•  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
NewAge ja kristlus: ühe seemne viljad?
#26
(20-06-2012, 17:14 )Dana Kirjutas: Ainus loogikaviga on see, et kas saab olla nii verejanuline ja salakaval ning halastamatu kiskja nagu seda on inimene olla jumal, ehk siis omada jumaliku loomise väge?

Kas verejanu välistab jumaliku loomise väe? Kuidas siis vana testamendi Jumal seda väge väidetavalt omas?
Vasta
#27
(20-06-2012, 17:40 )Lorenz Kirjutas:
(20-06-2012, 17:14 )Dana Kirjutas: Ainus loogikaviga on see, et kas saab olla nii verejanuline ja salakaval ning halastamatu kiskja nagu seda on inimene olla jumal, ehk siis omada jumaliku loomise väge?

Kas verejanu välistab jumaliku loomise väe? Kuidas siis vana testamendi Jumal seda väge väidetavalt omas?

Mulle isiklikult on see loogikavastane, et inimene võrdub jumal. Muidugi iseasi, mida keegi jumala all mõtleb.
Aga miks inimene loogikavastane tundub.
Kes või mis on inimene? See olend läheb ja võtab notsuemalt tema lapse ära. Viib selle väikse notsu oma koju. Söödab teda, teeb talle pehme pesa, ravib, kui haigus kallale kipub jne. Asendades talle justkui ema, võidab loomakese usalduse. Peagi väike notsu juba tunneb oma kaitsja ja toitja ära. Inimene muutub talle sõbraks, keda ta rõõmsalt tervitab, kui see välja ilmub. Vahel inimene sügab teda kõrva tagant. Teatud aja möödudes aga see inimene võtab ja tapab selle loomakese, kellele ta pakkus kodu, toitu ja turvatunnet lihtsalt ära. Inimese jaoks on see lihtsalt moodus lihtsal viisil toitu hankida. Looma jaoks on aga see mis?
Siit küsimus, kas saab olla salakavalamat ja julmemat tegevust. Eriti julmaks teeb minu jaoks asja see, et kui keegi röövib teise inimese, siis mõistetakse see kohutavaks kuriteoks. Loomalapse ära röövimine tema emalt aga on täiesti normaalne.
Jube lapsik näide aga kas siis pole nii?
See võib olla kinni isiklikult minus aga selline olemus minu mõistuse järgi ei suuda iialgi luua midagi harmoonilist. Sellisele olendile ei anta iial jumaliku väge.
Mul üks kunagine tuttav ütles hästi. Inimene kardab kuradit ja saatanat. Miks ta siis peeglit seina pealt ära ei korista.

Nende testamentide ja muu sellise kohta ei ütle ma midagi muud, kui jutustuse, ümberjutustuse, ümberjutustuse, modifitseeritud, parandatud, muudetud, ümber jutustatud, omakorda tõlgendatud ja muudetud jne
Ma pole mingi parandamatu skeptik aga võtke 80 aastate Eesti ajaloo õpik ja lugege seda. Kui see elaks üle ainukesena kirjasõnana 1000 aastat, siis milline milline ajalugu meist säiliks.
Ma ei taha siin kellegi püha tõe kallale minna ja püüa kogu maailma legende, müüte ning muinasjutte panna lootusetu vale pitseri alla. Ma lihtsalt ei võta kõike mida räägitakse, eriti kui inimene ise sündmuse juures pole olnud puhta kullana.

Nüüd läks muidugi algsest teemast väga kaugele. Samas, eks see käi ka selle uue usuliikumise kohta. Teisalt väga huvitav oleks jälgida, kuidas see usuliikumine edasi areneb. Mingi hetk peavad tulema imetod ja tõestusmaterjal. Vastasel juhul on väga raske inimesi selles lummuses hoida. Eks siis näha ole, et mis jumalike imetegudega seda toitma hakatakse.
Vasta
#28
(20-06-2012, 21:20 )Dana Kirjutas: Sellisele olendile ei anta iial jumaliku väge.
Kui ei anta, siis võetakse, sest võtmine on tavaliselt kergem kui millegi väljateenimine. Ja eks inimene ole endale igasugu asjade võtmises vana kala.
Vasta
#29
(20-06-2012, 21:20 )Dana Kirjutas: Sellisele olendile ei anta iial jumaliku väge.
Ei anta - kes ei anna?


