Väitlus – suhtlus – diskusioon.

(16-07-2018 21:29 )Temimoor Kirjutas:  

(16-07-2018 20:45 )Skarre Kirjutas:  Kui nüüd kitsamalt teemat käsitleda, siis ise katsun diskussioonis jälgida loogikavigade kasutamist. Kui guugeldada "logical fallacies", leiab neid terve trobikonna, aga "kuldsed kümme käsku" on lühidalt järgmised (minu tõlgendused):

1) Ad hominem - isiku, mitte väite adresseerimine/ründamine
2) Straw Man - vastase väite moonutamine, seejärel moonutatud/liialdatud väite ümberlükkamine
3) Numbriline üldistamine - väikese rühma arvamuse laiendamine üldsusele
4) Väite seadmine viisil, mis eeldab järelduse tõesust
5) post hoc ergo propter hoc- kausaalsuse viga; lihtsalt seetõttu, et miski juhtus PÄRAST midagi, ei tähenda, et see juhtus selle TÕTTU
6) argumentum ad ignoratum - see, et väitel puudub kindel tõestus või ümberlükkamine, ei tõesta/ümberlükka väidet
7) tõenduskoormise lükkamine vastasele - väite tõenduskoormis lasub väitjal, mitte oponendil
8) non sequitur - asjasse mittepuutuva lisamine
9) vale-dihhotoomia - väite põhjuseta taandamine kahele valikuvariandile
10) ad populum - millegi populaarsus ei tõenda tema õigsust


Neid on muidugi veel, nagu slippery slope ("kui mehed saavad omavahel abielluda, siis kas järgmisena juba lapsed ja siis loomad?!") või reductio ad absurdum, sõna otseses mõttes millegi absurdini taandamine.

Kui neid põhimõtteid silmas pidada, on võimalik väga rahumeelselt ja edukalt diskuteerida ükskõik, kui tundlikul teemal.

See on väga hea loend. Eeldab muidugi soovi kuulda erinevaid arvamusi. Liiga tihti aga on peal kihk esineda oma arvamisega, et kuulda kiitust ja poolehoidu ning siis pole teistsugused arvamused teretulnud ka, sest mõjuvad halvakspanu ja äratõukamisena.

Hea loend jah, tasub välja trükkida ja näpuga järge ajada Ja tõesti, see eeldab soovi suhelda.
Üks on inimlik ego, mis segab, sellega annab tahtmise korral tegeleda, teine aga sootuks teistsugune taotlus kui suhtlemine.
Seni olen seda propaks nimetanud, ent tänan vihje eest, tänapäevasem ja laiemalt nähtust hõlmav on kirjeldatud mulli loomise ülesanne.
Viimase puhul hakkavad loetletud loogikavigadest mõned eriliselt korduma. Rõhutatud isikustamine nt ja sõnaohter vaidlus, miks neid punkte siiski peaks eirama.
On palju erinevaid viise, kuidas, ja põhjuseid, miks see tendents ohtlik ja laastav on ning kuidas end kaitsta, väärib kindlasti tähelepanu.

(16-07-2018 20:45 )Skarre Kirjutas:  Minu jaoks on üks hästi ohtlikest tendentsidest erinevad sotsiaalsed mullid (häid artikleid leiab, kui guugeldada "social bubble", "social media bubble" või "filter bubble"), mis on enamasti seotud internetikeskkondadega ning info jõudmisega meieni kontrollitud, filtreeritud ja mõnikord ka tsenseeritud kujul. Tavakeeli võiks seda efekti kutsuda "kõlakambriks" - võimendatakse grupi prevalveerivaid seisukohti, jätmaks mulje, nagu see üks arvamus ongi ainus tõde ja inimesel tekib kiiresti reaalsusest moonutatud pilt.

See väärib kindlasti omaette teemat. Mainisid, et oled ise immuunne ja kasutad pigem tehnilisi filtreid? Samas konkreetsete huvigruppide puhul nagu ka siin need ilmselt ei toimi, siis peaks juskui lahkuma grupist, kus läheb mullitamiseks. Või on veel võimalusi? Huvitav teema igal juhul. Teed ehk ise kogenud eksperdina otsa lahti?