Veider kogemus poolunest

(24-11-2018 11:02 )Marike Kirjutas:  Ma ei julgenud ennast liigutada selle hirmu foonil, mõte oli, et kuigi kardin pooleldi ees, siis äkki keegi näeb, et olen kodus. Ma elan teisel korrusel, maapiirkonnas - seega keegi mööda minnes kindlasti koputada ei saanud. Ma olen ainult nii palju mõelnud, et ma ei teinud ristipuud lapsele. Aga see laps oli veel nii väike, et kas saab olla? Ja miks ta oleks pidanud? Eile ostsin talle ka hauaküünla, kuid hauale viia ei jõudnud - lihtsalt nii väsinud, et ei jaksanud ennast liigutada. Tuli seda nõudma? Ja kui see oli laps, siis miks mul oli surmahirm?

“Ainus võimalus hirmu ületamiseks on teada saada. Hirm tekib teadmatusest. Ja kui tead, siis pole hirmu. See pole nii mitte ainult meil, metsarahval, nii on see kõikjal üle maailma. Teadmatus olukorrast tekitabki hirmu ja kellel ei tekita, sel peab midagi viga olema,” seletab Sass hirmust vabanemise valemit."

https://www.telegram.ee/vaimsus/vigala-s...pole-hirmu

Eilne naisteka artikkel räägib ka hirmust: "Oled kogenud kodus kõhedust või hirmutunnet? Need on märgid, et sinu juures võib elada deemon."

http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/sala...d=84518621

Ise arvan, et meid KÕIKI ümbritsevad meie silmadele enamasti nägematud energiad, vaimud, olemused jne. Ja seda aegade algusest peale.
Neid koguneb sinna rohkem, kus neile süüa antakse - hirmu, vihkamist, kurjust jne. Tuleb võtta neid kui paratamatuid kaaslasi ja mitte karta.

Mulle on alati meeldinud see jutuke:

"Vana indiaanlane vestles lõkke ääres oma lapselapsega:
„Kas tead, et igas inimeses on kaks hunti, kes omavahel võitlevad.
Üks on hea hunt-lahke, rõõmus, abivalmis, hoolas, aus, kohusetundlik,
armastav, jne.
Teine hunt aga halb - kuri, õel, laisk, pahatahtlik, valelik jne.“
Vanaisa sõnad avaldasid poisile sügavat muljet. Ta mõtles tükk aega
ja küsis siis: “Vanaisa, aga kumb hunt võidab?“
Vanaisa naeratas: „Võidab see, keda sa rohkem toidad!“

Kumba hunti Sina rohkem toidad? "

http://www.tore.ee/files/Moistujutud1.pdf