Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Uneprobleemid
#1
Tervist!
Vaevlen uneprobleemidega. Täpsemalt katkendliku unega. Magama jään üpriski kergelt kuid hommikupoole hakkab suurem ärkamine pihta. Tunnen ärgates väga suurt ebamugavust ning pean teise külje pöörama, et saaksin edasi magada. Mõni aeg möödas jälle ebamugavus tagasi ja pean uuesti külge vahetama, et edasi magada.. ja sama nali jätkub kuni siis tuleb nö õige ärkamise aeg.

Kas keegi oskab midagi selle leevendamiseks soovitada? Pole juba väga pikalt püsivat und saanud. Tahaks terve öö nii magada, et ei peaks koguaeg üles ärkama.

Tänan!
Vasta
#2
Arstidega olete konsulteerinud? Võib ka võimalus olla, et madratsi all on hernetera.
Vasta
#3
Kui kaua sul see kestnud on?
Kas sa oled hiljuti oma voodit ligutanud?
Mina näiteks ei saa magada kindlates kohtades oma toas. Halb energia, aga kui õige koha leiad, siis magad imahästi Smile
Vasta
#4
Põhjuseid võib olla sadu, et aga õige üles leida,
tuleb minna päris algusesse tagasi, sinna kohta,
kui sul need "jamad" hakkasid.
Vasta
#5
Kuidas elavad Su päevased probleemid?
Vasta
#6
Käisin Tartus uneuuringul. Spetsialisti sõnul toimib mu keha magades täitsa hästi. Ainuke probleem on selles, et mul on REM unefaas sügavast unest lühem.
Veidi andmeid uuringust :
"Üldine uneaeg 408.5min. Millest sügavat und 92 min e.22% ja REM und 69.5 min ehk 17%."
Öeldi, et minu vanusel inimesel peaks REM unefaas pikem olema. Samuti registreeriti palju ärkamisi unefaaside vahetuste ajal.
"Jalaliigutuste aktiivsuse uuring : PLM indeks : PLM 31" - ei oska selle kohta midagi öelda..

PSG ja objektiivse leiu alusel soovitav : melatoniin-, tsirkadiinravi.

Võtsin melatoniini kuskil 2 kuud. Unekvaliteet paranes. Ärkasin öösiti vähem ning üleüldine energiatase tõusis.
Nüüd pole juba paar kuud neid võtnud ning ärkamine on jälle tagasi.
Depressiooni pole, magamajäämisega probleeme pole. Öösiti ärkamine ei sõltu magamiskohast. Vahet pole kus ööbin, probleem ikkagi olemas...

(07-08-2011, 11:42 )Päikeseinsener Kirjutas: Põhjuseid võib olla sadu, et aga õige üles leida,
tuleb minna päris algusesse tagasi, sinna kohta,
kui sul need "jamad" hakkasid.

Ei mäleta täpset põhjust. Lihtsalt ühel hetkel avastasin, et olen öösiti jube tihti ärkama hakanud. Probleemid algasid 1-2 aastat tagasi.
Vasta
#7
(10-08-2011, 19:53 )Balzzar Kirjutas: Käisin Tartus uneuuringul.
PSG ja objektiivse leiu alusel soovitav : melatoniin-, tsirkadiinravi.

Võtsin melatoniini kuskil 2 kuud. Unekvaliteet paranes. Ärkasin öösiti vähem ning üleüldine energiatase tõusis.
Nüüd pole juba paar kuud neid võtnud ning ärkamine on jälle tagasi.
Depressiooni pole, magamajäämisega probleeme pole. Öösiti ärkamine ei sõltu magamiskohast. Vahet pole kus ööbin, probleem ikkagi olemas...

Soovitan melatoniini edasi võtta. Ise võtan juba 9 kuud.
Vasta
#8
Lõpuks siis nii, et melatoniinitabletid elu lahutamatu osa...
Vasta
#9
Enne magamaminekut ongi juba lahutamatu osa.
14 euroga ostsin (Hollandis) käsimüügist väikese purgi mille sees
oli 500 tabletti.
Vasta
#10
Kahjuks Eestis saab ainult retseptiravimina.
Vasta
#11
Pimedushormoon melatoniin

MIHKEL ZILMER, URMAS KOKASSAAR
Ajus paiknev tilluke nääre - käbikeha - sünteesib melatoniini, ühendit, mis on viimastel aastatel saavutanud imevahendi kuulsuse.


