•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3(current)
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Komeet Elenin C/2010 X1
#51
Phythagoras ütles nii, mitte mina.
Tead kohe kindlalt, et pole suudetud tõestada? Siis kirjuta sinna Phythagorase teemasse omaltpoolt lisa:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid109142
Vasta
#52
(08-09-2011, 17:35 )Müstik Kirjutas: Phythagoras ütles nii, mitte mina.
Tead kohe kindlalt, et pole suudetud tõestada? Siis kirjuta sinna Phythagorase teemasse omaltpoolt lisa:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid109142

Ülaltoodud lingil oleva postituse esimene link viib Tõnu Epneri kirjutanud väga huvitava esseeni. Essee algab nii:

Tsitaat:Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Kindel pole seegi, kas ta ise midagi kirja pani, kõik teadmised Pythagorase isiku ja õpetuste kohta pärinevad hilisemast ajajärgust, peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad. Herakleitos (ca. 544-483 eKr) kirjutas: ``paljuteadmine ei tee targaks, muidu oleks ta targaks teinud .. Pythagorase``. Kreeka ajaloolane ja luuletaja Herodotos (ca. 484-425 eKr) seevastu nimetas Pythagorast ``suurimaks targaks hellenite seas`` (Meos, 2000)

Raskused Pythagorase adekvaatsel kirjeldamisel võib jagada kolmeks. (Guthrie, 2000) Kõigepealt pütaagorlaste seltsi ülesehitus, mis ei meenutanud niivõrd filosoofide ühendust, kui usulist sekti. Usuliste sektide eripära seisneb aga selles, et kui selle liidrit just ei jumalikustata, siis heroiseeritakse ja kanoniseeritakse piisavalt, et reaalse isiku elu legendide uttu mähkida. Seltsi religioosne iseloom tingis ka olukorra, kus kõik seltsi liikmete poolt väljastatud teooriad ja doktriinid omistati seltsi juhile — st. Pythagorasele. See asjaolu on seotud ka antiikajal valitsenud suhtumisega, kus mõttele andis suurema autoriteedi teadmine, et tegu pole millegi uue ja revolutsioonilisega, vaid antiikse ja juba mõeldu uuesti- või ümbermõtestamisega. Kolmandaks on pütaagorlaste kohta raske andmeid leida seltsi iseloomustanud salastatuse tõttu, mis tulenes selle liikmete veendumusest, et matemaatilised- ja muud teadmised pole mitte kõik avaldamisele kuuluvad. Isocrates on ütelnud, et saladust hoidvaid Pythagorase jüngreid hinnatud vaikimise pärast kõrgemalt kui tolle ajastu kuulsamaid oraatoreid nende kõneosavuse pärast. (Guthrie, 2000) Olen püüdnud erinevate autorite käsitlusest leida ühisjooni, misläbi joonistuks kaasaegsele ajalooteadusele teada olevate faktide põhjal võimalikult adekvaatne pilt Pythagorasest endast ja tema loodud ja juhitud seltsist.
Vasta
#53
27 september 2011 on tulemas järjekordne Supermoon ja samal päeval pidavat toimuma ka joondumine Maa-Elenin-Päike-Merkuur-Kuu!
http://www.accuweather.com/blogs/astrono...ming-1.asp
http://www.californiality.com/2011/03/ea...rmoon.html
Vasta
#54
(14-09-2011, 00:02 )Althea Kirjutas: 27 september 2011 on tulemas järjekordne Supermoon ja samal päeval pidavat toimuma ka joondumine Maa-Elenin-Päike-Merkuur-Kuu!
http://www.accuweather.com/blogs/astrono...ming-1.asp
http://www.californiality.com/2011/03/ea...rmoon.html

See joondumine on ainult visuaalne effekt ja ei avalda mingit erilisemat mõju füüsilises vallas. Emotsionaalset tasakaalu aga võib see küll mõnel muuta Smile
Vasta
#55
(14-09-2011, 11:19 )mulk2003 Kirjutas:
(14-09-2011, 00:02 )Althea Kirjutas: 27 september 2011 on tulemas järjekordne Supermoon ja samal päeval pidavat toimuma ka joondumine Maa-Elenin-Päike-Merkuur-Kuu!
http://www.accuweather.com/blogs/astrono...ming-1.asp
http://www.californiality.com/2011/03/ea...rmoon.html

See joondumine on ainult visuaalne effekt ja ei avalda mingit erilisemat mõju füüsilises vallas. Emotsionaalset tasakaalu aga võib see küll mõnel muuta Smile

Eelmised joondumised olid siis lihtsalt kokkusattumus? Jaapani maavärin näiteks, siis oli ka ju mingi joondumine.
Vasta
#56
Huvitav kokkusattumus, sest eelmise joondumise korral, mis olevat Jaapani maavärina põhjustanud, oli samti superkuu...
Vasta
#57
Supermoon ei põhjustanud Jaapani maavärinat...

Tabelid Supermoonide kohta:
20. sajand: http://www.astropro.com/features/tables/...rmoon.html
21. sajand: http://www.astropro.com/features/tables/...rmoon.html

Suurimad maavärinad alates aastast 1900: http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/e...0_date.php

Võrrelge ja öelge ise, kas korrelatsioon on olemas...ning isegi kui on, siis kas sellest korrelatsioonist piisab, et sellest välja lugeda põhjuslikkust.

Natukene arve ja tarka juttu: http://seismo.berkeley.edu/faq/planets.html
Vasta
#58
Pealiskaudsel vaatlusel mingit seost ei oska tuvastada, aga samas kui keegi on korrelatsooniarvutusega sina peal ja aega on, siis äkki proovib.
Vasta
#59
Võiks sõnastada asja nii, et ei Superkuu ega erinevad joondumised Päikesesüsteemis või Galaktikas ei suuda eraldi tekitada selliseid pingeid mis vallanduksid maavärinatena. Need tekivad siiski Maa tektooniliste plaatoode omavahelise liikumise tulemusena ja sellised eelpooltoodud lühiajalised nähtused seda ei mõjuta. Millegipärast on tunne, et nende joondumishirmude puhul aetakse meelega või kogemata segi staatika ja dünaamika printsiibid.
Vasta
#60
(14-09-2011, 14:04 )mulk2003 Kirjutas: Võiks sõnastada asja nii, et ei Superkuu ega erinevad joondumised Päikesesüsteemis või Galaktikas ei suuda eraldi tekitada selliseid pingeid mis vallanduksid maavärinatena. Need tekivad siiski Maa tektooniliste plaatoode omavahelise liikumise tulemusena ja sellised eelpooltoodud lühiajalised nähtused seda ei mõjuta. Millegipärast on tunne, et nende joondumishirmude puhul aetakse meelega või kogemata segi staatika ja dünaamika printsiibid.

Äkki on hoopis asi selles, et me pole piisavalt tehnoloogiliselt arenenud, et neid väliseid jõude mõõta? See et me neid mõõta ei mõista ei tähenda, et neid olemas ei ole.
Vasta
#61
Infrapunas NASA komeete viimasel ajal avastabki: http://www.nasa.gov/mission_pages/WISE/n...00211.html
Vasta
#62
(14-09-2011, 17:45 )lihtsalt Kirjutas:
(14-09-2011, 14:04 )mulk2003 Kirjutas: Võiks sõnastada asja nii, et ei Superkuu ega erinevad joondumised Päikesesüsteemis või Galaktikas ei suuda eraldi tekitada selliseid pingeid mis vallanduksid maavärinatena. Need tekivad siiski Maa tektooniliste plaatoode omavahelise liikumise tulemusena ja sellised eelpooltoodud lühiajalised nähtused seda ei mõjuta. Millegipärast on tunne, et nende joondumishirmude puhul aetakse meelega või kogemata segi staatika ja dünaamika printsiibid.

Äkki on hoopis asi selles, et me pole piisavalt tehnoloogiliselt arenenud, et neid väliseid jõude mõõta? See et me neid mõõta ei mõista ei tähenda, et neid olemas ei ole.

Nõus aga sellised jõud ei raputa ka maad Smile
Vasta
#63
(15-09-2011, 10:25 )mulk2003 Kirjutas:
(14-09-2011, 17:45 )lihtsalt Kirjutas:
(14-09-2011, 14:04 )mulk2003 Kirjutas: Võiks sõnastada asja nii, et ei Superkuu ega erinevad joondumised Päikesesüsteemis või Galaktikas ei suuda eraldi tekitada selliseid pingeid mis vallanduksid maavärinatena. Need tekivad siiski Maa tektooniliste plaatoode omavahelise liikumise tulemusena ja sellised eelpooltoodud lühiajalised nähtused seda ei mõjuta. Millegipärast on tunne, et nende joondumishirmude puhul aetakse meelega või kogemata segi staatika ja dünaamika printsiibid.

Äkki on hoopis asi selles, et me pole piisavalt tehnoloogiliselt arenenud, et neid väliseid jõude mõõta? See et me neid mõõta ei mõista ei tähenda, et neid olemas ei ole.

Nõus aga sellised jõud ei raputa ka maad Smile

Mis alusel sa seda nii kindlalt väidad?
See, et meie/inimesed ei suuda mõõta ei tähenda, et jõud "nõrgad" oleksid.
Vasta
#64
(15-09-2011, 11:25 )excubitoris Kirjutas: Mis alusel sa seda nii kindlalt väidad?
See, et meie/inimesed ei suuda mõõta ei tähenda, et jõud "nõrgad" oleksid.

Mõõtmine on mingi jõu või keskkonnaomaduse registreerimine ning sellele kokkulepitud arvulise väärtuse andmine. Kui antud hüpoteetiline jõud on piisavalt tugev, et liigutada sadu miljardeid tonne massi, siis miks peaks see olema teaduse pilgu alt peitu jäänud?
Selle mõjusid oleks ju ammu märgatud...

Hirmus oletuslikuks läheb see värk. Alati võib selliseid asju põhjendada mingisuguse müstilise jõu olemasoluga, aga enne tuleb kindlaks teha, kas üldse arutletav mõju selle oletatava jõu poolt eksiteerib...
Vasta
#65
Müstiline jõud = jõud mille olemusest me pole veel aru saanud.
Seega - Nielander - ei midagi müstilist.
Vasta
#66
http://www.youtube.com/watch?v=r7QAZPb-IEQ

9. märtsil hoiatab keegi, et 11-15 märts tuleb suur maavärin. Natuke paanikamaiguline ja veits kohaga mööda, kuid näitab, et seost märgati juba Tšiili maavärina aegu 2010
Aga jah - 11 märts oli Jaapani katastroof ja Fukushima reaktorite sulamine.

Sooviks infot maa telje muutuste kohta, mis väidetavalt (u.3cm) nii Tšiili kui Jaapani värina ajal juhtus. Kui tihti see toimub? Kas varem on seda regulaarselt juhtunud)

Järgmine joondumine algab siis nii umbes nädala ja paari päeva pärast. Andke andeks, aga kui siis ka toimub see, mida oodatakse, siis ma panen kohe päris kindlalt oma seljakoti valmis Laugh Rõõmsal meelel, sest tuuled on liikvel.

Hea meelega vaataks statistikat suuremate maavärinate kohta 2000-2011

Täna Jaapanis 6,2 http://www.postimees.ee/565100/jaapanit-...-maavarin/
Eile Tšiilis 5,9

Paljud räägivad, et keskmised maavärina sagedused ületatakse iga päev märgatavalt.
Vasta
#67
(14-09-2011, 11:19 )mulk2003 Kirjutas:
(14-09-2011, 00:02 )Althea Kirjutas: 27 september 2011 on tulemas järjekordne Supermoon ja samal päeval pidavat toimuma ka joondumine Maa-Elenin-Päike-Merkuur-Kuu!
http://www.accuweather.com/blogs/astrono...ming-1.asp
http://www.californiality.com/2011/03/ea...rmoon.html

See joondumine on ainult visuaalne effekt ja ei avalda mingit erilisemat mõju füüsilises vallas. Emotsionaalset tasakaalu aga võib see küll mõnel muuta Smile

No siin väidetakse, et Elenin asetub 26.sept Maa ja Päikese vahele põhjustades 3-päevase päikesevarjutuse. http://www.youtube.com/watch?v=Afhmhfzji...re=related
Vasta
#68
Selle päikesevarjutuse kohta oli foorumis kuskil varem ka juttu.
Maavärinate teema on siin:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...d#pid97114

Sinna on päris palju linke pandud, ehk on ka mingi maa-värinate statistika mõnel lingil toodud...
Vasta
#69
(15-09-2011, 13:10 )skip128 Kirjutas: No siin väidetakse, et Elenin asetub 26.sept Maa ja Päikese vahele põhjustades 3-päevase päikesevarjutuse. http://www.youtube.com/watch?v=Afhmhfzji...re=related

Kui Elerin on 3-4 km diameetriga, siis ta peaks Maast paarisaja km kaugusel olema, et päikesevarjutust tekitada...
Muidu oleks ta Päikese ees lihtsalt üks nõelapea suurune täpp...
Vasta
#70
(15-09-2011, 13:47 )Nielander Kirjutas:
(15-09-2011, 13:10 )skip128 Kirjutas: No siin väidetakse, et Elenin asetub 26.sept Maa ja Päikese vahele põhjustades 3-päevase päikesevarjutuse. http://www.youtube.com/watch?v=Afhmhfzji...re=related

Kui Elerin on 3-4 km diameetriga, siis ta peaks Maast paarisaja km kaugusel olema, et päikesevarjutust tekitada...
Muidu oleks ta Päikese ees lihtsalt üks nõelapea suurune täpp...

Õige tähelepanek!
Ehk pole veel kokku lepitud kui suur siis Elenini läbimõõt on?
Vasta
#71
Postitan uuesti:

http://www.w-volk.de/museum/note02.htm
http://recognizereality.com/conspiracy/l...s-currency

šveitsi 10 franki. Ühel küljel Leonhard Euler, matemaatik ja ühe asteroidi avastaja ka ja teisel pool meie päikesesüsteem koos komeedi orbiidiga.
Elenini joondumisel 26. septembril on Merkuuri, Veenuse, Maa, Kuu ja Marsi kohad oma orbiitidel täpselt samad mis rahatähel. Kui tihti selline seis võib tekkida? Keegi härra väitis, et tema arvutuste kohaselt 3600 aasta järel. Tahaks kontrollida, aga ei leidnud sellist mudelit, mis võimaldaks. http://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=C%...;cad=1#orb sealt nägin ise, et 26. sept. seis on täpselt õige.
"Tuli selline mõte, et järgmine planeet on vales kohas - see võib olla hävinud ja selle asemel on asteroidi-vöö. Jupiter oleks sel juhul õiges kohas." See mõte pole ilmselt õige, kuna planeetidel on märgid peal. Sel juhul on Jupiter ja Saturn vales kohas. Samas on pilt nii ehk naa sümboolne, kuna Leoneri originaal sarnaneb ainult Saturni ja Jupiteri asukohtade poolest (vihje?)
Komeedi orbiit on peegelpildis ja ka komeedi asukoht on kaugemal.
Elenini orbiit läheb samuti merkuuri ja Veenuse vahelt läbi.
Kas on veel võimalusi sellise ajahetke ja komeedi seisu jaoks? Mõtlesin Halley komeedi peale, mida muidu on vist arvatud see olevat, aga ei leidnud eriti infot. Illustratsiooniks http://www.youtube.com/watch?v=aagdeOU2qrI

P.S. Leonhard Euler - Leonid Elenin
Paranoiat kui palju
Vasta
#72
(15-09-2011, 14:45 )skip128 Kirjutas: Õige tähelepanek!
Ehk pole veel kokku lepitud kui suur siis Elenini läbimõõt on?

Ma ei suutnud kusagilt leida, kui kaugel komeet peaks Maast selle väidetava varjutuse ajal olema, aga näiteks Veenuse orbiidi kõige lähemal kaugusel peaks see olema ligikaudu 2,5x suurem kui Jupiter(loodan, et arvutasin õigesti), et katta Päikest Maalt vaadatuna...

Parandus: kaugusel 0,395 AÜ peaks ta siis olema ligikaudu 3x Jupiterist suurem...
Vasta
#73
(15-09-2011, 10:25 )mulk2003 Kirjutas:
(14-09-2011, 17:45 )lihtsalt Kirjutas:
(14-09-2011, 14:04 )mulk2003 Kirjutas: Võiks sõnastada asja nii, et ei Superkuu ega erinevad joondumised Päikesesüsteemis või Galaktikas ei suuda eraldi tekitada selliseid pingeid mis vallanduksid maavärinatena. Need tekivad siiski Maa tektooniliste plaatoode omavahelise liikumise tulemusena ja sellised eelpooltoodud lühiajalised nähtused seda ei mõjuta. Millegipärast on tunne, et nende joondumishirmude puhul aetakse meelega või kogemata segi staatika ja dünaamika printsiibid.

Äkki on hoopis asi selles, et me pole piisavalt tehnoloogiliselt arenenud, et neid väliseid jõude mõõta? See et me neid mõõta ei mõista ei tähenda, et neid olemas ei ole.

Nõus aga sellised jõud ei raputa ka maad Smile

Seda me saame siis väita kui suudame mõõta neid jõude. Gravitatsiooni raske mõõta - sellega seoses tuli meelde, et sõber tegi ülikooli lõputöö gravitomeetrist - peab asja uurima.
Vasta
#74
(15-09-2011, 15:01 )Otsija Kirjutas: šveitsi 10 franki...

Hakkas huvitama...
Esiteks see päikesesüsteemi mudel on ilmselt suvalise kunstniku joonistatud, ma ei leidnud mingeid viiteid Euleri enda tööle...
(artiklis omistatakse vääralt asteroidi 2002 Euler avastamine talle)

Ma kerisin seda interaktiivset mudelit seni, kuni leidsin üsna ligilähedase vaste: 30. september, 1616...
Sellel ajahetkel on kõik kujutatud planeedid peaaegu oma kohtadel...
Kahjuks mingit erilisemat tähendust sellele kuupäevale ma leida ei suutnud, aga kes teab...
Vasta
#75
Kas keegi on juba jõudnud selle dokumendi alla laadida ja üle vaadata?
Kuna see on nii pikk, siis ise vaatasin ainult pilte.
Ehk saab siit ka eelnevatele küsimustele vastused?
Niipalju kui ma aru sain, siis pooluse vahetused on tulemas ja Elenin ja Nibiru ka olemas.

(02-09-2011, 20:34 )MarcAurel Kirjutas: Keegi on suure töö ära teinud ja kirjeldab sõnas ja pildis 117 leheküljel Elenini ja selle järel Nibiru / Wormwoodi / Planet X / Red Kachina / Destroyeri jne tulekut.

Nibiru Final Update

Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3(current)
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Komeet ISON Tom 45 19,754 25-12-2013, 19:04
Viimane postitus: trigon382
  Planeet Maast möödub mürkroheline komeet Lulin - veebruar, 2009 Elderm 9 5,892 04-03-2009, 20:30
Viimane postitus: Elderm
  Komeet Holmes 2007 ilus 7 4,274 24-10-2008, 22:05
Viimane postitus: Hallucigenia

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat