Kohtumine tulnukaga Eestis

Jajajaa! Liba-libe-libuleht "Nelli Teataja.
Ja veel kui kollasest-kollasem.
Eks selliseid on igal maal, kultuuris ja kõikides kontekstides.
Kollane on ilus värv. Otse loodusest.
"Kollaseks" nimetatakse vahel ka Le Monde Prantsusemaalt, Der Spiegel:it Saksamaal, Literaturkat Venemaal...
Eriti mihkel on Euroopas neid värve jagama härra Jorg Haider, lugupeetud parlamendisaadik, Euroopa Ühenduse Austria väikeriigist.
Le Monde jälle oma poolt õiendab, et kõige kollasem on Jorg ise tagantpoolt kui ta saunas käpuli on...
Kollane, roheline, sini-must-valge. Värvid kõik.
Eks rohkem asi ikka lugejas. - Ilu on "lugeja" silmades.
Millega mida võrrelda. Ja mis valguses. Ja mis värvi tapeedi taustal.

"Nellil" on oma koht ja asi ajada.
Samuti "Akadeemial", "Vikerkaarel", "Riigi Teatajal", ja Afganistani Ahfazi linna urdukeelsel telefoniraamatul.
"Riigi Teataja" või Teaduste Akadeemia üllitiste põhjal ei tee sensitiivsem lugeja kunagi järeldust, et "miski on mäda Taani riigis...".
Selleks ongi Le Monde, der Spiegel, Sun, Soverschenno sekretno, Literaturka ja miks mitte meie Nelli Teataja.
Asi on lihtne, või isegi lihtsamast-lihtsam.

Kommunikatsioon on raha, raha on jõud. Need kokku aga poliitika ja VÕIM!
Vat see on asi, mis maksab!
Kelle omad on meie kalli Eestimaa ajalehed-ajakirjad?
Postimees, Äripäev, SL Õhtuleht ja Ekspress, mine võta äriregistrist B-kaart. 25 krooni! Ok! Ekspress ja HHL. Aga kes kohvriga omal ajal Lenska vahet lidus?
Niisiis, "suured torud" jagavad seda, mida "suured arvavad".
Ja mida peavad "suured" vajalikuks, et Sina lugupeetu, LOEKSID?
Ega härra Rupert kängurumaalt ilma-asjata maailma ajalehti-infokanaleid kokku kahmama tormanud.
Inglismaa, USA, Venemaa. Ajalehed, kirjastused, sateliidikanalid, internet.
Kui Murdocki härra seljatagune arvab, et teema on "kossher" siis loed, kuulad ja võtad teadmiseks, sest "TA VAATAS OMA KÄTETÖÖD JA SEE OLI HEA..."