Eriti on tema kuulsust mõjutanud info, et melatoniin aitab organismil välja puhata, hoiab ära immuunsüsteemi probleemid ja südametegevuse häired ning säilitab organismi nooruslikkuse.

Kuidas aga on lood tegelikult? Selle sajandi viiekümnendatel aastatel süstis dermatoloogiaprofessor Aaron Lerner konnadele veiste käbikehade ekstrakti ning avastas, et nende nahk muutus tumedamaks. Lernerilt sai aine nime kreekakeelsest sõnast melas (must). Melatoniin on meie organismis moodustuv hormoon, mida valdavalt eritab käbikeha.

Kolmas silm töötab

Käbinääre asub inimese vaheajus, ovaalse punakaspruuni organi mõõtmed on tagasihoidlikud: pikkus 8-15, laius 6-10 ja paksus 4-6 mm. Väikestest mõõtmetest tingitult kaalub käbikeha kõigest 0,2 grammi. Huvitav on seegi, et käbikeha pindmised rakud on tumedad, alumised aga heledad.

Nääre on arenenum enne suguküpsuse saabumist. Alates seitsmendast eluaastast hakkavad näärme koed asenduma sidekoega. Loomadel tuntakse käbikeha nn kolmanda silmana ja temaga seostatakse valgustaju. Evolutsiooniliselt on inimestelgi käbikeha kolmanda silma jäänus.

Nüüdisajaks on teaduslikult tõestatud melatoniini osalemine biorütmide, une, emotsioonide, vananemise, immuunsüsteemi ja sugulise küpsemise regulatsioonis. Melatoniini biosüntees käbikehas sõltub valguse ja pimeduse vaheldumisest, see algab pimeduse saabudes, saavutab kõrgtaseme öösel ja väheneb oluliselt päikesetõusuks.

Valgus tõstab tuju

Seitsmekümnendate aastate alguses avastati Suurbritannias, et melatoniin reguleerib inimeste kehakella ning sunnib neid öösiti puhkama. Melatoniinitableti allaneelanu tunneb end peatselt väsinuna, olenemata ajast. Sisemine biorütm lihtsalt ütleb, et on aeg magama minna.

Tänases Ameerikas on melatoniinitabletid lausa kohustuslik moeravim, mida enamik ühendriiklasi õhtuti manustab. Melatoniin tagab kosutavama une ja kingib unetule võimaluse välja puhata. Valguse mõjul melatoniini teke väheneb ja seega sõltub nii organismi aktiivsus kui ka tuju päeva pikkusest. Sellest ka soovitused põhjamaade elanikele sügistalviseks valgusteraapiaks, unisuse vähendamiseks ja tuju tõstmiseks.

Melatoniinitablette toodetakse peamiselt ubadest ja piimast. Seetõttu on mõistetav Soome piimandusspetsialistide huvi, kuidas kasutada niinimetatud unepiima ehk öösel lüpstud piima jogurti ja juustu valmistamiseks. Öine lehmapiim sisaldab rohkem melatoniini. Tulevikus pole välistatud võimalus, et melatoniinitablettide asemel võivad eakamate inimeste hulgas populaarseks saada unepiimast tooted.

Lennuväsimuse rohi

Tõhus ja kindel abi on melatoniinist lennuväsimuse korral ning reisimisel läbi mitme ajavööndi, mis põhjustab une ja ärkveloleku rütmi häirumise. Melatoniini võib manustada kas uude ajavööndisse saabumisel, arvestades sealset ööpäeva rütmi, või juba enne reisile minekut, arvestades uues ajavööndis uinumise aega.

Kõnealune ühend on sobilik uneregulaator ka õhtuses vahetuses töötavatele ja vahelduva tööajaga inimestele.

Melatoniin on suhteliselt tugeva toimega antioksüdant. Ravidoosides ja võimalik, et ka füsioloogiliste koguste korral on ta väga tõhus vabade radikaalide püüdja ja ahelreaktsioonide blokeerija. Tungides mõjusalt kõikidesse rakusstruktuuridesse suudab melatoniin kaitsta DNAd oksükahjustuste eest. Oletatakse, et just selline kaitse on vananemise pidurdamise üks võtmemomentidest.

Märkimisväärne seos esineb ka melatoniini ja immuunsuse vahel. Melatoniini vaeguse korral täheldatakse immuunsuse nõrgenemist, mis taastub selle hormooni manustamisel. Tõsi, need andmed põhinevad loomkatsetel.

Melatoniin toime kohta vähkkasvajatele pole teaduslikult korrektset infot. Küll aga lubavad esialgsed uuringud loota, et melatoniini manustamine võib märgatavalt vähendada vähiravi (näiteks keemiaravi) kahjulikke toimeid.

Kas melatoniini kasutamine on probleemitu? Loomulikult mitte. Ehkki nii väikeste koguste kui ka suuremate annuste lühiajalisel tarbimisel pole täheldatud kõrvaltoimeid, ei ole soovitatav melatoniini pikaajaliselt kasutada. Nii suhtutataksegi melatoniini avastamisemaal, Inglismaal, temasse teatud umbusuga. Tegu on ikkagi hormoonravimiga, mille pikaajalist mõju inimestel pole veel uurida jõutud.

Kui USAs müüakse melatoniini isegi toidupoodides, siis Euroopas saab seda ravimit vaid retsepti eest. Seepärast pole eurooplaste seas melatoniinibuumi ilmselt oodata.

Praeguste andmete kohaselt on melatoniin vastunäidustatud rasedatele ja imetavatele emadele ning epileptikutele. Melatoniini ei tohi tarvitada ka autoimmuunsete haiguste ja kasvajate, eriti immuunsüsteemi kasvajate korral. Samuti ei sobi kõnealune hormoonpreparaat lastele ja noorukitele.
Vasta
#12
Balzzar, ma olen jälginud siin foorumis kasutajaid, nende avatare ja nende muresid peaaegu algusest peale, mil ma siin foorumis olen olnud. Minu tähelepanekud on mõnele ehk naljakad ja mida kõike veel, aga sellest hoolimata räägivad avatarid ja kasutajanimed foorumlastest nii mõndagi. Pea kõik foorumlased, kes kuvavad oma avataris õudukatest pärit pilte või on nimed sellised "creepy" laadsed, siis enamasti on kõigil probleemid ja sagedased kokkupuuted igasuguste vaimude, tontide, kummitustega. Kui nüüd sinu avatari vaadata, siis sinu uneprobleemid (silmad) ja muu selline käitumine (mitte halva pärast, aga jätad endast väga rahutu inimese mulje) on minu tähelepanekute järjekordseks tõestuseks ja kinnituseks.

Inimesed valivad avatari oma tunnetemaailma ja hetkeemotsioonide koostöö mõjul ehk tegelikult siis alateadlikult. Võiks isegi väita, et nimi ja avatar on sinu hinge peegel. Seda siiski mitte alati, aga see % on minu hinnangul üle 90-ne.
Vasta
#13
To Jõhvikas:
Väga huvitav tähelepanek sinu poolt. Mulle on alati meeldinud pilte "tuunida". See pilt siin foorumis on ka mingil ajal valmis nikerdatud.
Ma ei kasuta just igal pool selliseid pilte ning nimesi. Enda arvates pole väga negatiivse mõtteviisiga inimene.
Vasta
#14
(11-08-2011, 18:43 )Jõhvikas Kirjutas: Balzzar, ma olen jälginud siin foorumis kasutajaid, nende avatare ja nende muresid peaaegu algusest peale, mil ma siin foorumis olen olnud. Minu tähelepanekud on mõnele ehk naljakad ja mida kõike veel, aga sellest hoolimata räägivad avatarid ja kasutajanimed foorumlastest nii mõndagi. Pea kõik foorumlased, kes kuvavad oma avataris õudukatest pärit pilte või on nimed sellised "creepy" laadsed, siis enamasti on kõigil probleemid ja sagedased kokkupuuted igasuguste vaimude, tontide, kummitustega. Kui nüüd sinu avatari vaadata, siis sinu uneprobleemid (silmad) ja muu selline käitumine (mitte halva pärast, aga jätad endast väga rahutu inimese mulje) on minu tähelepanekute järjekordseks tõestuseks ja kinnituseks.

Inimesed valivad avatari oma tunnetemaailma ja hetkeemotsioonide koostöö mõjul ehk tegelikult siis alateadlikult. Võiks isegi väita, et nimi ja avatar on sinu hinge peegel. Seda siiski mitte alati, aga see % on minu hinnangul üle 90-ne.

Kusjuures ma olen ka mõelnud, et mida paganat need avataarid siin tähendavad ja räägivad - nii tahaks kakukaamerat kasutajate magamistubadesse Smile

Siinne seltskond on avataarid hoolikalt valinud, see on selge, järelikult peavad need miskit tähendama ka, mitte pole niisama lollitamised.

Lollitamisest rääkides...mu paneelinimi just selline ongi ja avataari puudus ongi mul just soov varjata oma isikut.

Vasta
#15
(11-08-2011, 21:29 )euroruubel Kirjutas: Kusjuures ma olen ka mõelnud, et mida paganat need avataarid siin tähendavad ja räägivad
Näiteks laiskusest (teine variant oleks olnud stiilis http://i49.tinypic.com/e6q1j4.jpg). Ja Zdzislaw Beksinski oskas lihtsalt ilusasti joonistada. Hea enne magamaminekut neid pilte vaadata (mina ei vastuta unenägude eest).
Vasta
#16
Väga hea, Balzzar, et oma silmade valgust maha kruttisid, ehk toodab su keha nüüd ise rohkem melatoniini, sest une-eelne liigne (kunst)valgus pärsib selle tootmist organismis.
Vasta
#17
PS. Balzzar - mis ametikohal sa oled? Oled sa kellegi/millegi ülemus?
Vasta
#18
Hetkel iseenda ülemus. Sportlane.
Vasta
#19
afirmeeri end korda, see on Su enda teha.
see tähendab - jaatavas ja olevikuvormis ütled seda, mida tahad endas parandada.
kui uni on katkendlik, siis ütled: ma magan rahulikult ühtejärge kuni äratuskellani ja tunnen end hommikul värske ja puhanuna.
ma võiks tunde sellest seletada, aga põhimõte selline, et eid ära kasuta ja tulevikku asju ei lükka. kõik peab aset leidma olevikus, nii ka enese paika programmeerimine.
ja kui keegi ütleb, et ei saa, on see tema tegemata õppetöö.
Vasta
#20
Iseenda ülemuseks olemine ongi see kõige hullem versioon, tee mis sa tahad, ikka rahul pole. Ja rahul pole KUMBKI osapool, ei sinu mõtteline Mina ega sinu mõtteline ülemus-Mina.

Enese liigne piitsutamine, tahtmine olla parem ja edukam ja tugevam, enese säärane sundimine ülemus-alluv suhte läbi toodab kehasse jube palju serotoniini. Kui melatoniin on pimeduseaine, siis serotoniini võiks iseloomustada valgusega. Mida rohkem serotoniini, seda vähem melatoniini. Pimedus on häbi, valgus on uhkus. Mida rohkem on sportlane enese tulemuste üle antud olukorras uhke, seda enam häbi maha surutakse, seda enam melatoniini tootmist pärsitakse.

Kui närida kahe suupoolega melatoniini tablette, siis taastatakse melatoniini tase organismis kunstlikult. See ei paranda käbinäärme tööd, see ei paranda ajuripatsi tööd, mis läbi näärmete talituse tagamise reguleerib serotoniini tootmist. See laseb sul magada kunstlikult, ent probleem säilub ja mida enam melatoniini peale tuleb, seda enam organism serotoniini peale pumpab. Pole vist tarvis mainida, et kui lõpeb iseenda ülemuseks olemine, lõpeb ka tasakaalutus organismis.

