[Müstik]

Äkki tutvuks enne Itaalia kummituslugusid eesti lugudega hoopis?

Just leidsin puhtas maakeeles lood erakordsetest surnutest:
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/lru/l...ukax06.pdf

Ja peab ütlema, et päris põnevad lood!

[Nazz]

Tõlge või sisukokkuvõte võiks küll olla eesti keeles. Kumbki vast väga suurt vaeva ei tohiks teha.

[-SiQ-]

Ja Ghost Adventure rühm käis ka seal... Tõestasid jälle et oli ja vaimud üks ajas isegi nende kaamera pikali....

[Makaveli]

Kusjuures ei teadnudki, et selline koht eksisteerib. Võiks öelda, et väga 'kireva' ajalooga saar. Just lõpetasin Ghost Adventuresi vaatamise selle kohta. Vägagi huvitav.

[Päikeseinsener]

Äkki tutvuks enne Itaalia kummituslugusid eesti lugudega hoopis?

Just leidsin puhtas maakeeles lood erakordsetest surnutest:
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/lru/l...ukax06.pdf

Ja peab ütlema, et päris põnevad lood!

Mis see siia teemasse puutub?Teemad võiks ikka ,,puhtad,, hoida.See muidugi minu isiklik arvamus..

---

Tõesti huvitav paik, tunnistan minagi, et pole sellest kohast varem midagi kuulnud.Ema keeles infot otsida pole ka eriti mõtet (vähemalt mina ei leidnud midagi huvitavat)
Aga muidu on linke küll mida uurida..
Siin natuke pikem ja põhjalikum jutt (inglise) ja ka pilte..
http://www.forensicgenealogy.info/contes...sults.html

[Anzie]

Eks ta ole jahh, et kui on ikka offtopic, siis ta ikka ei käi siia teemasse.
Uurisin minagi selle saare ajalugu ja tundub päris huvitav ning õudne. Piinatud hinged kes ei saa rahu. Sinna võik isegi uurima minna!

[PaigeMaher]

Tänud tõlkimise eest! Väga huvitav lugemine oli.

[Makaveli]

Huvitav mis sellest kohast tänapäevaks saanud on..

[Müstik]

Koobas asub endiselt USA-s Tennessee väikelinnas Adamsis. Punase jõe lähedal.
Ka vaim nimega Kate Batts-i nõid, olevat alles. Usutakse, et see koobas on värav, mille kaudu Kate sisenes siia maailma ning ehk teeb seda ühel päeval taas.
Ja nagu eespool öeldud: koobas on vaatamisväärsus ja seal kogetakse kummalisi juhtumeid: nähakse udust valguskogu, kellel on inimese piirjooned ja kes triivib ringi. Temalt on saadud ka laksu.
Seal on ka Belli nõia muuseum.
Lühivideo: http://www.youtube.com/watch?v=GUVBMe-NLik

[wirxx]

Kas on keegi lähemalt tutvunud selle linnaga mis pidi kummitusi ja anomaaliaid olema täis nii päeval ja ööl ?

[Päikeseinsener]

Oleks ikka võinud natuke vaeva ka näha, enne kui prahh
uue teema tegid. Hetkel aga vabanda väga, see on sulle

[Müstik]

Kas on keegi lähemalt tutvunud selle linnaga mis pidi kummitusi ja anomaaliaid olema täis nii päeval ja ööl ?

Kahjuks veel ei ole, aga tänud tutvustamast! Leidsin internetist päris palju põnevat!
Kõigepealt niisuguse lingi, kus on imeilus roosiõis:
http://www.eureka-springs-ghost.com/

Samal lingil ka huvitavad fotod kummitustest:
http://www.eureka-springs-ghost.com/galleryofphotos.htm
Leidsin ka huvitava video, mida hakkan nüüd vaatama:
http://www.eureka-springs-ghost.com/galleryofphotos.htm

[jack the ghost 15]

Samuti on seal läheduses nähtud majakat.Kuid viimane oli lammutatud aastakümneid tagasi.

[blackkitty]

Põnev lugemine oli ,suured tänud ,et ära viitsisid tõlkida

[mulk2003]

Delfi on ka teema üles võtnud:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/povegl...d=64521026

Päikeseinseneri postitatud lingilt pilte vaadates pole kummitused takistanud kohalikel graffiti´eid seintele sodimast.

[Jõhvikas]

Delfi on ka teema üles võtnud:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/povegl...d=64521026

Mulle meeldis üks kommentaar: "Huvitav, kas Skeptikud läheksid sinna hea meelega ööd veetma. Näiteks 8000 euro eest?"

[kage]

Ma võiks minna ka siis kui lihtsalt reis välja tehakse.

Ühe inimese reisimälestused - One Scary Night on the Island of No Return – Poveglia

[Ares]

Juhtunud siis mingi aeg tagasi silma ette selline film nagu "Haunting In Connecticut (2009)" Film iseenesest meeldis ja hakkasin tausta uurima. Leidsin nii ühte kui teist ja panin kokku pisukese artikli. Artikkel aga juba aastaid paar sahtlis seisnud, polnud märganudki, et siia veel jaganud ei olnud. Nii et andke minna!
P.S! Kes vilmi näinud ei ole, siis inglisekeelse ülevaate saab SIIT.
Järgnevad sündmused artiklis on väidetavalt tõesti sündinud.

Oli aasta 1988, kui Snedekeri perekond oli katsumustele alla vandumas – nende vanem poeg sai ravi vähi vastu ja terve perekond oli pankroti äärel. Snedekeri perekond elas New Yorkis, samal ajal, kui pereema Carmen Snedeker reisis koos oma pojaga New Yorki ja Connecticuti vahet, kus tema pojale võimaldati parimat ravi. Oma poja raske seisundi tõttu otsustasid nad Connecticuti kolida, kuna siis oleks elukoht haiglale ligemal. Carmen tundis, et tema palvetele on vastatud, kui ta nägi maja, mille üür oli neile taskukohane ja mis asus haiglale võimalikult ligidal. Nad arvasid, et see on juba üks võimalus, kuidas majanduslikust kitsikusest välja rabelema hakata.
Üsna kohe peale kolimist tegi Carmen keldrit koristades shokeeriva avastuse – osaliselt ehitusrusude ja ehitusmaterjalide alla olid peidetud tööriistad, mida kasutatakse tavaliselt surnukuurides. Maja ajalugu uurima hakates tegi Carmen avastuse, et maja olla kunagi kasutusel olnud, kui surnukuur.
Peaaegu kohe peale õõvastavat avastust hakkas nende vähihaige poeg kurtma, et ta nägevat veidraid varje ja kuulvat hääli. Ta rääkis oma emale, et ta nägi pidevalt mingit meest, kes oli riietatud musta-valge triibulisse ülikonda. Ta palus lausa end koju viimise asemel haiglasse jätta, kuna ta ei saavat nende üleloomulike nähtuste tõttu magada.
Peale seda, kui nende poeg lahkus majast, hakkasid need paranormaalsed nähtused mõjutama ka ülejäänud pere elu. Ühel hommikul, kui Carmen pesi köögipõrandat, avastas ta järsku, et vesi, millega ta põrandat pesi, oli muutunud veripunaseks ja omandanud õrna soolase roostelõhna. Ristid, mis majas erinevates kohtades rippusid, hakkasid ükshaaval kaduma, ilmudes taas nähtavale kas põrandal või seinal tagurpidi keeratuna.
Carmeni nõbu elas sel ajal koos nendega. Ühel ööl, kui ta magas, rünnati teda lausa füüsiliselt – nähtamatud käed tekitasid tema kehale verevalumeid ja kraapisid tema naha marraskile. Roosikrants, mis oli tal kaela ümber kinnitatud, tõmmati puruks, ning helmed loobiti üle terve toa laiali.
Järgnevatel nädalatel nähti deemonlikke olendeid üha rohkem.
Carmen kirjeldab: “Nad olid uskumatult võimsad. Üks neist oli väga kõhn, tugevalt rõhutatud põsesarnade, pikkade mustade juuste ja sitikmustade silmadega. Teine neist kandis musta-valge triibulist ülikonda ja temal olid vastupidiselt valged juuksed ja valged silmad. Tema jalad olid lakkamatus liikumises. Neid nägime nii mina, kui ka minu poeg. “

Carmeni eelnevalt õpihimuline poeg hakkas mõne aja pärast kandma tumedat riietust ja võis märgata ka muid dramaatilisi muutusi tema olemuses. Ta muutus iga hetkega aina vägivaldsemaks ja tigedamaks ja ta hakkas kirjutama tumedat, lausa häirivat luulet. Ühes tema kirjutatud luuletuses oli väga piltlikult kirjeldatud seksuaalakte surnukehadega.
Perekond tundis tihti majas ebatavalisi lõhnasid – roiskuva liha ja väljaheidete haisu. Ühel hetkel haaras ebamaine jõud Carmeni ja tema nõbu enda valdusesse, kui need koos köögis olid. Selle olemuse jõud keeras segi nende orienteerumisvõime ja halvas nad täielikult. Hirmust halvatuna hakkas Carmen korrutama Meie Isa palvet ning lõpuks deemon lahkus ja nad said jälle liigutada.
Carmenil oli mõistus otsas. Tema perekond oli sulaselges ohus, paranormaalsed nähtused muutusid iga päevaga aina hullemaks. Lootuses abi saada, helistas ta tunnustatud paranormaalsete asjade ekspertidele, Ed ja Lorraine Warrenile, anudes nende abi. Warrenid, kes said kuulsaks, uurides “Amityville Õuduse” lugu, nõustusid teda aitama. Ed, Lorraine ja nende meeskond sõna otseses mõttes kolisid Carmeni majja üheksaks nädalaks, et olla ise tunnistajaks kõikidele nendele ebamaistele asjadele, mis majas väidetavalt juhtusid.
John Zaffis, Ed Warreni nõbu, oli samuti üks inimestest, kes kuulus uurijate meeskonda. John rääkis, et kohe peale saabumist, hakkasid meeskonnaliikmed tundma, kuidas miski neid “puudutas”. Veel mäletas ta rääkida, et majas levisid pidevalt ilged lõhnad.
“Selleks ajaks, kui meie kohale jõudsime, olid asjad läinud päris katastroofiliseks. Ühel õhtul istusin ma köögilaua taga ja vaatasin läbi oma märkmeid, kui ruum läks ääretult külmaks ja ma tundsin enda ümber midagi, mis poleks tohtinud seal olla. Ma hüüdsin teisi, kes magasid elutoas, kuid keegi ei ärganud üles. Ma vaatasin trepi poole ja ma nägin, kuidas “keegi” hakkas sinna ilmuma. Ruumi täitis nii jälk hais, et ma suutsin vaevalt hingata. Samal ajal, kui see olend nähtavale ilmus, kostis üle kogu maja heli, mis meenutas tuhandete ja tuhandete tiibade plaginat. Ma ei ole eluski nii hirmunud olnud. See olend hakkas aeglaselt trepist alla liikuma. See oli kõige koledam asi, mida ma ealeski näinud olen. Viimasel trepiastmel keeras see end minu poole ja küsis: “Kas sa tead, mida nad meile tegid? Kas tead?”. Ma lahkusin majast ja ei naasnud sinna kolm päeva,” jutustas John.

Lorraine Warren jutustas, et ta tundis seal majas midagi “kurja”. Kui ta seal ööbinud oli, kirjeldas ta seda nii:
“Magamistoas oli kunagi olnud luuk, mille kaudu tõsteti keldrist kirstusid üles. Seal ööbimise ajal kuulsin ma veidrat häält, mis meenutaski seda, kuidas keegi vinnas kettide abil kirstu üles. Kui ma Edi üles äratasin ja ta keldrit kontrollima läks, polnud seal mitte kedagi.”
Ka kutsuti kohale katoliku kiriku preester, kes õnnistas maja ja viis seal läbi mitmeid pühalikke riituseid, kuid peale kolme päeva rahu, naasid paranormaalsed nähtused, nagu need polekski vahepeal kadunud. Carmenit ja tema abikaasat, Al’i, ründasid olendid lakkamatult. Nende pihta loobiti erinevaid asju ja nende laste kehadele ilmusid kraapimisjäljed. Lõpuks otsustati majas läbi viia vaimude väljaajamine, ehk eksortsism. Vaimude väljaajamise käigus nägid pealtvaatajad, kuidas nõud ja pildiraamid rappusid ning seinte seest olevat kostnud paukuvat heli.
“Kuid peale eksortsismi tundus õhkkond palju kergem ja me tundsime rahu ja kergendustunnet,” meenutab John Zaffis.
Snedekeri perekond elas seal majas veel kaks ja pool aastat, kuni nad lõpuks kolisid. Nii palju, kui Carmen teadis rääkida, väitis ta:
“Peale meie kolimist pole ükski järgnev perekond majas mitte midagi paranormaalset kogenud.”
On möödunud üle kahekümne aasta. Sellest ajast saati on Carmen tundnud, kuidas negatiivsed jõud üritavad talle läheneda, kuid tema kõikumatu usk ja liigutamatu vaprus hoiavad need eemal.
“Keegi ei saa ilmselt kunagi teada, miks seal kummitas, kui meie seal elasime. Sellegipoolest me avastasime, et ühte meest, kes surnukuuris töötanud oli, süüdistati nekrofiilias, seega võis olla see põhjuseks, mis deemonlikud jõud laastama saatis,” rääkis Carmen.
"See oli kõige tähtsam juhtum, milles ma kunagi osalenud olen," ütles John Zaffis hetkekski kahtlemata. "See tõestas mulle, et deemonlikud nähtused on vägagi tõelised."


Tõlkis: Thor Cresado, 2010

[Ares]

Ma tean kah ühte lehte Vaata www.para-web.org ja võid vaatada ka www.scaryforkids.com

Mismoodi sinna Para-Webi saab? Ma ei oska kuidagi minna... Ja mis seal lehel on? Ma pole seda kunagi näinud ega sellest midagi kuulnud...

Palun väga vabadust, aga nii Captain Obvious ei anna ka olla

[Priest]

Ma tean kah ühte lehte Vaata www.para-web.org ja võid vaatada ka www.scaryforkids.com

Mismoodi sinna Para-Webi saab? Ma ei oska kuidagi minna... Ja mis seal lehel on? Ma pole seda kunagi näinud ega sellest midagi kuulnud...

Palun väga vabadust, aga nii Captain Obvious ei anna ka olla

Ma otsin siiamaani Para-web'i taga . Huvitav, kust leiaks

[kraffkratt]

20. oktoobril korraldame kummitustejahi Woodchesteri mõisas Inglismaal, väidetavalt üks kummitavamaid kohti Suurbritannias. Mõisa huvitavat ajalugu saab lugeda veebilehelt http://http://www.woodchestermansion.org.uk

Uuringus osalevad 4 Inglismaa paragruppi, millest ühel on enam kui 20 aastane kogemus. Üritus on avatud ka avalikkusele. Pileti müügi tulu läheb hoone rendi katteks. Lisainfot saab veebilehelt http://www.knightwatch.webs.om
või Twitterist https://twitter.com/Sipptweet
Facebookist www.facebook.com/sipp.ghostresearch

Aastaringselt korraldame erinevaid uurimusi eeldatavalt kummitavates paikades üle kogu Inglismaa ning tulevikus on plaan ka grupp Eestisse tuua. Kui kellelgi on ligipääs kummitavatesse paikadesse või teab nimetada mõnd avalikku aktiivset kohta siis andke aga teada. Tuleme sel talvel taas Eestisse ning oleme huvitatud kõigest paranormaalsest.

SIPP

[Müstik]

Eelpool toodud mõisa ajalugu:
http://www.woodchestermansion.org.uk/History.aspx

Videod:
http://www.youtube.com/watch?v=_bSF9WM5ZrY

http://cotswoldstravel.blogspot.com/2010...ester.html

Ja see teema ehk abiks teiste Inglismaa kummituslosside välja valimisel:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...i+kummitus

Edu uurijatele!

[kraffkratt]

Tänan lisatud videote eest. Olen natuke skeptiline esimeses videos kuuldud koputuste osas. Kõigi grupi liikmete jalad/käed ei ole koputuste ajal nähtavad. Kasuks oleks tulnud CCTV kaamera, mis jälgiks kogu ruumi aga koputused on vähim mida Woodchester pakub ...

Inglise mõisate ja lossidega on nii, et need mis on avatud öiseks jahiks tahavad ka hinge hinda enamasti selle eest kui loomulikult on kohti mis oma hinda ka väärt.

Hiljuti käisime üht maa-alust endist valitsuse tuuma varjendit uurimas ja kuigi hoonel on vaid ca 60 a ajalugu ja aktiivselt see pole kunagi kasutusel olnud saime selest ööst mitmeid huvitavaid tõendeid. Neist üheks oli karje mis salvestati viiel diktofonial ning 7 grupiliiget kuulsid seda oma kõrvaga. Hetkel tegeleme veel video analüüsiga (ligi 12 kaameratja u 8 h salvestust igal neist) ning kui see valmis saab siis huvitavamaid palu jagame kindlasti ka oma veebilehe kaudu.

Septembris on tulemas veel üks pisem üritus endises kindluses.


PS! Täname edu soovide eest !

[Müstik]

Teil vedas siis, et saite selle karje salvestatud. Hirm ei hakanud?
Need Inglismaa mõisad ja lossid on vägevad tegelt.
History pealt tuleb ka losse ja nendes sisalduvaid kunstiaardeid tutvustav film. Kummitustest paraku siiski seal ei räägita.
Kahju, et hinge hinda tahetakse mõisates ööbimise eest.

Muidu, üks teema on siin veel Londoni allmaaraudtee kummitused:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...kummitused
Jään uudiseid ootama...

[kraffkratt]

Tere Müstik!

Hirmuga on selline lugu, et enamasti toimub kõik nii kiirelt, et ei ole aega hirmu tunda. hiljem vahest mõtled küll, et näe päris kõhe oli aga siis on juba hilja Kuigi karjet kuulsid 7 grupiliiget samaaegselt oli siiski kahtlus, et see või olla mõni teine külastaja kuid kui raadio teel kontrollisime olid kõik kontrollruumis koos ja keegi ei karjunud (tunnistajaid sellele oli ca 20 inimest). Karje ei saanud ka väljast tulla kuna hoone asub sügaval maa all. Seega jah...tehitas kõigis põnevust !

Selleks, et saad kuidagi üle ja ümber kõrgetest rendihindadest oleme avanud oma kummituste jahid külastajatele ning teeme koostööd mitme Inglismaa grupiga kellel on sarnased uurimis meetodid. Kui kulud piisava arvu inimeste vahel jagada ei tee see ka rahakotti suurt auku

Londoni metroo on tõesti huvitav, olen selle kohta palju lugenud ning ka paari saadet vaadanud kuid öine ligipääs on peaaegu võimatu turvalisus riskide tõttu. Seega jääb üle vaid päevasel seal liikudes silmad lahti hoida

Mitmeid losse ja mõisaid on külastanud ka saatesari Most Haunted, kuid kui nüüd aus olla siis arvan, et neil jääb alati miskit vajaka uurimuse läbi vimisel ning ega nad olegi sesl tõendeid taga ajamas, rohkem ikka show värk.

Kui Inglismaale reisimist on siis soovitan kindlasti meiega ühendust võtta ning võimaluse korral mõne siinse ürituse/uurimusega ühineda. Kummitus-turism

Olen püüdnud leida kohti mida uurima tulla Eestis kuid kahjuks on netis suht vähe infi või on kohad raskesti ligipääsetavad talvisel perioodil. Kas on ehk soovitusi? Me saaks kindlasti osa tehnikast Eestisse kaasa võtta kui oleks vaid koht kuhu seda üles panna