Tere mure=?

Nojah, meie lähtepunktid ja arusaamad on nii erinevad, niiet vaevalt me üksteist kunagi mõistaksime aga ma mõned endapoolsed punktid paneksin kirja.
Esiteks ma ei saa päris aru mida saatana all silmas pead. Deemon ja Ingel on üks ja sama. Praegusel ajal inimesed on teda ka tulnukaks kutsunud. Ta on energia (Kundalini) mis on Hetkes (Jumal) saavutanud eneseteadlikuse.
Mis/Kes Deemon ei ole?
Ta ei ole deliirium, kui inimene on oma aju ära mürgitanud.
Ta ei ole egojanu – mammona ihalus, liigsöömine, meelemürgid. Palju on nimetatud neid erinevalt ja arvatud, et seal taga on Deemon. Ego üks funktsioon on koguaeg tahta ja kui mingis suunas see läheb normipiirest välja ongi tagajärjeks sõltuvus...ning mis kõige hullem, ego hakkab sellele toetuma ja nii ka ennast elus hoidma. Kui ta toetub näiteks sportimise sõltuvusele on loomulikult parem kui ta toetuks alkoholile.
Nii karma...
Eestikeeles nimetatakse seda saatuseks. Kui loed näiteks delfis inimestest kes tahavad selgeltnägijatelt teada tulevikku. Mida nad mõtlevad? Nad arvavad, et kui tean tulevikku, siis mul on mingi võime seda muuta. Kas siin pole vastuolu? Juhtub midagi väga traagilist, siis öeldakse ohates „ega saatuse vastu saa“ aga samas ikkagi jääb mingi tunne, et midagi ma nagu saan muuta.
See tunne on õige aga seletus vale.
Sest me samastame ennast objektiga ehk inimesega. Inimese (füüsilise keha) elu on paratamatus, täpselt nagu egolgi. Esimene on kasvanud vanematelt, vanavanematelt jne tagasi saadud DNA –st. Teine ümbrusest ( kuidas vanemad kasvatasid, millised sõbrad olid, keskkond, usuline ümbrus, sõjaaeg...jne).
Ja mis see saatus siis on?
Ego ongi saatus (karma).
Valgustumisel nähakse ego illusioonist läbi ja peale seda kaob ka karma...