Väitlus – suhtlus – diskusioon.

Minu jaoks on üks hästi ohtlikest tendentsidest erinevad sotsiaalsed mullid (häid artikleid leiab, kui guugeldada "social bubble", "social media bubble" või "filter bubble"), mis on enamasti seotud internetikeskkondadega ning info jõudmisega meieni kontrollitud, filtreeritud ja mõnikord ka tsenseeritud kujul. Tavakeeli võiks seda efekti kutsuda "kõlakambriks" - võimendatakse grupi prevalveerivaid seisukohti, jätmaks mulje, nagu see üks arvamus ongi ainus tõde ja inimesel tekib kiiresti reaalsusest moonutatud pilt.

Eriti markantsed näited sellest on nt Facebooki ja Twitteri keskkonnad, kus algoritm söödab kasutajale ette tema huvide ja seisukohtadega seonduvaid postitusi algoritmile sobivas järjestuses, mitte ajalises järjestuses. Samuti tekib kasutajal tunne, nagu kogu maailm (või valdav enamus sellest) arvaks täpselt samamoodi, nagu tema, mis iganes see arvamus parajasti on.

Ma ise sotsiaalmeediat ei kasuta/kasutan minimaalselt ning pole seetõttu ise seesugustest efektidest mõjutatud, samuti saab enda interneti ja otsingumootorite kasutuses aktiveerida meetmeid, et oma identiteediga tulemusi minimaalselt mõjutada. Küll aga saab igalt poolt, ka avalikest gruppidest selle kohta igasugu näiteid tuua - ka praegu viis üks Eesti suurimatest FB gruppidest, kes väidab end seisvat võrdõiguslikkuse ja feminismi eest, läbi reeglimuudatuse, mis väga selgelt sedastab, et lubatud on vaid üht teatud sõnumit kandvad postitused, kõik ülejäänud kustutatakse.

Mina hinda(si)n ParaWebi puhul esiteks tema kvaliteetset, hea õigekirja ja arusaadava esitusega sisu; teiseks arvamuste ja kogemuste paljusust. Meenub eriti näiteks MMS-i teema, kus ma tundsin, et diskussiooni üks pool sai jagada neutraalseid teadmisi keemiast ja samas teine pool sai selgitada, miks inimesed MMS-i ja muude analoogide poole üldse pöörduvad. Mina õppisin sealt igal juhul palju ning vaatan neid inimesi nüüd hoopis teise pilguga; jõudsin mingi sügavama tunnetuseni, julgeks öelda. Lisaks sattus selle diskussiooni lähedusse aeg, mil mu lemmikloom oli raskesti haige ning lõpuks meie seast lahkus - ma olin nõus proovima ükskõik mida ükskõik millisest spirituaalsest, meditsiinilisest või filosoofilisest koolkonnast ja kui too hetk oleks keegi tulnud mulle midagi biomeditsiinist targutama...

Erinevate vaatepunktide rohkus on äärmiselt suur väärtus. Julgus neid erinevaid vaatepunkte "lubada" on minu arvates veel suurem väärtus, ja justnimelt sellest võib õppida. Ma võin tuua kümneid, ilmselt sadu näiteid teemadest ja postitustest millega ma mitte ainult ei nõustu, vaid millest ma ei saa arugi. Samas võin püüda nendest aru saada, mõtestada, miks keegi nii arvab, või kirjutab; ja see rikastab mu maailmapilti igal juhul.

Kui nüüd kitsamalt teemat käsitleda, siis ise katsun diskussioonis jälgida loogikavigade kasutamist. Kui guugeldada "logical fallacies", leiab neid terve trobikonna, aga "kuldsed kümme käsku" on lühidalt järgmised (minu tõlgendused):

1) Ad hominem - isiku, mitte väite adresseerimine/ründamine
2) Straw Man - vastase väite moonutamine, seejärel moonutatud/liialdatud väite ümberlükkamine
3) Numbriline üldistamine - väikese rühma arvamuse laiendamine üldsusele
4) Väite seadmine viisil, mis eeldab järelduse tõesust
5) post hoc ergo propter hoc- kausaalsuse viga; lihtsalt seetõttu, et miski juhtus PÄRAST midagi, ei tähenda, et see juhtus selle TÕTTU
6) argumentum ad ignoratum - see, et väitel puudub kindel tõestus või ümberlükkamine, ei tõesta/ümberlükka väidet
7) tõenduskoormise lükkamine vastasele - väite tõenduskoormis lasub väitjal, mitte oponendil
8) non sequitur - asjasse mittepuutuva lisamine
9) vale-dihhotoomia - väite põhjuseta taandamine kahele valikuvariandile
10) ad populum - millegi populaarsus ei tõenda tema õigsust


Neid on muidugi veel, nagu slippery slope ("kui mehed saavad omavahel abielluda, siis kas järgmisena juba lapsed ja siis loomad?!") või reductio ad absurdum, sõna otseses mõttes millegi absurdini taandamine.

Kui neid põhimõtteid silmas pidada, on võimalik väga rahumeelselt ja edukalt diskuteerida ükskõik, kui tundlikul teemal.

Seda kõike arvesse võttes - lisaks ratsionaalsele, mõistuslikule ja neutraalsele diskussioonile avardab ja mõnikord (eriti arvestades parateemade olemusi) sobibki teemaarenduseks paremini sügavalt emotsionaalne, tunnetuslik ja voolav tekst, mis ei allu ühelegi loogikareeglile, aga avardab siinseid teemasid suurepäraselt. Unenägude kirjeldusi, mõtteid teispoolsuse üle või mõtteharjutusi tulnukate või maa-aluste elanike üle ei saagi/peagi alati formaalselt esitama. Kui ma näen unes punase keebiga tegelast, kes suundub Giza platoo all olevasse tunnelisse, kus temasuguseid on veel, ning seejärel maalin sellest pildi - ma tahan jagada oma kogemust ja kuulda teiste arvamusi, kogemusi; samas oleks äärmiselt tore, kui selles teemas keegi toetaks segast ja hägust unenäomaailma heade arheoloogiliste teadmistega selliste tunnelite olemasolust; võib-olla mõni ajaloolane teab midagi egiptuse rõivakommetest; ja mõni šamaan saab pakkuda seletusi võimalikust astraalrännakust tuhandete aastate vanusesse Egiptusesse; see oleks, ma arvan, minu nägemus ideaalsest ParaWebist.