(20-06-2012, 21:20 )Dana Kirjutas: Siit küsimus, kas saab olla salakavalamat ja julmemat tegevust. Eriti julmaks teeb minu jaoks asja see, et kui keegi röövib teise inimese, siis mõistetakse see kohutavaks kuriteoks. Loomalapse ära röövimine tema emalt aga on täiesti normaalne.

Mis eristab looma ja inimest?
Arvad sa, et sügavamat erinevust polegi?
Ma arvan, et see eristamine on vajalik selle tõttu, et see erinevus on tegelikkuses olemas ja tegelikkuse eiramine võib tekitada illusiooni salakavalusest ja julmusest.
Selline on vähemalt minu arvamus.
Vasta
#30
(20-06-2012, 22:46 )Lorenz Kirjutas:
(20-06-2012, 21:20 )Dana Kirjutas: Sellisele olendile ei anta iial jumaliku väge.
Ei anta - kes ei anna?

Dana ei taha nagu eriti anda Laugh

Ja ausalt öelda ega mina ka ei annaks. (Ega võtaks.)

Iseküsimus, et mis see jumalik vägi üldse on ja kuidas piiritleda inimest.



Vasta
#31
(20-06-2012, 21:20 )Dana Kirjutas: See olend läheb ja võtab notsuemalt tema lapse ära. Viib selle väikse notsu oma koju. Söödab teda, teeb talle pehme pesa, ravib, kui haigus kallale kipub jne. Asendades talle justkui ema, võidab loomakese usalduse. Peagi väike notsu juba tunneb oma kaitsja ja toitja ära. Inimene muutub talle sõbraks, keda ta rõõmsalt tervitab, kui see välja ilmub. Vahel inimene sügab teda kõrva tagant. Teatud aja möödudes aga see inimene võtab ja tapab selle loomakese, kellele ta pakkus kodu, toitu ja turvatunnet lihtsalt ära. Inimese jaoks on see lihtsalt moodus lihtsal viisil toitu hankida. Looma jaoks on aga see mis?
Siit küsimus, kas saab olla salakavalamat ja julmemat tegevust. Eriti julmaks teeb minu jaoks asja see, et kui keegi röövib teise inimese, siis mõistetakse see kohutavaks kuriteoks. Loomalapse ära röövimine tema emalt aga on täiesti normaalne.

Notsu loole :

"Soovitan rohkem looduses viibida ja uurida kuidas elu/süsteem toimib.
Mõned näited:
Kägu muneb oma munad võõra liigi pessa. Kägupoeg tõrjub teised linnupojad pesast ja kasutab linnuvanemaid täielikult ära.
Kiletiivalised röövivad/varastavad teiste liikide pesadest tööisendeid ja rakendavad nad "tööle" oma pesades.
Mullamutt korjab omale toiduvarusi, hammustades vihmaussi kindlast kohast, mis halvab ussi liikumise täielikult ja tassib "sahvrisse" hunnikusse. Seal siis need elusad, aga paralüseeritud ussikesed ootavad oma piinade lõppemist.
JNE"

"Parasitism on organismide vaheline suhe, mille puhul üks organism kasutab teist organismi oma elutegevuseks, põhjustades talle toitainete kaotust, hävitades kudesid ja saastades teda oma jääkidega vms. Kõik organismid on mingil moel parasiidid.
Kasvõi kleptoparasitism, kus üks organism varastab teise organismi poolt ettevalmistatud või püütud toitu.
Jällegi võtmine ja andmine, viimane kas siis tahtlik või tahtmatu, igal juhul see toimub."


Kõik oleme ühed suured "jõhkardid"?
Vasta
#32
Alustasin oma lõiku lausega: Kes või mis on inimene?
Ehk siis tõin näite inimese olemusest, mitte ei rääkinud üleüldises plaanis.

Nüüd aga tekkis mul huvitav küsimus. Pedofiilia, teiselt inimeselt elu võtmine, seal juures ka tema söömine. Kuidas sellesse suhtuda?

Minul isiklikult poel vahet kellena keegi end tunneb, kas jumalana või rohutirtsuna. Ma jään endiselt oma arvamuse juurde, et inimesele tema olemuse poolest ei saa anda seda võimu millest nad nii kiivalt unistavad.
Vasta
#33
Dana, hullu pole - küll juba emake loodus hoolitseb selle eest, kui palju ühele või teisele inimesele võimu anda.
Unistada võib loomulikult palju, aga inimesel täituvad eelkõige need unistused, mis on tema päritud võimete piires,
unistuste ulatuses. No viimastes jah.. on kerge (mõistetav) üleunistamine.
Tunne ei peta, oled just see, kellena sa tunned ennast olevat. Kui teistele oma tunnet esitada, siis tekib reeglina
oht, et me kipume kergelt ülepakkuma. Jätame teis(t)ele endast paha-/heatahtlikult, soovikohaselt esitatud mulje.

Kuidas suhtuda? Õiged vastused saad siis, kui esitad õiged küsimused.. ja õiges järjekorras. Oma kogemusest tean -
see tihti raskem, kui rasketele küsimustele vastamine.
Vasta
#34
(21-06-2012, 13:06 )Dana Kirjutas: Ma jään endiselt oma arvamuse juurde, et inimesele tema olemuse poolest ei saa anda seda võimu millest nad nii kiivalt unistavad.
Aga siin jääb küsimus mille Lorenz esitas ja mille ka ise oleksin küsinud. Kes ei anna? Kes otsustab tingimuste üle millal anda või mitte anda? Millised on tingimused ja kas kõigile on nende täitmine võrdseks tehtud? Kas üksikisikule võib anda tingimuste täitmise korral või käsitled mõistet inimene kui tervet inimkonda? Ja kui inimkond tervikuna tingimustele ei vasta, siis kas pole mõtet ka üksikisikule anda?

Inimese olemus on ühest äärmusest teise ja sõltub keskkonnast kus ta elab ning tema enda isikuomadustest seega inimese olemusena tuua üks näide ja öelda, et inimesed ongi sellised jääb liiga ühekülgseks. Kui sa soovid üldiselt võtta, siis peaksid kõrvale panema näiteks ka loomade eest hoolitsejad ja kui üldiselt ei taha, siis üksikisikute olemusega tegelema.
Vasta
#35
to: Ott Sama
Seda arvan mina ka, et antakse just nii palju kui vaja Smile
Küsimus, kuidas sellesse suhtuda oli kerge irooniaga püstitatud. Üldjuhul ma ei mõtiskle nende asjade üle, kas liigikaaslase söömine on õige või vale. Kuni mul see kogemus (olla söödav või sööja) puudub ei vaeva ka selle murega oma pead.

to: kage
Kui me teaks vastust neile küsimustele, siis neid küsimusi ei tekiks kunagi. Kindlasti on neid, kes seda teada võivad, on ka neid, kes arvavad end teadvat. Ma ei kuulu ei ühte ega teise gruppi. Ma olen üldse raske juhtum. Kõikvõimaliku infot (seinast seina) voolab uksest ja aknast sisse rohkem kui seda seedida jaksaks. Igasugu legende, lugusid, arvamusi, uskumusi on tõesti palju. Siiani pole ma kohanud veel olendit, kes oleks tulnud ja öelnud, et tead maailm on selline, las ma räägin sulle. Kui ta kunagi tuleb, eks ma siis vaata, mis ma selle teadmisega peale hakkan.
Äkki teen ka mingi oma usulise liikumise Age of truth.
Siis tuleb keegi kasutaja Dana ja kirjutab pika jutu, kuda ma puhast auru suust välja ajan wink Kindlasti leidub kamp aktiviste, kes mind valekistuseks tembeldab. Veelgi aktiivsemad aga on veendunud, et tegemist on mõnevandenõuteooriaga.

Aga jah. Inimese olemus hõlmabki kogu seda tohutut äärmuste jada. See ongi tema olemus. Ehk siis igal liigil on omad eripärad, tunnused jne. Ehk, et mida suuremat võimu ta arvab endal olevat, seda hullemad ja halastamatud on tema teod. Seda vist ei pea pikalt lahti kirjutama või peaks? Natukene ajaloos tagasi vaadates peaks nagu aru saama küll mida ma mõtlen.
Kunagi ma tõsimeeli mõtisklesin nende teemade üle, et kus kohast tuleb see inimese arvamus, et ta teistest kõrgemal jne jne. Kus ta ometi võtab selle tõe, et ta on kõrgemal delfiinist või elevandist. Ega ma väga kaugele ei jõudnud küll selle mõtisklusega. Ainus loogiline seletus oli see, et kuna inimene arvab, et ta on ainus mõtlev olen maailmas. Paraku maailm väga pikka aega ja eks paljude jaoks ole siiani piiritletud planeediga Maa. Nii, et härrad ja prouad arvasid ja arvavad tänini, et on ainulaadsed mõtlevad olendid, n.ö loojale lähemal. Kindlasti tema lemmiklapsed ja sooskiud.
Tõenäoliselt sealt muide ka see uus usuliikumine hoogu saab. Looja lapsed, järelikult Jumalad.

Minu puht väga isiklik arvamus, et kui see ka kunagi nii võis olla, siis vaadates seda kaost, mida see „kõrgem teistest“ liik siin korraldanud on, said nod Loojakesed ise ka vast aru, et see projekt läks aia taha. Eks seda juhtu meil inimestelgi, et peres mõni laps läheb untsu. Laugh Siit ka see arvamus, et võimu ja väe andmine sellele liigil oleks ikka tõelin katastroof. Te ise kujutate ette millega inimene hakkama võib saada, kui talle kogu pakett kätte anda.
Keegi võiks sel teemal mõne laheda ulmeka kokku kirjutada.
Vasta
#36
(20-06-2012, 16:57 )lahendused Kirjutas: Võtame teosoofia 2. kehakihi "emotsioonikeha", ning sellega seotud ülitaju "emotsioonide selgelt-tajumise" (autoga sõites vaatad parempoolset teeäärt, kuid tajud milliste emotsioonidega on vasakult poolt vastu tulevates autodes olevad inimesed: kuulmine on välistatud, nägemine samuti, kompamisest, haistmisest ja maitsemeelest pole mõtet rääkidagi) - kuna teiste emotsioonide selgelt-tajumine pole seletatav viie madalama meelega, siis toob juba teosoofia 2. kehakiht (emotsioonikeha) sisse vajaduse ülitaju järele.
Seega ma ei saa aru, mis soga Krt siin jälle ajab.

Suur selgeltnägijate jünger ja ei saa aru? Mina, Übersogajumal, siis pimeloomadele selgitama.

Kui teie teosoofia väidab, et esimene kiht on seotud kõigest tavalise 5 meelega (eirame fakti, et 99,999... % Universumist ja valdav enamus elusolenditest pole sedagi rõõmu tunda saanud), siis teine kiht teeb megahüppe mingile müstilisele "emotsioonide selgelttajumisele". Kusjuures, kust üldse teatakse kelle emotsioone tegelikult tajutakse, äkki hoopis rebaseonu siilipoisi kallal teeääres põõsas asjatamas?

Aga lahendamata küsimusi on veel teisigi. Esikteks, kui esimene kiht on seotud vaid 5-e tavameelega (teosoofilise profülaktika mõttes jätame kõrvale tõiga, et teadaolevalt on veel mitmeid teisi suht tavalisi meeli olemas), aga mitte kuidagi tavaliste emotsioonidega, ammugi mitte sümbolite tajumisega. Siis kuidas saab üldse teiseks kihiks olla "emotsioonide selgeltnägemine", kui antud süsteemi kohaselt veel tavalist emotsioonide tajugi pole jõudnud tekkida?

Või hoopiski-hoopis, vahest teosoofilise esimese kihi puhul pole tegu mitte tavalise 5-e meele tajumisega, mida madalad-rumalad materialistid vaid valdavad, vaid "5-e meele selgelttajumisega", mõistad? St. et nõmedad-lollid 1-e kihi materialistid ei peagi üldse "5-e meelega selgeltnägemiseks" reaalselt midagi 5-e meelega tajuma.

Seega, Her Lahendused, küsib Übersogajum teie käest: kumb variant siis on, kas teosoofia süsteemi kohaselt tavaline taju (tavameeled, emotsioonid ja mistahes liiki mõtlemine) täiesti puudub, või vastupidi, kõik tajud on megamüstilised selgelttajumised?
Vasta
#37
(21-06-2012, 16:01 )Dana Kirjutas: Minu puht väga isiklik arvamus, et kui see ka kunagi nii võis olla, siis vaadates seda kaost, mida see „kõrgem teistest“ liik siin korraldanud on, said nod Loojakesed ise ka vast aru, et see projekt läks aia taha.
Loodus ongi suuresti kaos. Inimene pole siin oma tegemistega siiani midagi väga erilist korda saatnud.
Siin mainiti korra midagi harmooniast ... see sõna tuletab mulle meelde kunagist muinasjuttu looduslikust tasakaalust. Muinasjuttu sellepärast, et seda pole ju tegelikult olemas.

(21-06-2012, 16:01 )Dana Kirjutas: Ehk, et mida suuremat võimu ta arvab endal olevat, seda hullemad ja halastamatud on tema [inimese] teod. Seda vist ei pea pikalt lahti kirjutama või peaks?
Ma ei näe küll siin mingisugust seost. Väga otsest vähemalt mitte.
Vasta
#38
Nagu ma ütlesin, on see puhtalt minu isiklik arvamus. Lauses on sõna arvamus. Arvamus tähendab, et ma arvan nii. Mitte, et ma tean nii.
Sinu vastus Lorenz ... seda pole lihtsalt olemas. Seega, sa tead täpselt kuidas siis on. Kuna sa tead faktiliselt ja täpselt, siis palun ole nii kena ja avalda siis see tõde.
Mina ei tea kuidas teised aga mind on alati huvitanud inimeste arvamused. inimesed, kes aga teavad asju on hindamatud.
Vasta
#39
Looduslik tasakaal ei ole muinasjutt, looduslik tasakaal on ainus asi maailmas, mis ka reaalselt toimib, olenemata sellest, kui väga mõni poolus oma poolust suurendada või ülendada üritab.
Vasta
#40
(21-06-2012, 20:07 )Dana Kirjutas: Sinu vastus Lorenz ... seda pole lihtsalt olemas. Seega, sa tead täpselt kuidas siis on.

Tegelikult päris räigelt teemast mööda see ei lähe, niiet võib vasti segi pikemalt rääkida.
Loodusliku tasakaalu idee iseenesest on vist midagi, millesse on mingil määral alati usutud. Vähemalt sellesse, et on olemas mingisugune suurem kord ja harmoonia maailmas. New Age vist kasutab siinkohal sellist mõistet, nagu Gaia. Mingil hetkel muutus see aga konkreetseks ökoloogilise tasakaalu ideeks, mis vahepal isegi teadusliku teooria staatuses oli. Usuti, et loodus siseneb rahule jäetuna tasakaaluseisundisse ja funktsioneerib siis harmooniliselt nagu üks hästiõlitatud masinavärk kunagi.
Selle teadsuliku teooriaga oli aga selline lugu, et seda luues tehti viga, mida nüüd (ka siis tegelikult) peetakse ühe teadusliku teooria loomise kõige halvemaks praktikaks.
Ehk siis - kõigepealt võeti hüpotees ja mindi seda tõestama. Oh sa imet, tõestatigi ära. Koguti hulgaliselt andmeid ja sobitati need loodusliku tasakaalu teooriasse. Mingil hetkel aga kakati selles teoorias nägema kitsaskohti ja tekkisid küsitavused. Selle peale ette võetud eriti suurejooneline uurimus teooria lõplikuks tõestamiseks aga hoopis kukutas selle lõplikult. Väga detailsetest uurimisandmetest tuli välja asjaolu, et mingit tasakaalu pole võimalik mingi kandi pealt tuvastada. Loodus on oma olemuselt kaootiline.

Eelnev jutt baseerub suuresti sellel allikal, mis omakorda põhineb doc filmi seerial The Machines of Loveing Grace, mida olen vaadanud ja mida väga soovitan ka teistel vaadata. Võite ka otsida algmaterjale ja ise asja üle mõtiskleda.

Algmaterjalide otsingu alguseks sobivad hästi järgmised lingid:
Balance of nature - wiki
Eugene Odum - wiki - üks algse teadusliku teooria rajajaid.



Siinkohal peaksin ma oma eelnevat suht kategoorilist väidet küll natukene täpsustama. Nimelt muinasjutt on see looduslik tasakaal, mida ökoloogid kunagi välja käisid. Seda pole lihtsalt olemas.
Kui celtic peab silmas midagi muud, kui ökosüsteemide isebalansseerumine tasakaaluseisundisse, siis vääriks see teema ehk ehk pikemat arendamist?
Vasta
#41
Taakaalu all pidasin silmas seda, et igale väele on olemas energeetilises pildis tasakaalustav vägi, miski, mis laseb kõigel voolata. Loodus, kui spontaanne väe väljendumisvorm on aga selle näidikuks. Lõppkokkuvõttes peaks olema võimalik iga tegevuse juures ennustada tasakaalustava teguri mõju tulevikus, mis lähtub just konkreetsest teost, konkreetse energia kasutamisest ja sellele järgnevast tasakaalustumisest energeetilises plaanis.

Nii nagu vesises liivarannas täitub liiva sisse kaevatud auk aegamööda veega, toimib ka üldisemas, globaalsemas pildis.
Vasta
#42
to: Lorenz .
Kui teiste inimeste arvamus sulle ei meeldi ja sa julgelt kindlalt väita et nende arvamus on vale, siis pead suutma suutma õige tõe lauale laduda. Filme võime vaadata ja netist erinevate inimeste arvamusi võime lugeda. Mõtiskleda võime ka.

Resoluutsetelt eitajatelt ootan mina vähemalt alati absoluutset tõde. Sest, kui resoluutselt midagi eitada, peab olema 100% teada tõde.
Tänan juba ette selle tõe eest, sest mina tõesti ei tea tõde

PS. Kas harmoonia on looduslik tasakaal? Kas harmooniline mõtteviis on looduslik tasakaal. Kas harmooniline eksisteerimine on looduslik tasakaal? Ei pea vastama, sest need pole sünonüümid. Nii palju oskame me kõik eesti keelt

Vasta
#43
(21-06-2012, 20:55 )Lorenz Kirjutas: Loodusliku tasakaalu idee iseenesest on vist midagi, millesse on mingil määral alati usutud. Vähemalt sellesse, et on olemas mingisugune suurem kord ja harmoonia maailmas.
Celtic ütles minu arvates asja ilusti ära ja ka Danaga nõus tasakaalu ja harmoonia suhtes. Lisaks veel, et kas päikesesüsteemis valitseb praegu loodulsik tasakaal või mitte? See, et inimene seda hetkel jõuga Maal ühele poole kallutab ei tähenda veel, et suuremas perspektiivis asi ei töötaks või pikema aja jooksul tasakaal olemata oleks.
Vasta
#44
Edit: Celitcule:
Ma vist enam vähem mõistan, mida sa öelda tahad.
Sa tahad vist luua mingisugust süsteemi, mille läbi maailma kui tervikut haarata? Sisuliselt võib tõmmata analoogia selleni, mida füüsikud kunagi maailmast arvasid.
Nad arvasid nimelt seda, et kui maailmas kokku lugeda kõik aatomid, nende asukohad ja impulsid (+kõik kiirgus jne), siis on võimali välja arvutada kogu tulevik ja ka minevik. Idee on selles, et avastades maailmas nö alus seaduspärasused saab võimalikuks nende seaduspärasuste põhjal leida kõik muu. Kõik liikumine, kõik olekud.
Kui aatomid liiguvad ühteviisi, siis on tulemus ühesugune. Kui teistviisi, siis teistsugune. Aatomidki on ju kõigest energia sisuliselt. Energia, millel on omad seaduspärasused.
Tasakaal oleks siis see seaduspärasuste süsteem.
Kas ma tõmbasin väga vägivaldse paralleeli?


See on muide ettevalmistav küsimus Smile
Vasta
#45
(21-06-2012, 16:01 )Dana Kirjutas: to: kage
Kui me teaks vastust neile küsimustele, siis neid küsimusi ei tekiks kunagi. Kindlasti on neid, kes seda teada võivad, on ka neid, kes arvavad end teadvat.
...
Siit ka see arvamus, et võimu ja väe andmine sellele liigil oleks ikka tõelin katastroof. Te ise kujutate ette millega inimene hakkama võib saada, kui talle kogu pakett kätte anda.
Kujutan seda ka ilusti teises suunas ette kui ainult halva tegemine. Üks ilus näide animest selle teemal on Mahou Tsukai ni Taisetsu na Koto.

Samas küsimuste puhul lähtusin ma lihtsast loogikast: kui räägid andmisest, siis peab olema ka keegi kes annab muidu on saamine
(saab sündides kaasa, areneb välja, mutatsioon jmt). Võib ju mõelda, et mis siis saab kui antakse, aga kui pole kedagi kes annaks, siis kuidas saab andmisest rääkida. Võib-olla liigne pedantsus, aga kui lause tekitab küsimusi, siis oleks hea ka vastuseid saada.
(21-06-2012, 22:00 )Lorenz Kirjutas: Nad arvasid nimelt seda, et kui maailmas kokku lugeda kõik aatomid, nende asukohad ja impulsid (+kõik kiirgus jne), siis on võimali välja arvutada kogu tulevik ja ka minevik. Idee on selles, et avastades maailmas nö alus seaduspärasused saab võimalikuks nende seaduspärasuste põhjal leida kõik muu. Kõik liikumine, kõik olekud.
Kui aatomid liiguvad ühteviisi, siis on tulemus ühesugune. Kui teistviisi, siis teistsugune. Aatomidki on ju kõigest energia sisuliselt. Energia, millel on omad seaduspärasused.
Millest koosneb mõte? Või kas aatomite põhjal on võimalik ka mõtte liikumisi ennustada?
Vasta
#46
(21-06-2012, 22:11 )kage Kirjutas: Millest koosneb mõte? Või kas aatomite põhjal on võimalik ka mõtte liikumisi ennustada?
Ei ole ja selleni ma tahtsin jõuda ühel hetkel.
Edit: ilmselt ei ole, kui nüüd tahta välitda absoluutse tõe täismahus serveerimise nõuet Smile
Vasta
#47
to kage:
Asja point selles ongi, et kuidas keegi millelegi läheneb. Kes puhtalt teaduslikult, kes intuitiivselt. Mina üldjuhul neile asjadele mis puudutavad n.ö meie päritolu ja olemust ning kogu loomise "imele" intuitiivselt.
Miks nii ja mitte teisiti? Kõikvõimalike teaduslike tõestusi on koormate kaupa. Läbi inimkonna teadliku ajaloo (see mis ei jää muistendite, legendide ja tõlgenduste tasanadile) on kõikvõimalike teaduslike selgitusi korduvalt uuemate poolt ümber lükatud. Seega, neile toetuda saab vaid hetkel, mil need pole ümber lükatud. Kunagi üks härra väitis, et me kõik põlvneme ahvist. Seda taoti meile kaua pähe nagu püha tõde, kuni tulid teised onud ja selle fakti pilbasteks lõid.
Mida siis uskuda? Kas üldse uskuda?
Tõenäoliselt peaks vastus olema, et pole vaja millessegi uskuda. See lahendaks korraga kõik küsimused. Pole teadusliku tõestust, mis on igavesti ümberlükkamatu, siis polegi midagi. Pole olemas Jumalat, kes lõi inimese oma näo järgi. Pole elu mujal kui siin planeedil. Kõik, mida teadus ümberlükkamatult ei tõesta on muinsajutt. Jah. Selline lähenemine on üks võimalik lähenemise vorm.

Mina isiklikult leian aga, et kõikides legendides, muinajuttudes ja muidu lugudes on siiski olemas oma ivake tõde.
Sa küsid, et kes annab? Vot tõesti ei tea. Selles mõttes, et ma ei saa öelda, et kusagil on üks konkreetne isik, kelle võimuses on anda ja võtta. A-la mingi konkreetne onu või tädi kosmosest, pilve piirilt või kus iganes.
Ma ei tea kas sind rahuldab vastus, et see andja on see, kes on meid loonud.
Kas ta on see sama müstiline valge mees, keda Andide rahvaste legendides kirjeldatakse. Keegi, kellel oli vägi taandada mäed orgudeks, kuhjata orud kokku mägedeks, jnejne Seega, kes või mis ta on. Kas teda on üks või on mitu. Ei oska vastata. Mul küll on omad teatavad sisemised vastused, kuid kuna ma nende vastuste päritolu ei tea, siis ma ei hakka omapoolset legendi kokku panema. Neis legendides oleks hulgaliselt materjali vaidlusteemadeks. Ca 20 aastat tagasi oleks need kirjeldused raudselt hullusärgi välja teeninud. Teaduslikult seda kohe kindlasti tõestada ei saa.

Kokkuvõtteks siis seda, et ma arva, et see võtja ja andja ongi see kes/mis on meid loonud. Päris paljudes legendides on muide räägitud, et inimestel oli iidsetel aegadel - kümneid miljoneid aastaid tagasi - võimas vägi, mis neilt nüüdseks ära on võetud. Õigemini, nad ei oma sellele ligipääsu. Ehk, siis kaasaja inimese primitiivsus tulenebki sellele väele liipääsu puudumisest.
Kusjuures, neid legende räägivad ja usuvad siiani läänemaailma mõistes hääbuvad rahvad. Näiteks tiibetlased.

Loodan, et ehk nüüd saad tiba aru, mida ma silmas pidasin selle andmise ja võtmise juures. Paraku kahjuks puudub mul kvantfüüsika tasemel argumentatsioon ning enamus mu maailmakäsitlusest on pigem ulme ja müstika valdkond, ning enamikule inimkonnale vaimne kõrvalkalle. Nii, et püüan siiski edaspidi jääda lugeja mitte kirjutaja rolli.
Vasta
#48
Pagan! Dana postitus on kergelt meistriklass omaette. Oled kirjutamisega harjunud.
Vasta
#49
(21-06-2012, 23:07 )Dana Kirjutas: Kunagi üks härra väitis, et me kõik põlvneme ahvist. Seda taoti meile kaua pähe nagu püha tõde, kuni tulid teised onud ja selle fakti pilbasteks lõid.

Ma tegelikult võtsin hoogu oma kohvitassi kõrval Sulle ühe asjalikuma vastuse välja mõtlemiseks, aga see lause paneb küll natukene hämmastama. Ma vastaksin siis meeleldi sinu eelenvale postitusele ja selle vastusele kunagi üheaegselt Smile
Kes lõid pilbasteks evolutsiooniteooria???
Vasta
#50
Dana - see vägi pole mitte ära võetud, vaid ära unustatud. Ja kuna see vägi muutus unustajatele endile ohtlikuks, siis keelati selle väe mäletajatele mäletamine.

Kõik need muinaslood ja müüdid ja erinevate infokildude kogumine erinevatest pärimustest ja juttudest on niivõrd laialdane teema, et seda tõesti ei anna ei ühe teema ega ammugi mitte ühe postitusega katta. Ütlen vaid nii, et neil inimestel, kes end peavad jube vaimseteks ja "energeetilisteks" inimesteks, kes endi sõnul teevad tuhat ja üks imetrikki, et ainult eriline olla, et olla meister, et olla guru, et olla sertifitseeritud bs%#*;&**, ei ole vähimatki ettekujutust, mitte kõige vähimatki, mida tähendab TÕELINE teadmine ja TÕELINE arusaamine asjadest. Miks ja kuidas asjad toimivad just nii nagu nad toimivad...
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2(current)
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat