Küll Sa Lokster oled ikka varajane. Magada ka said öösel või koguaeg rahutult vähkresid ja mõtlesid kuidas Q11-le vastuseid panna?
Esiteks üks asi ongi miks ma ei taha, teatud joonest üle minna kuna tõenäoliselt selline kriitika ja hindamine algab. Aga hea küll kuna Mannu küsis.
"
Seda ei saa sõnadega kirjeldada. Ja puudub tahe seda teha või teha tahta. Mainin vaid ,et seal polnud ÜLDSE ajamõõdet. Mingit hetkeolemust polnud. Ajamääratlust kohal ei viibinud. Niisamuti ka minamääratlust. Polnud kehatunnestust. Kohe mitte ühegi valemiga polnud seal ka ruumi. Vaatleja -vaadeldava suhet ammugi mitte. Oli vahetu......olemine, üheks saamine, sulandumine, mõtted ei loonud midagi...... naastes jäi vaid kogemus MÄLLU"
Vot-vot...selle kirjeldusega olen peaaegu täitsa nõus..aega muidugi polnud aga midagi pidi olema. Mina nimetan seda „Midagit“ Hetkeks.
"
Jumalat sa tõestada ei taha aga lisad hoopis arvamusi"
Ma toon sellepeale näite. Ma eitea muidugi aga eeldan, et Sa Lokster oled astraalinähtusega kursis või vähemalt teadlike unede kogemusega.
Nii kujutame nüüd ette et mina Q11 magan, näen und. Järsku saan teadlikuks, et see pole ärkvelolek. Siis tuleb...no näiteks Mannu ja küsib „kas sa oled Valgustunu?“...Kuidas ma hakkaksin Talle vastama?
Esiteks, „Vaata Mannu mina ei saa valgustuda, ma olen unesees. Ka Sina ei saa, sest oled samuti unesees. Me oleme mõlemad Unenägijas. Mina ja Sina oleme tegelikult üks ja sama. Ainult Tema saab Valgustuda.“
Mannu arusaamatult „aga näita mulle siis Unenägijat“
Mina sellepeale viiksin Mannu sinna tuppa kus Ta magab ja ütlen „Siin..siin Ta on“
Mannu „Kus? Ma ei näe teda...“
Mina „Jah...Sa ei saagi Teda näha sest ka see tuba on unetuba ja unevoodi, mis samuti on Unenägija sees“...
Kui toome selle näite ärkvelolekusse on teema täpselt sama. Ma ei saa Sulle Lokster mitte kuidagi Jumalat tõestada ega näidata. Meil mõlemal pole mingisugust vahet. Me oleme Sama...