Inimene ei tohi olla iseenda ülemus, inimene peab olema Ise. Vastasel juhul tekibki olukord, kus hirmust lähtuv tahe ei arvesta enam keha ja organismi looduslikke tasakaale ning viib normaalse funktsioneerimise tasakaalust välja.
Vasta
#21
(12-08-2011, 09:51 )Celtic Kirjutas: Inimene ei tohi olla iseenda ülemus, inimene peab olema Ise.

Sportlased ahju? Hrmm Njah, eluaeg ei saa sporti teha..
Vasta
#22
Balzzar ära võta isiklikult aga minu (ja nagu selgunud mitte ainult)
seisukoht on, et SPORT on peesse keeratud kehakultuur.
Vasta
#23
(12-08-2011, 15:10 )excubitoris Kirjutas: Balzzar ära võta isiklikult aga minu (ja nagu selgunud mitte ainult)
seisukoht on, et SPORT on peesse keeratud kehakultuur.

Kuidas saab üks normaalne inimene midagi
nii lollakat väita?

Vasta
#24
(12-08-2011, 15:10 )excubitoris Kirjutas: Balzzar ära võta isiklikult aga minu (ja nagu selgunud mitte ainult)
seisukoht on, et SPORT on peesse keeratud kehakultuur.
excubitoris Kirjutas:Teatud spordi alad peaksid inimesel olema IGAPÄEVASES (nohh vähemalt ülepäeviti midagi) programmis - ujumine, käimine, sörk, jalgratta sõit.
Ise harrastan suht regulaarselt jalgratast (peamiselt suvel) ja ujumist (aastaringi - peamiselt basseinis). Ujumine on aga asi mis peaks olema IGA naisterahva kohustuslikus programmis vähemalt 3 päeva nädalas ja vähemalt kilomeeter (parem 2) korraga.
excubitoris Kirjutas:Sport on kehakultuur mis viidud absurdini.
excubitoris, te olete erinevates teemades spordi kohta jaganud erinevaid arvamusi. Arvamused ikka muutuvad. Aga kui leiate aega siis ehk seletaksite lahti miks teie arvamus spordist muutus.
Vasta
#25
(12-08-2011, 15:17 )Päikeseinsener Kirjutas:
(12-08-2011, 15:10 )excubitoris Kirjutas: Balzzar ära võta isiklikult aga minu (ja nagu selgunud mitte ainult)
seisukoht on, et SPORT on peesse keeratud kehakultuur.

Kuidas saab üks normaalne inimene midagi
nii lollakat väita?

Süvened ehk teemasse enne kui sõimama hakkad aga tundub, et piiratutele tuleb siiski midagi lahti seletada.

Lühidalt - SPORT on üksikutele kus tehtakse rohkem äri kui hoolitsetakse inimese TERVISE eest.
Samal ajal kasvab aga paksude ja muidu mitte liigutamisest haigete idiootide armee kolossalselt.
Need rahad mis pannakse spordi alla PEAB saama paigutatud koolidesse kus tihti puuduvad
elementaarsed kehakultuuri võimalused.

Miljonite eest ehitatakase super staadioneid, kuid neis käivad vaid üksikud.
Sportlased on muudetud narkomaanideks kes tarvitavad tihti rohkem nii
ravimeid kui ka narkootikume kui "haiged" haiglas. Neist tehakse iidoleid
kelle poole naised õhkavad, kuid keda keegi ei jäljenda tegudes.

Seda rida võiks jätkata argumentidega veel pikalt aga loodan, et said asjale pihta.

PS. Arila - kui jälgid siis EI ole muutunud - aegajalt olen vaid kasutanud erinevaid sõnu.
Hetkel jäi sõna "absurd" kuhugi "kinni" ja kasutasin teist. Tuleb aru saada, et ma EI OLE
liigutamise ja kehakultuuri vastu vaid selle süsteemse nähtuse vastu mida kutsutakse spordiks.
Usun, et postitus seletas lahti selle kui midagi jäi ebaselgeks siis saab juurde küsida.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat