Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Uneprobleemid
#26
Üldjuhul on tänapäeval, vähemalt Eestis enamikel koolidel täiesti normaalsed tingimused kehaliste võimekuste arendamiseks. Probleem pole mitte kehvades tingimustes ning suurtes rahades mis pannakse suurvõistlustele, vaid hoopis suhtumises. Igasugusesse sportimisse ja kehalistesse harjutustesse suhtutakse negatiivselt. "Sport on mõttetu ja lollidele", "parem istun kodus ja libistan õltsi" "mõttetud mehed rassivad seal.. jne"" vot selline suhtumine on hoopis tänapäeva koolilastel... :/
Vasta
#27
Suhtumine pannakse paika koolides - kui sul "eeldusi" pole siis sind visatakse nurka.
Tegeletakse vaid nendega kelle puhul on loota "suuri saavutusi" ning lapsed saavad
sellest suhtumisest aru ning loobuvad ka elementaarsest liigutamisest. Ei ütle, et
sport kui nähtus on süüdi vaid selliseks on sport tehtud ja siin palju ruumi eksimiseks
pole. Kes ja miks seda poliitikat teeb ja ajab on juba hoopis teine teema.
Vasta
#28
Huvitav artikkel samal teemal : http://www.fitness.ee/artikkel/1294/vali...vad-lapsed

Arutelu antud teemal : http://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=33979

Mida arvad peale selle lugemist?
Vasta
#29
(12-08-2011, 17:06 )Balzzar Kirjutas: Huvitav artikkel samal teemal : http://www.fitness.ee/artikkel/1294/vali...vad-lapsed

Arutelu antud teemal : http://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=33979

Mida arvad peale selle lugemist?

Suurt midagi lisada ei ole sest need lood sisuliselt kinnitavad minu arusaamu.
Püütakse ajada taga maksimumi mis on mõttetu ja unustatakse ära laste ja
ka täiskavanute jaoks süstemaatiline pidev liikumine - olgu või õhtune nii 2-3h
jalutamine päeva kohta. Ka neis lugudes ja eriti foorumis on isikud kes rõhuvad
pea täielikule andumisele ehk asi kisub "spordiks" mitte aga eluterveks liikumiseks.
Sisse "pekstud" arusaamad, et vaid "tige tegutsemine" on midagi väärt on vale.
Lihtne, mitmekülgne tegelemine oma tervisega aga pole - nagu tundub - kellegi huvides.
Nagu eelnevalt välja toodud siis ise sõidan jalgrattaga, käin ujumas ja tegelen
ka peale päevatööd kuni 2 tunnista jalutuskäikudega. Paljud teist suudavad
midagi sarnast "kõrvale" panna?
Aga aitab sellest - lähme tagasi unede juurde. Kui kellegile jääb midagi hingele
siis tehke teema ja paluge adminnidel see jutt siit sinna loopida.
Vasta
#30
(12-08-2011, 17:23 )excubitoris Kirjutas: siis tehke teema ja paluge adminnidel see jutt siit sinna loopida.

Adminid võiksid tõesti seda teha. Saaks eraldi teemas spordist edasi arutleda.
Vasta
#31
Sinna näiteks: Sport?
Vasta
#32
Jah, kasvõi sinna.
Vasta
#33
(12-08-2011, 14:55 )Balzzar Kirjutas:
(12-08-2011, 09:51 )Celtic Kirjutas: Inimene ei tohi olla iseenda ülemus, inimene peab olema Ise.

Sportlased ahju? Hrmm Njah, eluaeg ei saa sporti teha..

Ei saa jah. Elukutseline sportlane on iseenda kõige suurem vaenlane. Mis sa arvad, miks sportlased varakult pensionile lähevad? Mis on see reaalne väärtus, mida sportlane loob, kas siis enda või teiste jaoks? Seda polegi tegelikult, kui nii võtta. Kui paljud meist üldse mingit väärtust loovad? Ka mina tahaks hirmsasti luua miskit, mis oleks jääv. Ses suhtes on meistritel lihtsam - nende töö on jääv, nende panus on käega katsutav ja hambaga matsutav.

Sportlane EI OLE MITTE KUNAGI iseendaga rahul. See väljendub selles, et iga rekord kuulub purustamiseks, iga tippaeg kuulub ületamiseks. Iga pallilöök kuulub paremaks lihvimisele ning iga tõuge kuulub veelgi tugevamaks ja jõulisemaks muutmisele.

Sellise inimese jaoks, kes on iseenda ülemuseks ja kes suhtub enda kehasse ja vaimu kui enda alluvasse, on melatoniin justkui pimedus, mis laskub õlgadele ning serotoniin on justkui valgus, mis altpoolt üles pulbitseb, üritades pimedust lõhkuda. Krt - magamine on tossikestele. Üks õige töörügaja rügab hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni. Luule Viilma on öelnud, et pimedus on häbi (pimedusekartus on hirm häbi ees). Milles see häbi seisneb? Organism võtab nõuks pärssida melatoniini tootmist, et hoida organismi rohkem ärkvel, lahendus ei ole kunstlikult seda melatoniini taset tõsta ja sümptomeid ravida - lahendus peaks olema välja uurida, miks need muutused toimuvad. Mis on see, mis tekitab tasakaalutuse?

Ühelt poolt käbinäärme suutmatus või tahtmatus tilgutada melatoniini, teisalt aga ka selle poolt mõjutatud ajuripats, mis reguleerib liiga palju serotoniini tootmist.

Iga füüsilise vaeguse taga on vaimne või hingeline põhjus, sest hing ja keha on üks. Nüüd on sinu teha, kuidas edasi minna. Kas radikaalselt suunda muutes (peersse see sport, lähen parem kellegi alluvaks), mis küll aitab 100% unehädade puhul, ent samas raudkindlalt tekitab terve posu järgmiseid ja võibolla ka hullemaid jamasi... või siis aega nõudev, et rohkem asjasse süübiv eneseleidmise tee, kas siis šamaanirännakute, elava visualiseerimise või meditatsiooni teel. Tegele endaga!
Vasta
#34
Tsitaat:Iga füüsilise vaeguse taga on vaimne või hingeline põhjus, sest hing ja keha on üks. Nüüd on sinu teha, kuidas edasi minna. Kas radikaalselt suunda muutes (peersse see sport, lähen parem kellegi alluvaks), mis küll aitab 100% unehädade puhul, ent samas raudkindlalt tekitab terve posu järgmiseid ja võibolla ka hullemaid jamasi... või siis aega nõudev, et rohkem asjasse süübiv eneseleidmise tee, kas siis šamaanirännakute, elava visualiseerimise või meditatsiooni teel. Tegele endaga!

mul on "ora nii perses" et mis mul üle jääb...ma kirjutan selle siia selleks, et ma ei saaks põgeneda.

Vasta
#35
Seltsimehed unetud! On avatud uus sanatoorium, looduskaunis kohas...
Ja rahvas paneb teksti spordist? Vot vanadel-antiiksetel-kivistunud kreeklastel... oli see õige sport! Tulid Olümpiavõitjana koju, ja sind ümardati ette ja taha. Spordiriietuseks oli su enda pronkspruun nahk ja tulemusi klassikalises mõttes... ei mõõdetud. Kes ees, see mees! Asjad olid siis lihtsamad ja... väga karmid.

Siis tuli Ristiusk ja koos temaga paast ja enesepiitsutamine. Viimane, muutus eriti populaarseks... ja kurjad keeled rääkisid, et nii mõnigi munk/nunn sai oma enesepiitsutamiste tagajärgedel tulemusi, millest viisakad inimesed, avalikus kohas, ei räägi. Ristiusu hiilgeaeg rauges, aga tema see kõige mõnusam tuum... enesepiitsutamise mõnud, jäid rahvale meelde. Tööstusrevolutsioon, avas taas enesepiitsutamismõnudele võimalused. Nendeks kujunesid ülejõukäiv vabrikuorjamine ja... sport. See kõik, aga lõppes tuberkuloosi, maailmasõja ja punase terroriga.

Nüüd, infotehnoloogilisel-eelküberruumisiirdumise ajastul, saame me taas jätkata enesepiitsutamismõnude nautimisega. Nüüd on kõrvalrõõmud suuremad, sest tehnika ja teadmine selleks on tunduvalt spetsiifilisem, rafineeritum ja keerukam. Kurb ainult, et see neetud "koopainimene" soovib magada ja rikub kõik ilusa ära. Aga peagi saame temast, oma unetusega võitu!
Vasta
#36
Sportimine ehk trenn on osa mingu igapäevasest elust. Teen seda vabast tahtest ning enda ressursside arvelt.
Ei tasu unustada, et kõvale pingutusele järgneb alati samaväärne lõdvestus. Mida suurem pingutus trennis, seda parem ja sügavam lõdvestumine trennijärgselt.
Trennis käimine on suur nauding.

Arvan, et sportimine pole minu uneprobleemide põhjustajaks. Ema ja vend on samuti uneprobleemidega hädas.
Kurjajuur võib peituda ka geenides. Lisaks kõigele mulle tundub, et mõtlemisvõime, analüüsivõime põhjustavad vaimseid pingeid. Mida primitiivsema mõtteviisiga, seda rahulikum elu ja uni. Ehk siis inimesed kelle mõttetöö piirdub väga praktiliste tegevustega : poes käimine, söögi tegemine jne elavad üpriski muretut elu. Kas siis nende õnn või õnnetus.. ei oska öelda. Hea näide multikast "Simpsonid" Homeri isa. Magab siis kui tahab. Smile
Vasta
#37
Noojah, ega vägisi terveks tee.

Kui geenid siis geenid Laugh
Vasta
#38
Hmm.. vanaemal ka uneprobleemid. Öösiti ärkamine jms. Kuram miks nende halbade geenide pärandamine nii vajalik on..
Vasta
#39
(13-08-2011, 00:52 )Celtic Kirjutas: Sportlane EI OLE MITTE KUNAGI iseendaga rahul. Organism võtab nõuks pärssida melatoniini tootmist, et hoida organismi rohkem ärkvel, teisalt aga ka selle poolt mõjutatud ajuripats, mis reguleerib liiga palju serotoniini tootmist.

Oled Sa selles kindel, et see kehtib ainult sportlaste puhul? Minu arvates pole inimene mitte kunagi endaga rahul. Alati on soov midagi veel saavutada või teha ja seda igas eluvaldkonnas. Kogemuste otsimine viitab samuti iseendaga rahulolematusele.

Organism põhjuseta ennast ärkvel ei hoia. Kahtlen, et leidub sportlasi, kes hommikust õhtuni tipptasemel trenni teeb. See pole lihtsalt võimalik. Kui organism oskab sportimise soodustamiseks rohkem ärkveloleku hormooni toota, siis peab suutma ka vastupidist reaktsiooni tekitada.
Jällegi mida suurem pingutus, seda suurem lõdvestus .

"Arvan, et ei ole võimalik asjakohaselt ja pädevalt treeningteemadel sõna võtta, kui te pole ise ka praktik. See kehtib iga ala kohta."


"
Vasta
#40
Organism teeb seda, mida hing talle ütleb. Kui hing on haige ja mõistus seda ei kuule või tähele ei pane, jääb keha haigeks. Kui ikka aru ei saa ja kukutakse sümptomeid peitma, lööb haigus lihtsalt mujal välja.
Vasta
#41
Milline hing on haige? Hing pidi ju väidetavalt puhtalt emotsioonide kogum olema. Emotsionaalne vigastatus/halvatus?
Vasta
#42
Hing ei ole emotsioonide kogum. Hing on sinu elu, see säde, mis kunagi ei sure ja ei kustu. Emotsioonid on hingevalgus, see läbi mille sa maailmaga suhtled ning emotsioonid moodustavad sinu aurakeha. Jah, auras on võimalik näha seda, mis hinges toimub, ent eks igal ühel on omad tõlgendamise ja lugemise viisid.

Hing jääb haigeks - valesti mõtlemisest, hingeosade kaotsiminekust, hingeosade varaastamisest, emotsionaalsest traumast. Mõned hinge probleemid tekitavad üsna üheselt mõistetavaid sümptomeid ja haigusnähte füüsilisel kehal, kõige lollikindlam on näiteks peavalu, või äkiline nohu, või allergiahoog. Mõned probleemid on aga sügavamad ning nende avaldumine võtab kauem aega ning sümptomidki on esmapilgul kaudsed ja nende lahtimõtestamiseks tuleb hakata seda seoste süsteemi justkui lõngakera lahti harutama.
Vasta
#43
(20-08-2011, 21:59 )Celtic Kirjutas: lollikindlam on näiteks peavalu, või äkiline nohu, või allergiahoog. Mõned probleemid on aga sügavamad ning nende avaldumine võtab kauem aega ning sümptomidki on esmapilgul kaudsed ja nende lahtimõtestamiseks tuleb hakata seda seoste süsteemi justkui lõngakera lahti harutama.

Peavalu võib põhjustada samuti liigne pinge kaelalihastes. Pinges lihaste tõttu on ka verevarustus häiritud.
Minu arvates ei tasu kõike hinge kaela ka lükata. Iga probleem ei saa olla ka tingitud vigasest hingest. Füüsilise keha iseärasused, füüsiline kahjustus vms.
Selge see, et probleemide lahendamine võtab aega ning nende lahtimõtestamine pole nii kerge kui alguses tundub.
Vasta
#44
Ega see hing(terminite küsimus, mõtlen seda kus peitub mõtlemine ja mis on antud meile 1 eluks) ja keha nii eraldi olegi. Pmst üks. Üks mõjutab teist ja vastupidi. Võiks öelda, et füüsilise jaoks ehitab hing(ilmselt mitte täies ulatuses) raamistiku. Ja füüsiline "tuleb sellele järele".
Lihtsustatult, kehaliste probleemide puhul, võiks ette kujutada, et iga keha piirkond on oma "sagedusega". Kui toimub "mõtlemine" siis erinevad mõtted on erineva "sagedusega" . Pidev mõtlemine millelegi, hoiab teatud kehapiirkonda "pinges". Mõtlemine toimub ka alateadlikult. Et siis mõnda aega mõtled "kuuldavalt" ja sealt edasi läheb see "programm" automaatselt pöörlema.
Hinge osade pihtapanek ilmselt toimub. Ega see vaimne maailm pole ka mingi lust ja lillepeidu Smile Nagu vahepeal tahetakse meid uskuma panna. Samamoodi nagu meie toitume füüsilisel tasandil, toituvad olendid vaimsel tasandil.
Unetus. Üks variantidest on süütunded. Polegi vahet kas enda või teiste vastu. Lihtsalt ei lase magada. Ei pruugi isegi käbikehaga nii otseselt seotud olla. Muidugi kui aga uuringud näitavad REM une vähesust...siis jah. No jah, sellisel juhul peaks ka jalgadega probleeme olema. Liialt "maises" kinni mõtlemine. Või süütunded tegemata asjade pärast.
Samas kõik muud variandid on ka võimalikud Laugh
Vasta
#45
(21-08-2011, 19:01 )juhh Kirjutas: Ega see hing(terminite küsimus, mõtlen seda kus peitub mõtlemine ja mis on antud meile 1 eluks) ja keha nii eraldi olegi. Pmst üks. Üks mõjutab teist ja vastupidi. Võiks öelda, et füüsilise jaoks ehitab hing(ilmselt mitte täies ulatuses) raamistiku. Ja füüsiline "tuleb sellele järele".
Lihtsustatult, kehaliste probleemide puhul, võiks ette kujutada, et iga keha piirkond on oma "sagedusega". Kui toimub "mõtlemine" siis erinevad mõtted on erineva "sagedusega" .

http://www.youtube.com/watch?v=EdJGlYOL0r4
Vasta
#46
Jaa. Inimesed on julmad. Aga mis on vastuse point?
Vasta
#47
Hing siis istub ajus?
Minu arvates arenevad füüsilised kehad samamoodi nagu vaimud. Nii nagu toimub vaimses maailmas areng toimub ka füüsilisel tasandil. Hing/elusäde ainult hõivab/kasutab keha kogemuste saamiseks. Füüsilisel tasandil toimub evolutsiooniline areng. Kehad päritakse geenidega. Füüsilise keha areng = teadvusetu areng vastavalt tingimustele.
Vasta
#48
Aju on vast rohkem nagu...eee arvuti Smile Operaator on siis hing(lihtsustatult) Laugh Pmst on sellisel juhul võimalik ka geneetilist koodi muuta? Või mis wink Ilmselt ongi. Ega see päris lihtne pole. Kuid siiski. Kõik on võimalik.

Muide, huvi pärast. Kas jalgadega on viimasel ajal probleeme Smile
Vasta
#49
(21-08-2011, 20:26 )juhh Kirjutas: Muide, huvi pärast. Kas jalgadega on viimasel ajal probleeme Smile

Tundub, et nõrk RLS siiski on. Eriti hästi on tunda seda hommikutundidel/ärgates.

http://en.wikipedia.org/wiki/Restless_legs_syndrome
Vasta
#50
Kui säärelihased siis kiirustad ehk millegi(kellegi) suunas. Või tundub, et aega jääb väheks(iga surub peale, vms). Sama.

Samas jällegi, kui on selline "kõditav" tunne. Nagu enne aevastamist ninas Smile Võib olla (bio)energia(sageduse) muutumisega.

Mine tea Smile Kuna doktor pole siis täpset diagnoosi ei julge panna Bleh
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat