset toetust, kuni aastani 1996 mil DePalma kolis Uus-Meremaale.
N-masina üks suurimaid liitlasi oli Paramahamsa Tewari, India Energia Korporatsiooni osakonnajuht, kelle väitel olevat näidanud Tewari Ruumi Energia Generaator lausa kahesajaprotsendilist effektiivsust.
Bruce E. DePalma suri Uus-Meremaal 1997, vahetult enne ühe tema kõige ambitsioonikaima seadme ametlikku testimist. Test siiski viidi läbi ja kohal viibisid mitmed projekti nimekad sponsorid. Test ebaõnnestus kuna suurem osa N-masinasse suunatud energiast vabanes soojuse näol. Koheselt lõpetati ka projekti edasine arendus.
1979 - Hutchison effekt
John Kenneth Hutchison
John Hutchisoni näol on väidetavalt tegemist Kanada leiduriga kes avastas 1979 aastal anomaalse elektromagneetilise effekti, mis suudab: leviteerida raskeid esemeid; muuta metalle vedelaks; tekitada erinevate materjalide nagu puit ja metall vahelise segunemise; tuua esile metallide anomaalse soojenemise jne. Sellise avastuseni oli viinud juhus kui katsetuste käigus kõrgepingega hakkas üks metallitükk leviteerima.
Kas Hutchisonis ning tema katsetes midagi tõsiseltvõetavat leidub. Karta on, et pigem siiski mitte.
1988 - antigravitatsioon, leviteerimine
Viktor Stepanovich Grebennikov (1927 - 2001)
Viktor Grebennikovi puhul on tegemist Vene putukateadlasega, kes oma väitel olevat avastanud 1988 aastal putukate kitiinkesta leviteerimis-anomaalia - Õõnsa Struktuuri Effekt(CSE e. Cavernous Structure Effect). Oma raamatus "Minu maailm" kirjeldab ta vastaval põhimõttel kitiinkestadest valmistatud lennuplatformiga ringi lendamist. Grebennikovi vastuolulised väited pole leidnud kinnitust. Sellekohased avalikud demonstratsioonid puuduvad ning teadlased on ta väiteid tõsiselt kritiseerinud. Oma spetsiaalse lennuplatformiga olevat ta lennukatseid teinud aastatel 1991-92, saavutades kiiruseks kuni 25 km/h.
1988 - vesi kütusena
Stanley Meyer (24.08.1940 - 21.03.1998)
Kui antud listis rohkem kui sada aastat enne Meyer'it üritas John Keeley vee energial töötavat mootorit valmistada, siis aastal 1988 ületas uudistekünnise vee patarei. Nimelt ehitas Stan Meyer seadme mis lõhkus vee molekulid vesinikuks ja hapnikuks. Sellest omakorda läks kasutusse vesinik mida sai kasutada bagi mootorikütusena. Stanley Meyer'i puhul ei ole tegu mitte teadlasega vaid iseõppijaga. Isegi kolledž jäi tal pooleli. Antud tehnilise lahenduse väljatöötamise ajendiks oli tal ennekõike vabaneda senise kütusemonopoli mõju alt. Oma bagiga sõitmiseks Los Angelesest New Yorki kulus tal ca 22 gallonit (~100 liitrit) vett.
Meyer sai oma leiutisele ka patendi, kuid nii see patent kui kogu projekt kästi tal Pentagoni poolt maha vaikida. Väidetavalt olevat soovinud armee võtta selle kasutusele oma tankidel. Mayer'i enda soovi kohaselt oleks tema loodud mootor läinud kasutusse autotööstuse seeriatootmises. Antud lahendusega mootori hind oleks olnud ca 1500 dollarit ning täielikult hooldusvaba.
Stanley Meyer suri 21.03.1998, pärast restoranis einestamist. Surma ametlik põhjus oli aneurüsm (aju arteri laienemine). Mitteametlik - vandenõuteoreetikute väide on, et Meyer tapeti pärast viimase keeldumist müüa õigusi oma seadeldisele ühe miljardi dollari eest. Tema mürgitamiseks olevat kasutatud uraani.
Hetkel on käes aasta 2012 ning transpordi liikuma paneva jõuna me planeedil on endiselt võtmesõnaks nafta.
- Aastal 2008 tuli sarnase ideega lagedale 25 töötajaga ettevõte BlcakLight Power (Cranbury N.J. USA). Nad toodavad veest eraldatud vesiniku abil töötavaid elektrigeneraatoreid, millega saab valmistada väga odavalt elektrivoolu.
1989 - külmfusioon
Martin Fleischmann (29.03.1929) ja Bobby Stanley Pons (23.081943)
Eugene Franklin Mallove (09.06.1947 - 14.05.2004)
Briti keemik Martin Fleischmann ja Ameerika-Prantsuse elektrokeemik Stanley Ponds pälvisid 1989 aastal tähelepanu kui nende labori tehnika suutis toota sellises koguses soojusenergiat mida võiks vaid seletada tuumareaktsiooniga. Tegemist oli väikse laual asetseva seadeldisega. Katses tekitati pallaadiumi pinnal raske vee elektrolüüs. Peagi üritasid sarnast katset läbi viia mitmed teadlased kel siiski puudusid kõik selle läbiviimiseks vajalikud faktid. Samal aastal kuulutati antud eksperiment vaid lihtsaks pettuseks. Fleischmannist ja Pondist valmis ka CBS'i telekanalil saade 60 minutit. Saatest kirjeldati ilmekalt kuidas kuidas neist kahest maailmanimega teadlasest sai paari aastaga vaesed ja tähtsusetud etturid. Ja kõike seda puhtama energia otsingu nimel.
Astronautikat, aeronautikat ning keskonna tervise teadust õppinud Mallove hakkas välja andma Vaba Energia ajakirja ning lõi organisatsiooni Uue Energia Fond. Teda huvitas tõsiselt külmfusioon. Oma alternatiivsete energiate otsingute käigus uuris ta ka Dr Paulo Correa ja Alexandra Correa taasloodud Reichi orgoon-mootorit. 1989 avaldas ta raamatu "Fire From Ice"(tuli jääst), milles kirjeldas Fleischmanni ning Pondsi katseid.
1981 avaldas Mallowe klassikalise kirjutise päikesepurjede kasutamisest reisiks Alpha Centaurile, meie lähimale tähele. Lisaks sellele avaldas ta veel mitmeid dokumente kosmosereisidest.
Aastal 2004 Mallove mõrvati kui ta parasjagu koristas oma sünnikodus.
- 2011 aasta juulis avalikustasid Austraalia insenerid oma vaba energia masina - Lutec 1000
- 2011 aasta lõpus demonstreeris Itaalia füüsik ja leidur Andrea Rossi oma külmfusiooni-masinat.
2001 - vähiravi
Rick Simpson
ca 85 aastat tagasi olid kanepist valmistatud rohud maailmas ühed levinuimad. Kanadast Nova Scotia'st pärit Rick Simpson võttis selle sama taime uuesti ravimina kasutusse, kasvatades seda oma maa peal, valmistades sellest õli ning jagades haigetele tasuta. Kanepiõli kasutamine olevat suutnud ravida ka neid haigusi millele tavarohud alla vandusid, kaasa arvatud vähkkasvajad. Aastal 2005 hakkasid võimuesindajad Simpsoni vastu huvi tundma, üritades viimast narkoäris süüdistada. Oma 58ndal sünnipäeval, 30.nov 2007 pandi ta neljaks päevaks trellide taha, süüdistatuna keelatud aine transpordis. Simpson oli teel haige naisterahva juurde et sellele viia 5 grammi omavalmistatud kanepiõli, ilma selle eest tasu soovimata. Kui vastama juhtumi kohta 2008 kohust peeti, oli kohtuotsuse kohaselt süüdimõistetu oma karistuse juba ära istunud - need samad 4 päeva.
- Hetkel viibib Rick Simpson Euroopas, kus varjab end võimude eest. Kanadas on loodud vastava ravi toetuseks Phoenix Tears Fond.
Põhiküsimus - kas aastal 2012 näiteks meie oma tehnikaülikoolis oleks võimalik midagigi sellist taasluua?
VOL.01
1712 - igiliikur
Johann Ernst Elias Bessler (1680 - 30.11.1745)
Johann Bessler, esinejanimega Orffyreus, oli saksa ettevõtja kes demonstreeris väidetavalt mitmeid perpetuaalseid seadmeid - igiliikureid. Õppis ta nii teoloogiat kui meditsiini ning lisaks koolitas end ka kellameistri Jakob Manh'i õpilasena. Ja elatist teeniski ta edaspidi kellameistri ametit pidades. Oma pseudonüümi leidis ta tähestiku ringikujuliselt paberile kirjutades ning oma perekonnanime tähtede asendamist ringi vastas asuvate tähtedega.
1712 aastal demonstreeris ta Gera linnas Saksamaal umbes 2 meetrise läbimõõduga "iseliikuvat ratast". Igiliikur kui selline on tänapäeva füüsikaseadustega vastuolus, toimus antud leiutise puhul siiski aastal 1717 teatav kontrollitud katsetus.
Krahv Karl of Hesse lossi paigaldati testimiseks peaaegu 4 meetrise läbimõõduga rattast ning hoobadest koosnev seade. Kohal olid sündmuse tunnistajatena nii doktoreid, proffessoreid, füüsikuid kui ka matemaatiliste instrumentide valmistajaid. Kinnitati et seadmel puudusid välised energiaallikad. Rattale anti kerge tõuge ning jälgiti kuidas see pöörlema hakkas kiirusel 26 p/min. Ratta sisemusse ei lubatud vaadata. Ruum kuhu seade üles pandi lukustati ja suleti vahapitseriga iga kontrollija poolt. Kui käesolev tunnistajate meeskond 14 päeva hiljem ukse avas pöörles ratas endiselt kiirusel 26 p/min.
- Bessleri ratta saladus on siiamaani lahendamata. Leidur ise hävitas kõik oma prototüübid ning keeldus avaldamast nende saladusi. Sellest hoolimata olevat hiljuti avastatud mitmed Bessleri poolt kirjutatud, šifreeritud dokumendid. Nende kirjutamisel kasutatud koodid varieerusid väga lihtsast kuni väga keeruliseni. Mõned koodid on suudetud lahti murda, kuid mitmed tänaseni lahendamata.
1872 - eeterlik energia
John Ernst Worrell Keely (03.09.1837 - 18.11.1898)
Keely sündis USAs Pennsylvanias. Ta jäi varakult orvuks ning nooruses töötas teatri orkestris, maalikunstnikuna, puussepana, ürituste organisaatorina ning mehhaanikuna. Aastal 1872 kutsus Keely kokku teadlased oma Philadelphia laboratooriumisse, et seal tutvustada neile oma välja töötatud imemasinat mida käitas mingi senitundmatu energia. Ta oskas oma ideed niivõrd hästi müüa, et peagi leidus rahastajad kes investeerisid samal aastal Keely Motor Company loomisse 5 miljonit dollarit. 19 saj oli laialt levinud arvamus et meid ümbritsev ruum on täis mingit eeterlikku ollust ja just sel tõekspidamisel Keely omi seadmeid ning teooriadi püstitaski.
1874 aastal demonstreeris Keely oma "eeterlikku generaatorit". Selle käitamiseks tuli kõigepealt seadme küljes asuvasse torusse poole minuti jooksul puhuda ning siis valada 5 gallonit (ca 19 liitrit) vett. Keely näol oli tegemist väga osava shõumehega. Ta kasutas demonstratsiooni käigus mitmeid väga müstilisi väljendeid. See kõik tasus end ka ära. Kohalviibijad ostsid seadme patendiõigused kuues osariigis ning maksid veel $50 000 sularahas oma osaluse eest.
1881 leidis Keely rikka lese Clara Jessup Bloomfield Moore'i, kes sponsoreeris leidurit kuni viimase surmani. Aastate jooksul suutis Keely leida endale rahastajaid mitmete erinevate sedadmetega. Kuid kuna midagi sellist 'käegakatsutavat' ei valminud hakkasid aktsionärid oma rahasid tagasi tõmbama ning kohtuga süüdistama. Kuna Keely keeldus aktsionäridele ka kohtuähvardusel oma masinate saladusi avaldamast pidi ta ka lühikest aega trellide taga istuma.
Pärast Keely surma tungisid nii skeptikud kui ajakirjanikud Keely laborisse ja niimõnedki seadmed läksid sealt kaduma. Erinevad seal asunud mootorid sattusid erinevatesse paikadesse. Mõned isegi Inglismaale, kuid keegi ei suutnud neid tööle panna. Labori põhjalikumal uurimisel leiti nii vahelagedest, seintest ja põrandatest erinevaid lüliteid, kange ja torustikke mis osutusid vajalikeks erinevate imemasinate töötamisel. Mitmed Keely alluvad tunnistasid üles, et tõesti esimeste antud laboris loodud seadmete tarvis need abivahendid seintes asusid. Kuid mitte viimaste seadmete.
Keely ei jätnud endast maha juhiseid kuidas ta seadmed tööle panna, küll aga suutis aktsionäre veenda, et ta tööd suudab jätkata leidur Thomas Burton Kinrade. 1899 aasta jaanuaris toimetatigi 20 suurt kastitäit seadmeid Kinrade laboratooriumisse. Neli kuud hiljem saatis kõik kastid tagasi, väites, et ta ei taha selle teemaga enam rohkem tegeleda.
- Kuigi Keely tunnistati pärast surma ametlikult petturiks, leidub veel tänapäevalgi neid kes usuvad kindlalt, et need seadmed kuulutati liiga lihtsalt butafooriaks.
1891 - elekter läbi õhu/vaba energia
Nikola Tesla (10.07.1856 - 07.01.1943)
Serbia päritolu Tesla õppis matemaatikat ja füüsikat (Austrias) ning filosoofiat (Tsehhis) ning valdas kaheksat keelt. Ta esimene töökoht oli Budapesti telefonikompaniis 1881. Pariisis kontinentidevahelises Edissoni kompaniis hakkas ta valmistama dünamosid. 1883 valmistas ta iseseisvalt induktsioonmootori. Kuna Euroopas ta oma leiutisega ei suutnud kelleski huvi äratada kolis ta 1884 Ameerikasse. Teekond osutus üsna kannatusterohkeks. Laevas varastati talt pilet, raha ning isiklikke asju. Sõidu ajal tekkinud rahutuste käigus oleks ta äärepealt üle parda heidetud. USAsse saabus Tesla vaid neli senti ning soovitus taskus. Seal võttis vastu Thomas Edissoni tööpakkumise, mida Edisson pidi hiljem kahetsema. Teslast ei saanud mitte ainult Edissoni konkurent, vaid ka tolle tehnoloogia põrmustaja.
Mitte kõik ei sujunud uuel mandril libedalt. Vahepeal tuli töötada lausa $2 päevapalgaga kraave kaevates. 1888 töötas ta välja tesla mähise(Tesla coil) tööpõhimõtte ning asus tööle Westinghouse'i elektrikompaniisse. Tesla näol ei olnud tegu auahne ärimehega vaid teadmistehimulise noorukiga. Ta tegi katseid nii elektriga, röntgenkiirtega ning ehitas valmis esimese raadio, ise sellega mitte eriti kelkides. 1891 demonstreeris ta elektrivoolu edastamist läbi õhu mida nimetati Tesla-effektiks. Samal aastal sai tast Ühendriikide kodanik. Tõenäoline on, et just Tesla avastas elektroni olemasolu. Kuigi see on ametlikult kinnitamata.
1893 hakkas Tesla huvi tundma kogu ümbritsevas ruumis paikneva energia vastu ning kuidas oleks võimalik seda kokku koguda. Ta ehitas ka pöörleva magnetvälja põhimõttel töötavaid induktsioonmootoreid. Üks neist sai nimeks "Kolumbuse muna". Seade suutis pikliku vasest muna ühe otsa peal pöörlema panna. 1895 aastal, vahetult enne kui Tesla oleks valmis saanud materjalid uue patendi(õhu vedeldamise alal) hankimiseks põles labor maani maha, koos kogu materjal ning tehnikaga. Vahetult pärast tulekahju sai sama asja eest Saksamaal patendi Carl von Linde.
Sellest hoolimata suutis ta luua veel mitmeid senitundmata lahendusi(nt. raadio teel juhitav torpeedo) ning hankida mitmeid patente. Tesla oli teadlane, kuid mitte ärimees. Tal leidus küll rahastajaid. Samas mis kergelt tuli, see kergelt läks. Nii labori varustuse kui ka kallite hotelliarvete peale. 1943 suri Nikola Tesla New Yorgi hotellis tromboosi tagajärjel. Pärast surma kuulutas president J.Edgar Hoover kõik Tesla dokumendid ülisalajaseks. Ning FBI konfiskeeris mitu masinatäit dokumente ja tehnikat. Pärast mõningast võitlust bürokraatiaga jõudus suur osa sellest Belgradi Nikola Tesla muuseumisse.
- Tesla idee jagada vabalt vaba energiat suvalisse punkti me planeedil ei jõudnudki kunagi praktilise lahenduseni, sest rahaahnetel töösturitel poleks olnud võimalik kuhugi selliselt voolumõttjat vahele ühendada.
1919 - kivide leviteerimine/vaba energia
Edward Leedskalnin (12.01.1887 - 07.12.1951)
Edward Leedskalnin sündis Lätis aastal 1887. Oma kahekümnekuuendal eluaastal pidi Leedskalnin abielluma oma 16 aastase kihlatu Agnes Scuffs'iga. Päev enne pulmi otsustas Scuffs siiski keelduda abiellumast. Leedskalnin lahkus mõni aasta hiljem Lätist USAsse, kuid jäi elu lõpuni taga igatsema seda üht ja ainust eluarmastust keda ta jäi meeles pidama nime all "sweet sixteen". On väidetud ka, et Leedskalnin oli tsaarivõimuga pahuksis ning Lätist lahkuma sundis teda tsaari salapolitsei poolne tagakiusamine.
Ameerikas töötas ta metsatöödel Kanadas, Californias ning Texases. 1919 aasta paiku haigestudes tuberkuloosi kolis ta soojemasse Florida kliimasse. Järgmise paarikümne aasta jooksul ehitas Leedskalnin massiivse monumendi mille pühendas oma 16 aastasele armastatule. Monumendi algne nimi oli "Rock Gate Park"<kivivärava park>, hiljem "Coral Castle"<koralliloss>.
Korallloss valmis paarikümne aasta jooksul väikesekasvulise (ca 150 cm, 45 kg), vähese koolihariduse (vaid 4 klassi) ning kehva tervisega meistri poolt. Leedskalnin ei ehitanud seda lossi valmis mitte üks kord, vaid lausa kaks korda. 1930ndatel kolis ta terve monumentaalse ehitise kivihaaval 10 miili kaugusel asuvasse linna Homesteadi. Inspiratsiooni sai meister tehes tähelepanekuid nii looduses kui ka taevakehade liikumises. Oma väitel olevat ta avastanud iidsete püramiidide ehitamise saladuse. 1951 aastal suri ta haiglas vähki, paljastamata oma suurimat saladust.
Tõenäoliseks peetakse, et antud hiigelsuurte(kuni 30 tonni) kiviplokkide liigutamisel(leviteerimisel) kasutati Maa loomulikku magnetvälja. Olgu kuidas on, Leedskalninist jäi igaljuhul maha rida mõistatusi, mõned avaldatud kirjutised, ehitusel kasutatud vanadest telefonipostidest valmistatud kolmjalg koos magnetrattaga ning loss Floridas mis kõigile külalistele avatud (25°30'02.23" N 80°26'39.51" W).
- Inglise rokkmuusik Billy Idol avaldas oma 1986 aasta plaadil "Whiplash Smile" tõelise hittloo "Sweet Sixteen". Antud lugu oli inspireeritud Leedskalnini armastatust ja korallilossist ning loo video valmis samuti kõnealuses kohas.
1931 - ravi kõigile haigustele
Royal Raymond Rife (16.05.1888 - 05.08.1971)
Ühendriikides sündinud leidur Rife eluloost on teada hämmastavalt vähe. Rife oli iseõppija/leidur kes mõtles välja meditsiiniseadmeid ja sai oma eluajal mitmeid autasusid. Ta töötas nii kuulsa Zeiss Optica kui ka valitsuse heaks.
Üks tähelepanuväärsemaid seiku mida siiski on tunnistatud, on tema poolt 1930 aastal loodud optiline valgusmikroskoop, mille suurendusvõime oli kuni 60 000 kordne. Esimest korda võis palja silmaga näha mikroorganisme mis olid seniste vahendite abil 'nähtamatud'. Lisades oma mikroskoobile spektroskoobi võis eristada iga erineva mikroorganismi eri valgusspektri millega see valgust edasi peegeldab. Tehes tähelepanekuid kuidas ooperilauljad on võimelised oma häälega kristallklaasi purustama, tekkis Rife'l idee katsetada samasugust meetodit bakterite hävitamisel.
Katsetused olid viljakad. Leides kindlale mikroorganismile kindla sageduse suutis Rife selle kesta purustada genereerides spetsiaalset sagedust. Paljud kolleegid tulid spetsiaalselt San Diegosse selleks, et seal külastada niipalju oma ajast ees olevat teadlast. Üks selline oli Virginia Livingston, kes lausa koliski Rife lähedale elama ning külastas tihtilugu viimase laobrit. Virginiat peetakse ka inimeseks kes esimesena identifitseeris vähkkasvaja tekitaja ja seda aastal 1948. Tegelikkuses suutis seda teha juba aastal 1920 aastal Royal Rife.
Rife'l kulus aastaid, et leida spetsiifilistele viirustele, spetsiifilised sagedused. Tänapäeva arstiteadus suudab näiteks neerukive ultraheli abil purustada. Viirustele nagu herpes, polio, menningiit, teetanus ja paljud teised ohtlikud viirused. 1934 aastal lubati Rife'l katsetada oma meetodit surmavalt haigete vähkinakatunute peal. Selle katse jälgimiseks moodustati arstidest tiim, kes kontrolliks patsientide tervist, kes oleks veel 90 päeva pärast ellu jäänud. 90 päeva hiljem tuli neil tunnistada, et 86,5 % patsientidest olid täiesti paranenud. Ülejäänutele jätkati ravi. Nelja nädala pärast oli toimunud sajaprotsendiline tervenemine. Rife auks peetud banketil nimega "Kõigi Haiguste Lõpp" osales 44 riigi kõige auväärsemat autoriteeti. 1939 eitasid kõik tuntud nimed seda, et nad oleks kunagi kohtunud Rife'ga.
Mis sellest 'sajandi läbimurdest' sai? Lühidalt öeldes üks mees ei saa kõigi ravimitootjate(multimiljardi dollari bisnesi) vastu. Kuigi tema meetodiga on võimalik hävitada kõik viiruslikud ja bakteriaalsed haigused, suri Rife 1971 täielikus vaesuses ning tundmatuses. Erinevalt rohtudest ja kemoteraapiast puudusid Rife meetodil igasugused halvad kõrvalmõjud, kuna sel moel oli ravi suunatud otse haigusetekitaja hävitamisele, ning patsiendi enda organism jäi puutumata.
- Aastal 2007 ehitas leidur John Kanzius valmis oma seadme, mille abil ta suudab hävitada raadiolainete abil vähkkasvajat. Katsetuste üheks kõrvalavastuseks oli see, et ta suutis sellega soolvee põlema panna. Viimase tehnoloogia on ta nõus hea meelega maha müüma, et leida edasist rahastust oma võitluses vähiga.
- 2011 teatas Arizona osariigi ülikool läbi uudiste, et nad on hakanud kasutama sarnast lahendust bakterite hävitamisel.
1939 - kosmiline orgoon energia
Wilhelm Reich (24.03.1897 - 03.11.1957)
Austria päritolu Wilhelm Reich lõpetas Viini ülikooli 1922 aasatal meditsiini erialal. Pärast kooli lõppu töötas ta lähedalt koos Sigmund Freud'iga. Algselt õpilasena ja hiljem saades viimase asetäitjaks. Uuurides ja õppides samal ajal inimese psühholoogiat ning seksuoloogiat avaldas ka vastavateemalisi kirjutisi. Oma kirjutistes käsitles ta nii Hitleri vaimset mõju Saksa rahvale kui ka noorte seksuaalsust. Peagi sattus ta ka natsirezhiimi poolt meedias rünnatuks ning oli seetõttu sunnitud 1933 aastal(kui Hitler tuli võimule) lahkuma Skandinaaviasse ja sealt edasi 1939 USAsse kus ta hakkas koheselt ka populariseerima oma orgoon-energia teooriaid.
Orgoon energia kui selline, tähistas nii atmosfääris, universumis kui ka igas organismis paiknevat ürgset energiat. Ta oma väitel oli tegemist millegi niisugusega mida inimesed nimetasid Jumalaks. 1940 aastal hakkas ta ka vastavalt ehitama orgoon-energia akumulaatoreid. Selle energia olemasolu suutis Reich tõestada näiteks sinaka varjundina mikroorganismides(samasugune sinakas halo ümbritseb ka nii meie planeeti kui ka galaktikaid). Positiivset mõju suutis ta selle abil esile tuua nii katsealustes taimedes kui ka inimeste tervise puhul, kes viibisid spetsiaalsetes akumulaatorites vähemalt 30 minutit päevas. Reichi teooriate kohaselt on just orgoon-energija see mis paneb spiraalina liikuma nii tornaadod kui galaktikad. Ja samas tekitab seksuaalset külgetõmmet meeste ja naiste vahel. Tema orgooni täis ruumi teooriad lükkasid ümber varasemad tõekspidamised eeterlikust ruumist.
1942 aastal ostis Reich New Englandis maalapi ning lõi sinna oma labori kutsudes seda maaala nimega Orgonon. 1947 aastal olid ta teooriad jõudnud levida USAs juba laialt nii psühholoogiasse, meditsiini ja biofüüsikasse. Reich esitles mitme avaliku demostratsiooni käigus selle energia positiivset mõju ning isegi ehitada mootoreid mis töötasid nii inim kui ka ruumi orgoon-energial. Samal aastal asendus ka senine edu võitlusega oma idee nimel edasi töötada. Edasise allakäigu võtmeks sai ühe freelance-ajakirjaniku võhiklik ning süüdistusi täis artikkel, mis peagi jõudis Ühendriikide Ravimi Ja Toidu Administratsiooni (FDA). Järgmise 10 aasta jooksul kontrollisid FDA agendid viimse põhjalikkuseni kõiki Reichi katseid ja seadmeid ning kuulasid üle nii kaastöötajaid, katsealuseid kui ka õpilasi, et leida mingigi katsetes leiduv vastuolu seadusega. Mitte ühtki rikkumist ei leitud.
Üks tähelepanuväärsemaid orgoon-energia seadmeid oli Cloudbuster(pilvelõhkuja/-hävitaja). Kui 1953ndal aastal oli pikalt põuane, siis kutsusid mitmed Maine'i osariigi farmerid Reichi endale appi, et see neile vihma tekitaks. Kuigi ilmajaam ei lubanud veel mitmel lähipäeval vihma, suutis Cloudbuster selle siiski sama päeva õhtul taevas esile kutsuda. Vihm kestis kuni järgmise päeva hommikuni. Rahulolevad farmerid olid tänulikud ning maksid Reichile selle teenete eest.
1954ndal aastal esitas FDA absurdse süüdistuse Reichi vastu. Süüdistuse aluseks oli orgoon-energia, mida FDA väitel ei eksisteeri. Nii süüdistused kui kohtuotsused muutusid aina absurdsemaks, sundides edasised katsed lõpetada ning kogu vastav tehnika ja kirjandus hävitada. 1956ndal aastal viis Reichi üks õpilasi viimase teadmata mõned akumulaatorid Maine osariigist New Yorgi osariiki. Tegemist oli otsese kohtumääruse rikkumisega. Mõlemale mehele määrati vanglakaristus. Kohtuotsuse järgi põletati New Yorgi prügihävitusjaamas tonnide viisi Reichi raamatuid. 1957 pandi 60 aastane Reich Pennsilvanya vanglasse. Kaheksa kuud hiljem suri ta seal südamepuudulikkuse tõttu. Silvert sooritas enesetapu pärast vabanemist vanglast 1958.
Reich kirjutas oma päranduses, et tema seniavaldamata kirjutised suletaks veel 50neks aastaks pärast tema surma lukutaha(kuni aastani 2007). Nagu ta ise väljendas, et "siis on inimkond valmis sellisteks konseptideks".
- Reichist inspireerituna valmis poplauljal Kate Bush'il aastal 1985 hittlugu "Cloudbusting", koos vastava muusikavideoga(peaosas Donald Shuterland).
1940-50ndad - vaba energia
Viktor Schauberger (30.06.1885 - 25.09.1958)
Viktor Schauberger oli Austrias sündinud loodusteadlane, filosoof ja leidur. Kuigi mitmed tema teooriad olid vastuolus tavateadusega, leidus niimõnigi tema ideede järgija. Noorusajal töötas ta Austria metsatööstuses, mõeldes välja selle tarbeks mitmeid uuendusi. II Maailmasõja ajal tegutses aga natsi Saksamaa heaks lennukiehituses. Ning sõjajärgselt huvitasid teda vee energial generaatorid.
1958 aastal pöördusid ta poole Karl Gerchsheimer ja Robert Donner ning kutsusid teda USAsse oma tööd jätkama. Schauberger koliski USAsse, kuid kuna sealsete partneritega koostöö ei laabunud, tuli tal mõne kuu pärast pöörduda tagasi Austriasse kus ta samal aastal suri.
Oma töös ja loodud seadeldistes järgis ta loodusest tehtud tähelepanekuid. Üks huvitavamaid tähelepanekuid mis teda inspireeris, oli see kuidas forellid suudavad voolavas vees ühe koha peale jääda. Samuti paelusid teda vanades India tekstides kirjeldatud lennumasinad - vimanad. Oma tähelepanekutele tuginedes lõi ta ainulaadse tõuke(keeris)mootori.
- Vandenõuteoreetikute arvates suutis Schauberger valmistada igiliikuri, kuid USA valitsus salastas kogu projekti. Schaubergeri enda sõnul, kasutas ta vaid Maa enda loomulikku energiat.
1944 - vee keetmine heli resonansi abil/vaba energia
Peter Daysh Davey (30.01.1916)
Peter Davey sündis 1916 aastal Uus-Meremaal. II MS ajal oli ta vabatahtlikuna briti hävituslennuki Spitfire piloot. Just sel ajal jõudiski ta oma leiutiseni mille lasi ka 1944 aastal patenteerida. Järgmised 60 aastat kulus leiutajal võitluseks bürokraatiaga. Sellist seadeldist lihtsalt ei lubatud massitootmisse kuna peeti tõenäoliseks, et seadme kasutaja saab lihtsalt elektrilöögi.
Alles aastal 2008 suutis antud seadeldis murda uudistekünnise ja seda Davey 92sel sünnipäeval. Lugu avaldati nii ajalehes kui ka teleuudistes. Davey väitel jõudis ta niisuguse lahenduseni omal ajal pannes tähele, et kui mängida saksofonil erinevaid noote, siis need tekitavad erinevates toas asuvates esemetes vibratsioone. Seadmel endal oli mitmeid ingliskeelseid nimetusi nagu "telekinetic heater", "immersion heater" ja "sonic boiler".
Olgu selle nimetusega kuidas on, kuid väidetavalt olevat tegu ülienergiasäästliku seadmega. Et sellega vett keeta, tuleb ta ühendada küll vooluvõrku. Samas seadet testinud Uus-Meremaa teadlaste väitel antud keetmismeetodil vabaneb kuumusena pea 20 korda rohkem energiat kui seda vooluvõrgust tarbitakse. Kui see tõele vastab, siis antud juhul peaks olema võimalik luua vabal energial põhinev elektrigeneraator.
Kas tegemist on tõesti nii effektiivse seadmega, on raske öelda. Kindel on vaid see, et ka pärast 60 aastat on ikka veel antud seadeldise laiatarbe kasutusse laskmine maha surutud.
- Ehk niimõnigi on kokku puutunud sarnase imevidinaga mida kutsutakse "Traktoriks". Traktoriga saab samuti väga kiirelt vee keema. Kas ka elektrit kokku hoides, on juba eri küsimus. Kuid selle valmistamiseks kulub vaid jupp traati, paar ziletti, 6 tikku ja pisut niiti.
VOL.02
1956 - antigravitatsioon
Thomas Townsend Brown (18.03.1905 - 22.10.1985)
Ühendriikides sündinud füüsik Brown avastas 1921 nähtuse, mis sai hiljem nimeks Biefeld-Brown'i effekt, kus röntgentorus vabanesid ioniseeritud osakesed elektri mõjul. 1930 liitus ta mereväega. Seal uuris ta elektromagnetismi, radiatsiooni, spektroskoopiat, gravitatsiooni jne. Pärast 1944 aastat asus ta tööle Ühendriikide lennukitootja Lockheedi alluvuses.
1955 sõitis Brown Inglismaale ja sealt edasi Prantsusmaale, et seal osaleda salajases projektis Montgolfier. 1956 tegi ta tõsise läbimurde (elektro)antigravitatsiooni alal. Just see pani teda uskuma UFOde võimalikkuses. Brownile pakkus huvi UFOde fenoman ning ta osales nende uuringutes NICAP (National Investigations Committee on Aerial Phenomena) komitees. See omakorda äratas huvi CIA's, mille mitmed kõrge auastmega ohvitserid liitusid antud grupiga. Alates sellest ajast peale on leidunud elektrogravitatsiooniga katsetavaid entusiaste ümber maailma.
Üks põhjuseid, miks tal oli raskusi endale rahastajaid leida, oli just vastukäiv usk UFO'desse. Seetõttu oli Brown sunnitud kulutama oma labori tehnika peale kogu perekonna vara. Tal ei jätkunud raha enam isegi toidu peale. Pärast 30 aasta pikkust omal käel uuringute läbiviimist suri Brown 1985 aastal frustreeritult, kuna ikka veel ei leidnud ta oma avastustele tunnustust.
Oma karjääri lõpupoole demonstreeris ta mitmeid teisi lahendusi("gravitoelectrics", "petrovoltaics") lisaks elektrogravitatsioonile: kividest elektri tootmine, elektrostaatilised mootorid, hi-fi kõlarid, elektrostaatiline jahutus, õhust kergemad materjalid ja polariseerivad elektriisolaatorid. Omades mitmelegi leiutisele patenti. Võimalikuks on peetud ka Browni liitumist 1940 Philadelphia Eksperimendiga.
- Omal eluajal tunnustust mitte leidnud Browni dokumentide vastu tekkis alates 1990ndate keskelt taas huvi mitmetes teadlastes.
1950ndad - ajas rändamine - kronoviisor
Isa Marcello Pellegrino Ernetti (13.10.1925 - 08.04.1994)
Peter Krassa kirjutas oma 1997 aastal välja antud raamatus " Dein Schicksal ist vorherbestimmt: Pater Ernettis Zeitmaschine und das Geheimnis der Akasha-Chronik" <Isa Ernetti Kronoviisor: Esimese Ajamasina Valmimine Ja Häving>. Pellegrino Ernetti oli benediktiini munk, kes olevat ehitanud ajamasina - kronoviisori, millega ei saanud küll ise ajas rännata, kuid jälgida sündmusi mis on toimunud mõnel teisel ajal. Selle abil olevat ta olnud tunnistajaks ka Kristuse ristilöömisele.
Isa Ernetti lõi selle seadme 1950ndatel aastatel Milanos. Talle olid abiks 1938 Nobeli preemia laureaadiga Enrico Fermiga(maailma esimese tuumareaktori looja) ning veel 10 teadlasega. Väidetavalt olevat töös osalenud ka Wernher von Braun, mees kes pani aluse NASAle. Viimast väidet on küll raske uskuda, kuna ta toimetati II MS lõpus Saksamaalt USAsse operatsiooni 'Paperclip' raames.
20nda sajandi keskel, kui isa Ernetti ja isa Agostino Gemelli Milanos kirikumuusikat töötlesid, kuulsid nad isa Gemelli tolleks hetkeks siit ilmast lahkunud isa häält nende poolt tehtud helisalvestisel. Just see olevat olnud tõukeks luua kronoviisor.
Oma surivoodil 1994 aastal tunnistas isa Ernetti, et kronoviisori näol oli olnud tegemist pettusega. Isa Francois Brune, kelle kätte Ernetti surivoodi-ülestunnistus jõudis pidas viimast võltsinguks. Kuigi aravatakse, et seadme ainueksemplar hävitati, on neid kes usuvad et see seade asub hetkel Vatikanis.
1977 - N-masin
Bruce E. DePalma (1935 - 1997)
1977ndal aastal tutvustas Bruce DePalma oma homopolaarset generaatorit, seadet mis põhines Faraday kettal. Sellega oli võimalik toota viis korda rohkem energiat kui selle käitamiseks kulus. Füüsikaseaduste kohaselt sellist seadet ei ole võimalik luua.
DePalma õppis elektriinseneri ametit Harvardis (1958). 1977 aastal loodud aparaadi kontsept omas lisaks muudele anomaaliatele ka antigravitatsioonilisi omadusi. Kuna ta tegevus ei ühtinud peavoolu füüsikaga ei leidnud ta ka kusagilt pea kakskümmend aastat kusagilt oma tegevusele materiaalset toetust, kuni aastani 1996 mil DePalma kolis Uus-Meremaale.
N-masina üks suurimaid liitlasi oli Paramahamsa Tewari, India Energia Korporatsiooni osakonnajuht, kelle väitel olevat näidanud Tewari Ruumi Energia Generaator lausa kahesajaprotsendilist effektiivsust.
Bruce E. DePalma suri Uus-Meremaal 1997, vahetult enne ühe tema kõige ambitsioonikaima seadme ametlikku testimist. Test siiski viidi läbi ja kohal viibisid mitmed projekti nimekad sponsorid. Test ebaõnnestus kuna suurem osa N-masinasse suunatud energiast vabanes soojuse näol. Koheselt lõpetati ka projekti edasine arendus.
1979 - Hutchison effekt
John Kenneth Hutchison
John Hutchisoni näol on väidetavalt tegemist Kanada leiduriga kes avastas 1979 aastal anomaalse elektromagneetilise effekti, mis suudab: leviteerida raskeid esemeid; muuta metalle vedelaks; tekitada erinevate materjalide nagu puit ja metall vahelise segunemise; tuua esile metallide anomaalse soojenemise jne. Sellise avastuseni oli viinud juhus kui katsetuste käigus kõrgepingega hakkas üks metallitükk leviteerima.
Kas Hutchisonis ning tema katsetes midagi tõsiseltvõetavat leidub. Karta on, et pigem siiski mitte.
1988 - antigravitatsioon, leviteerimine
Viktor Stepanovich Grebennikov (1927 - 2001)
Viktor Grebennikovi puhul on tegemist Vene putukateadlasega, kes oma väitel olevat avastanud 1988 aastal putukate kitiinkesta leviteerimis-anomaalia - Õõnsa Struktuuri Effekt(CSE e. Cavernous Structure Effect). Oma raamatus "Minu maailm" kirjeldab ta vastaval põhimõttel kitiinkestadest valmistatud lennuplatformiga ringi lendamist. Grebennikovi vastuolulised väited pole leidnud kinnitust. Sellekohased avalikud demonstratsioonid puuduvad ning teadlased on ta väiteid tõsiselt kritiseerinud. Oma spetsiaalse lennuplatformiga olevat ta lennukatseid teinud aastatel 1991-92, saavutades kiiruseks kuni 25 km/h.
1988 - vesi kütusena
Stanley Meyer (24.08.1940 - 21.03.1998)
Kui antud listis rohkem kui sada aastat enne Meyer'it üritas John Keeley vee energial töötavat mootorit valmistada, siis aastal 1988 ületas uudistekünnise vee patarei. Nimelt ehitas Stan Meyer seadme mis lõhkus vee molekulid vesinikuks ja hapnikuks. Sellest omakorda läks kasutusse vesinik mida sai kasutada bagi mootorikütusena. Stanley Meyer'i puhul ei ole tegu mitte teadlasega vaid iseõppijaga. Isegi kolledž jäi tal pooleli. Antud tehnilise lahenduse väljatöötamise ajendiks oli tal ennekõike vabaneda senise kütusemonopoli mõju alt. Oma bagiga sõitmiseks Los Angelesest New Yorki kulus tal ca 22 gallonit (~100 liitrit) vett.
Meyer sai oma leiutisele ka patendi, kuid nii see patent kui kogu projekt kästi tal Pentagoni poolt maha vaikida. Väidetavalt olevat soovinud armee võtta selle kasutusele oma tankidel. Mayer'i enda soovi kohaselt oleks tema loodud mootor läinud kasutusse autotööstuse seeriatootmises. Antud lahendusega mootori hind oleks olnud ca 1500 dollarit ning täielikult hooldusvaba.
Stanley Meyer suri 21.03.1998, pärast restoranis einestamist. Surma ametlik põhjus oli aneurüsm (aju arteri laienemine). Mitteametlik - vandenõuteoreetikute väide on, et Meyer tapeti pärast viimase keeldumist müüa õigusi oma seadeldisele ühe miljardi dollari eest. Tema mürgitamiseks olevat kasutatud uraani.
Hetkel on käes aasta 2012 ning transpordi liikuma paneva jõuna me planeedil on endiselt võtmesõnaks nafta.
- Aastal 2008 tuli sarnase ideega lagedale 25 töötajaga ettevõte BlcakLight Power (Cranbury N.J. USA). Nad toodavad veest eraldatud vesiniku abil töötavaid elektrigeneraatoreid, millega saab valmistada väga odavalt elektrivoolu.
1989 - külmfusioon
Martin Fleischmann (29.03.1929) ja Bobby Stanley Pons (23.081943)
Eugene Franklin Mallove (09.06.1947 - 14.05.2004)
Briti keemik Martin Fleischmann ja Ameerika-Prantsuse elektrokeemik Stanley Ponds pälvisid 1989 aastal tähelepanu kui nende labori tehnika suutis toota sellises koguses soojusenergiat mida võiks vaid seletada tuumareaktsiooniga. Tegemist oli väikse laual asetseva seadeldisega. Katses tekitati pallaadiumi pinnal raske vee elektrolüüs. Peagi üritasid sarnast katset läbi viia mitmed teadlased kel siiski puudusid kõik selle läbiviimiseks vajalikud faktid. Samal aastal kuulutati antud eksperiment vaid lihtsaks pettuseks. Fleischmannist ja Pondist valmis ka CBS'i telekanalil saade 60 minutit. Saatest kirjeldati ilmekalt kuidas kuidas neist kahest maailmanimega teadlasest sai paari aastaga vaesed ja tähtsusetud etturid. Ja kõike seda puhtama energia otsingu nimel.
Astronautikat, aeronautikat ning keskonna tervise teadust õppinud Mallove hakkas välja andma Vaba Energia ajakirja ning lõi organisatsiooni Uue Energia Fond. Teda huvitas tõsiselt külmfusioon. Oma alternatiivsete energiate otsingute käigus uuris ta ka Dr Paulo Correa ja Alexandra Correa taasloodud Reichi orgoon-mootorit. 1989 avaldas ta raamatu "Fire From Ice"(tuli jääst), milles kirjeldas Fleischmanni ning Pondsi katseid.
1981 avaldas Mallowe klassikalise kirjutise päikesepurjede kasutamisest reisiks Alpha Centaurile, meie lähimale tähele. Lisaks sellele avaldas ta veel mitmeid dokumente kosmosereisidest.
Aastal 2004 Mallove mõrvati kui ta parasjagu koristas oma sünnikodus.
- 2011 aasta juulis avalikustasid Austraalia insenerid oma vaba energia masina - Lutec 1000
- 2011 aasta lõpus demonstreeris Itaalia füüsik ja leidur Andrea Rossi oma külmfusiooni-masinat.
2001 - vähiravi
Rick Simpson
ca 85 aastat tagasi olid kanepist valmistatud rohud maailmas ühed levinuimad. Kanadast Nova Scotia'st pärit Rick Simpson võttis selle sama taime uuesti ravimina kasutusse, kasvatades seda oma maa peal, valmistades sellest õli ning jagades haigetele tasuta. Kanepiõli kasutamine olevat suutnud ravida ka neid haigusi millele tavarohud alla vandusid, kaasa arvatud vähkkasvajad. Aastal 2005 hakkasid võimuesindajad Simpsoni vastu huvi tundma, üritades viimast narkoäris süüdistada. Oma 58ndal sünnipäeval, 30.nov 2007 pandi ta neljaks päevaks trellide taha, süüdistatuna keelatud aine transpordis. Simpson oli teel haige naisterahva juurde et sellele viia 5 grammi omavalmistatud kanepiõli, ilma selle eest tasu soovimata. Kui vastama juhtumi kohta 2008 kohust peeti, oli kohtuotsuse kohaselt süüdimõistetu oma karistuse juba ära istunud - need samad 4 päeva.
- Hetkel viibib Rick Simpson Euroopas, kus varjab end võimude eest. Kanadas on loodud vastava ravi toetuseks Phoenix Tears Fond.