[Driimu]

Su jutus on iva sees.Ma tunnistan,et minul ongi nii,et "Aega on selle kiire asjaga...". Aga kui ükskord sind enam pole,siis ei saa keegi neid asju ära teha,mida sina oleksid teinud ja kuna sind enam pole,ei saa neid ära ka teha.
Ma olen üritanud sellest üle saada,aga sellega on liiga ära harjutud juba,et pole lihtsalt võimalik.Isegi lihtsates asjades.

[Andres]

Ei.

Võti mis vabastab sind Su ahelaist.

[Wolfgirl]

Algselt postitas: Andres
Ei.

Võti mis vabastab sind Su ahelaist.

Mida sa täpsealt selleks võtmeks pead?

________________________________________________
Siin veel plaanivatest (ratsionaalid-otsustajatüüp) ja mitteplaanivatest (irratsionaalid-kohjanejatüüp) inimestest.

Myers-Briggs'i teooria:
http://www.hot.ee/types/Lehed/mis_on_mbti.html

C.G.Jungi teooriatest:
http://www.hot.ee/sotsioonika/

[C.G.Jungi psühholoogilised tüübid]
________________________________________________
Viimasel ajal ma eiriti ei kardagi surma, sest see tuleb niikuinii. Kas ma tahan või ei taha, ikka ta tuleb. Pole mõtet terve elu selle üle muretseda.

edit: Linkidega mingi jama

Muudetud: 22-5-05 kell 17:08:14 Wolfgirl

[monk]

Ma ei karda surma aga ei taha surra kuidagi nii et pole veel elus midagi saavutand ja kukkun rattalt peaga vastu maad ja surnuks või et mingi jobu tulistab lihtsalt püstolist.

[Taivo]

Surmast rääkides olen kogenud seda mitu korda. nimelt igasugused Õnnetused jne. aga alati olen ellu jäänud. Kõige kauem olin surmapiiril mitu aastat tagasi nimelt kadus pilt eest ära(oli üks õnnetus) ja oli tükk aega tühjus siis tuli mingi pilt ette ja seal oli nagu mingi ringtee, mina seisin selle alguses. Ringtee keskel oli mingi raamitaoline asi nagu pilt seinal see oli suhteliselt suur siis ma vaatasin selle poole korra oleks nagu läinud sinna sisse eriti ei mäleta aga seal sees istus hästi ilus noor neiu valges kleidis, kes istus muru peal (taga kaugel paistis ilus selge taevas, päikest seal ei olnud lihtsalt oli kõik selge), ta pööras pead ja naeratas mulle otsa ja siis pööras pea tagasi sinna kus ta ennem vaatas. Peale seda kohe tuli pilt ette tagasi ja ega alguses ei mäletagi mis eriti juhtus, hiljem hakkas alles see meenuma. Peale seda kogetut ma surma ma ei karda aga surra kardan küll nimelt kõik sõbrad ja tuttavad maha jätta, eriti endast ilma jääda.
Pole hullu midagi elu läheb peale surma edasi lihtsalt natuke teistmoodi

[est333]

Algselt postitas: XHK
surma ei karda, see pidi ilus olema aga surra kardan tglt kui vanadusse sured siis vist ple vigagi, rahulikult surivoodil vajud igavesse unne or whtever, mis peale surma tuleb, paradiis või lihtsalt igavene tühi uni...:o

[Teadet on muutnud 26-12-2003 postitaja XHK]

mis asi on igavene tühi uni.... kas seal tühjas unes sa elad.. jne{stu MA KARDAN SURMA:o

Muudetud: 15-7-05 kell 17:43:15 est333

[karl]

Kui ma sureksin Mingi sõiduriistaga sõites ja surm oleks kohene siis ei karda...aga teosalt vanadusse vist küll surra ei taha...kiire surm see on nagu ma arvan kõigi unistus...

[zed]

Kui teid lohutab, siis väidan, et surma ei ole olemas.

Jutustan ühe loo.
Kui olin poisipõnn, kutsus minekul vanamemm mind oma voodi juurde.
"Kas Sa sured nüüd ära, memme?" küsisin ma läbi nutu,
"Ei pojake, ma ei sure, ma jään lihtsalt magama ja vaatan edasi seda und, mis siis pooleli jäi, kui vanamemm pisikese tüdruku-beebina sündis!"
See vastus oli nii tore, et ma rahunesin ja läksin tagasi mängima.

Tihti olen nüüdki memmekese vastuse peale mõelnud ja kuidagi hea ja soe hakkab hingel.
Surma ei ole. On vaid soe ja hellitav ümbrus, just täpipealt selline kui see uni, mida pisikese beebina enne sündi nägime.

[Toober]

Arvan et tegelt selles hetkes kui meil on valida kas elu või surm, siis valiksime elu sest see on instinkt. Ma ei tea mis on surm ja ma ei oota seda , sest see võib olla kõik muu .

[Wolfgirl]

Mingi teooria järgi on inimese iga hirm seotud kaudselt hirmuga surma ees. Me ei oska sellest midagi oodata.

[Andra]

Ikkagi on see surm kahtlane asi.Kõik räägivad, aimavad, tunnetavad mis see on..aga tegelikult ei ole inimest kes oleks olnud surnud, mäletanud seda mis siis oli, tulnud tagasi ja jutustanud sellest elavatele.
Me siiski ei tea mis siis saab.
Ma arvasin ka ikka, et ilus asi ehk, kuid nüüd olen hakanud mõtlema, et mis siis kui on midagi pimedat ja tühja, mis hõljub kuskil eikellegimaal : ( v mingi kogemus ja tunnetus peab surmaga kaasnema.kust muidu need vaimud tulevad....

[HadziOgloe]

Minu jaoks surma ei eksisteeri.
Võib toimuda vaid skafandri vahetus.
Kui inimene on:
1. andnud ennast Jumalale
2. vastu võtnud igavikulise elu Jumaliku anni
SIIS TA ENAM EI OLE SURELIK vaid on
TÕUSUTEELINE.

Tõusuteelise eesmärk on jõuda PARADIISI, LÕPETAJATE KORPUSESSE.

Informatsioon Urantia raamatust.

http://www.urantia.org/
http://www.urantiabook.org/
http://mercy.urantia.org/papers/
http://www.urantia.org/detail.html
http://www.religioustolerance.org/urantia.htm
http://home.ptd.net/~nebadon/

Urantia raamat on tõlgitud ka eesti keelde.
http://www.urantia.ee/

Luhgupidamisega,
Hadzi Oglõ

[madedog]

Kas peaks? Ma ei karda isegi vajadusel iseenda elu lõpetada, ma tean selleks väga valutuid viise
Enivei, ma usun, et inimene saab uue elu pärast surma, et ta sünnib uuena. Seega miks peaks kartma?

[crv]

kardan surra aga surma ei karda

[Driimu]

Algselt postitas: crv-
kardan surra aga surma ei karda

Hea point oli.

[-Mystical-]

Paar aastat tagasi veel oli küll nii et surmale mõeldes tuli ikka päris paras hirm peale et millal see juhtuda võib ja muu seostuv kui lähiajal ei ole eriti surmale mõelnud ja ei karda enam ka seda kuid ega ma ei usu et püssituru vaadates mul hirmu ei oleks, muidugi ma ei taha sellisel viisil surra, surm peaks ikkagi olema siis kui elu on elatud. Kuid surmajärgsest elust oleks siiski huvitav teada...:o

[Crissu]

Kardan..

Imelik on mõelda, et mis pärast seda saab..
Sa ei saa enam end liigutada, sa ei kuule, mida räägitakse, sa ei näe..Sind maetakse..

Sealt edasi ma oma mõttega enam ei jõua.:s

[hingepüüdja]

HM...ma ütleks et ma päris surma ei karda aga kardan seda mis mis minuga juhtub surmale vastu minnes või see et mis vastik tunne võib sellel olla...
:s

[R.I.P]

surma, kui sellist, ma ei karda. ainus, mida ma võiks karta, ons ee, kuidas ma suren. kui protsess on valuline, aeglane...agoonias..siis on jube, sest mu valulävi on miinus tuhat aga surra ma tahaks(mul pole masekat olnud, ma pole masohist ega midagi), sest ma tahan Paradiisi. ei garanteeri muidugi, et ma Põrgusse ei lähe. olen sügavalt kristlane ja usun elule pärast surma.

[crv]

Kardan elu pärast surma,kui seda üldse on ,surma eriti ei karda,kui mitte just seda surma,mis on valus..

[krissukiizu]

Mina kardan , seda surmahoopi..aga surma ise..ei....

[Yumi]

Mul on väiksest peale olnud soov noorelt surra kuna mulle mu praegume elu ei meeldi. Samas muidugi oleksin ma kabuhirmus kui mulle pakutakse äkitselt võimalus suremiseks. Ei, nii ma küll ei taha. Ma tahan pigem etteplaanitsetud asja. Enne surma on mul muidugi palju teha, seda ma tean. Tahaks veel pere luua ja natukene elu nautida. Aga mitte kaua. {mar

[R.I.P]

yumi, hea lohutus su tulevasele mehele ja lastele:hy:
mul pole kinnisideed surmaga seoses aga nii tore oleks minna Paradiisi, sealt elu jälgida ning hakata kellegi(oma sugulase/tuttava) kaitseingliks...

[krislovesemo]

ei karda...usun et toimub uuestisünd jne. seega pole mõtet surma karta -nagunii on see eluga lahutamatult seotud

[zepac]

Surma ja suremist ei karda! Isegi vastupidi võiks öelda. Mingi ootusärevus tekib teinekord. Miks passida nt. 100aastat, siis surra, ja avastada, et sünnid uuesti või asud olema kuhugi paremasse kohta. Et ei usu mingeid jumalad ega asju!