[villu]

Seni arvati, et hiidsisalike esiletõusu ja domineerimise põhjuseks oli evolutsioon ja kohastumine.

Värske uuring aga paljastas, et hiidsisalike ülemvõim põhines ainult õnnelike juhuste kokkusattumisel, vahendab STT ajakirja Science.

Teadlasi huvitas, miks hiidsisalikest sai 200 miljonit aastat tagasi Maal valitsev eluvorm.

«Neil aegadel tuli hiidsisalikel eluruumi pärast võistelda praeguste krokodillide kaugete esivanematega. Fossiilidest on paljastunud, et tollased krokodillide eellased olid palju arenenumad kui hiidsisalikud,» selgitasid teadlased.

Nad jätkasid, et sellises evolutsioonilises võitluses hiidsisalikel lihtsalt vedas.

«200 miljonit aastat tagasi hakkas Maa temperatuur järsult tõusma. Temperatuuritõusu võis põhjustada meteoriidi kokkupõrge Maaga,» nentisid uurijad.

Pärast seda katastroofi suri enamik krokodillide esivanemaid välja, kuid hiidsisalikud jäid ellu. Kuna peale seda oli hiidsisalikel rohkem toitu ja eluruumi, hakkasid nad edukalt paljunema.

Hiidsisalikud olid järgnevad 135 miljonit aastat Maal valitsev loomaliik. Hiidsisalike ajastu lõppes samuti meteoriidikatastroofiga, mis võimaldas siis imetajatel esile tõusta.

Hiidsisalikud ehk dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis (Dinosauria). Dinosaurused on tõenäoliselt olnud kõige suuremad Maal elanud organismid.

Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.

Dinosauruste seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi. Suurimad neist olid taimtoidulised, näiteks brontosaurused (Apatosaurus) ja Brachiosaurus'ed.

Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud, seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid ka suled, seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica).


POSTIMEES -Kurioosumid-

[Kivikas]

Väärib märkimist, et tänapäevaks on selgunud, et suled olid ka paljudel dinosaurustel, näiteks Velociraptoritel.

[excubitoris]

Märkimist vääriks ka see, et nn "saatusliku meteoori" teooria pole ka enam NII tugev.

[villu]

Maismaasauruseid pole kunagi olemas olnud?

Dinosaurused olid kuival maal püsti püsimiseks liiga suured ja rasked ning pidid seega elama vees, väidab loodusteadlane.

Bioloogiaprofessor Brian J. Ford kuulutas, et eelajaloolised elukad lihtsalt ei saa funktsioneerida moel, mida paleontoloogid on aastakümneid tõeks pidanud, vahendab The Telegraph.

Prof Ford usub, et hiidsisalike sabad olid nii suured ja kohmakad, et küttimine ja väledad liigutused polnud lihtsalt võimalikud ja et nad ei suutnud oma energiavajaduse rahuldamiseks piisavalt toitu hankida.

Selle asemel, väidab ta, pidid ürgloomad elama vee all, kuna sealne keskkond tegi elu röögatu kerega võimalikuks.

Prof Ford kirjeldas BBC Radio 4 raadiojaama Today saates allveemaastikku, mis pidi elukate tohutute mõõtmetega paremini sobima.

Tuntud teadlane, telenägu ja lektor Ford ütles: "Need pildid on alati samasugused: jumitud saurused trambivad kuivades kõrbetes ringi, hoides hiiglaslikke sabasid üleval ja otsides saaki. See ei ole mõistuspärane.

Kujutlegem aga, et see maastik on kaetud veega — ja järsku muutub kõik mõistlikuks. Röögatu saba hõljub vees ja muutub ujumist soodustavaks abivahendiks. Järsku on keskkond looma jaoks täiesti kohane."

Raadiosaates kuulutati Fordi teooria nii revolutsiooniliseks, et see peaks kogu paleontoloogiateaduse pea peale pöörama.

Kaasteadlased ei pea prof Fordi teooriat seni veel usutavaks. Ühendkuningriigi riikliku ajaloomuuseumi eksperdi väitel on sarnaseid teooriaid arutatud ja suures osas kõrvale jäetud juba sada aastat tagasi.

Dr Paul Barrett ütles: "Asjad on kõvasti edasi arenenud. Ma ei usu, et peame niipea hakkama kooliõpikuid ümber kirjutama."
http://forte.delfi.ee/news/teadus/maisma...d=64176181

[vasamasa]

Hiidsisalikel ei vedanud , pidid koos inimestega elama ,kes tapsid nad kõik.
Lohed ja inimesed elasid veel koos alles "hiljuti".
Lohed nimetati dino-ja teisteks saurusteks alates 1841 aastast.
Japsid teevad vaaladele varsti ohtra küttimisega lõpu ja siis 1000 a. pärast arutatakse,ei tea mis kataklüsm vaalasaurused küll hävitas 60 milj.aastat tagasi.

http://www.genesispark.org/exhibits/evid.../dinosaur/

[Ott Sama]

Vasamasa`ga igati nõus! Krd`i japsid oma rahvushädaga vaalaid tappa! Ja häda selle meie "regulatsioonidega"!
Kui hakkame omavoliliselt oma loodust "reguleerima", siis üsna pea jääme sellestki ilma, mis veel (läbi ime) säilinud.
Ei kulu siis kaua, kui meid ennast hakatakse täpselt sama põhimõttega "reguleerima".

Lugedes seda hüpoteesi "dinosauruste saba tassimise mõttetusest" ei saa ma mööda patusest mõttest, selle asja
ebaotstarbekast transpordist, mis meil kindlalt kõrvade vahel.

[Veli Joonatan]

On väidetud et siis kui maad valitsesid dinosaurused oli atmosfääri koosseis ka teine. Kui praegu näiteks õnnestuks kloonida dinosaurus siis ta ellu ei jääks.
Õhurõhk oli kaks korda suurem ja õhu hapnikusisaldus kõrgem.
See et dinod elasid nii kaua aega tagasi ei pruugi olla õige.
On nimelt leitud dinosauruste luustikke lausa maapinnalt. Luud ei säili ju kuigi kaua.
Kui luud säiliks miljoneid aastaid siis oleks näiteks Aafrika, või mis iganes teine maa mattunud luustike alla.

[Leena]

On väidetud et siis kui maad valitsesid dinosaurused oli atmosfääri koosseis ka teine. Kui praegu näiteks õnnestuks kloonida dinosaurus siis ta ellu ei jääks.

Probleem ei ole kloonitavale keskkonna tekitamises....probleem on siiski sellise kloonimise võimalikkuses.

[kivikas666]

Leena, mida sa ajad.Keskkonna tekitamine on ju siiski raskem võimalusest.

[Leena]

Leena, mida sa ajad.Keskkonna tekitamine on ju siiski raskem võimalusest.

Kloonitakse üks eksemplar....või kaks. Kloonimiskoht peab olema suurem kui eksemplari lõplik oletatav suurus.? Või ei pea? Kloonimiskoht peab olema eraldatud ja steriilne. Või ei pea? Kui vaja tõesti kloonida siis on jah asi rahas, kuid soovikorral pole see ületamatu probleem. Iseasi, kes seda soovib ja miks.

Kui võtta siit läbijooksnuid arusaamu a la area 5... ja muude objektide suurusest, siis peaks kloonimiseks vajaliku keskonna tekitamine olema odav lõbu. Selle raha eest ei saaks vist isegi ühe teatava põrguti ... kilomeetrit.

[Veli Joonatan]

Aga mammut oleks täiesti võimalik kloonida kui teadus veel veidi edasi areneb, sest materjal on olemas. Ka ei elanud mammutid igiammu.
See, et mammutid elasid siberi külmas ja neil oli seepärast pikk karv on üks levinud väärarusaam.
Mammutitel oli pikk tokerjas karv, mis oli kaunis hõre ja ei kaitsnud külma eest.
Sel ajal valitses siberis soe kliima.
Tegelikult tahtsin juhtida tähelepanu sellele et teadlaste väiteil on leitud luustikud sadu miljoneid aastaid vanad. Ka maapinnalt leitud luustikud.
Kui luustik säiliks nii kaua oleks näiteks kogu aafrika luustikega kaetud.
Minu arvamus (ja mitte ainult minu) on et viimased dinosaurused elasid veel suhteliselt hiljuti.

[xawa]

Võibolla olidki dinosaurused juba algusest peale vaid üks osa jumala/looduse/tulnukate suurest terraformimise plaanist. S.t. suured eluvormid võimaldasid töödelda suures koguses bioloogilist materjali ümber, et luua laiemat pinnast tulevastele olenditele.

[Müstik]

Teadlased kaevasid Lõuna-Argentinast välja maailma suurima dinosauruse maised jäänused.

Tegu oli ligikaudu 77 tonni kaalunud sisalikuga – seda on seitse tonni rohkem kui varasema rekordiomaniku argentinosauruse mass. Uus dinosaurus on arvatavasti suurim loom, kes kunagi Maa peal kõndinud, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Leid tehti Patagoonia piirkonna kõrbes, kus üks talupidaja avastas juhuslikult üle kahe meetri pikkuse kivistunud reieluu.

Reieluu suuruse analüüs viitab sellele, et dinosaurus oli umbes 20 meetri kõrgune – sama kõrge kui kuuekorruseline maja. Sabaotsast ninani oli see pikakaelaline loom teadlaste arvates umbkaudu 40 meetrit pikk, mis vastab kolme veoauto pikkusele.


Leiuga tegelenud paleontoloogid oletavad, et dinosaurus esindab siiani tundmatut liiki, mis kuulus sauropoodide alamseltsi.

Need tohutusuured taimtoidulised dinosaurused elasid kriidiajastu lõpus ligikaudu 142 kuni 65 miljonit aastat tagasi.

Ümberkaudsete kivimite vanuse põhjal oletavad paleontoloogid, et hiidsisalik elas ligikaudu 100 kuni 95 miljonit aastat tagasi.

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/su...d=70234149

[Müstik]

Hiidsisalikel ei vedanud , pidid koos inimestega elama ,kes tapsid nad kõik.
Lohed ja inimesed elasid veel koos alles "hiljuti".
Lohed nimetati dino-ja teisteks saurusteks alates 1841 aastast.
Japsid teevad vaaladele varsti ohtra küttimisega lõpu ja siis 1000 a. pärast arutatakse,ei tea mis kataklüsm vaalasaurused küll hävitas 60 milj.aastat tagasi.

http://www.genesispark.org/exhibits/evid.../dinosaur/

Värske uurimus annab mõista, et ürgajal võis praeguse Rumeenia territooriumil olla domineerivaks kiskjaks hiiglaslik pterosaurus — hambutu lendsisalik, kelle tiibade siruulatus küündis kümne meetrini.

Hatsegopterüksid võisid olla suutelised ründama ka selliseid loomi, kes muidu olid lendsisalike jaoks liiga kogukad — isegi teisi hiidsisalikke.

„Konkureerivate hiid-lihasööjaliikide puudumine andis niigi muljetavaldavatele hiid-pterosaurustele võimaluse piirkonnas domineerivaks kiskjaliigiks kujuneda."
http://forte.delfi.ee/news/maa/lendavad-...d=77227260