seda ja teist meilt ja mujalt

Heh Chaos. Tundsin sust juba ammu puudust. Vana hea loogikapõhine teadusmaailm. Tõesta stepsel. Tee usutavaid trikke. Hiljuti koorus just siin välja tõdede tõde. Chaos- loe Wikist. Seal on kõik juba selgeks tehtud. Ossa mu meie kuidas sa ikka nii peenelt oskad ,,kõik on üks,, - nii pisikesteks tükkideks oma filtritega hakkida.Teadmiste kehtestamine ? See oleks nagu jõu ja võimuga enda tervikust eraldamine ju, või mis? Stepsel kui sa ei taha üksikkongi tagasi tulla, ehk tuled siis vähemalt vanglaõuelegi? Nii? Reaalses või illusoorses maailmas , küsid? Kummas sina end algena näed? Ma nüüd kivi ja mõte lahususest enam ei räägiks. Otsi webist kui viitsid.
Okei ma vastan sulle võimalikult arusaadavalt mõnd punkti . Väga teaduslikult.

Miks peaks inimene kartma enda mikrokosmosesse sukelduda? Kõiksuse minimudelisse. Hirm enda ees? Miks peaks end kartma? Välise ja võõra kargu leiab mõistus olema hea ka enda sisemuse tarbeks? Loogika? Terve mõistus? Mida hirmsat seal siis on? Oma tumeda poole varjud ehk. Võibolla isegi algul hirmutav. Pärast saab ka sellest arengu mootori mähis. Tasakaalustatud mootor on suurema jõudlusega. Mida suurem on inimesel tahe oma kõrgema teadvuse ja südame hääle järele, seda vähem on vajadus välise ja võõra järele. Stiimulid, vastused ja ,,usutavad tõestused,, kooruvad vastavalt arengu valmisolekule. Usaldust on endas -enda jaoks raske saavutada. Kuid kui esimesed hirmud mööda, tuleb ka kindlus. Vajadus välisteks tõestusteks väheneb hoogsalt. Ei kao kuhugi ka ,,terve,, mõistus ja aju analüüs. Lihtsalt nad oskavad nüüd ruumi teha oma tõelisele olemusele. Mingit ajusüldistumist ei toimu. Kui on vaja minateadvust, siis ta ka rakendub. Kui on vaja mõtete vadinat vaigistada, siis see on nüüd natuke treenimist nõudev. Kaht teadvust sünkroonis tööle rakendada ei ole algul lihtne. Elu ei olegi lihtne. Hirm ,et nüüd enda seest tuleb ,,miski võõras,, minapildile juurde-on täiesti jabur. Ehk jällegi -oma karta tundub tarbekam kui väliste karkude järgi haarata. Miks? Väline vajab inimest alati energiaid väljapoole sirutamas. Järelikult on välisel selleks huvi. Välise huvi energiate vastu. Väline kui vajaja teeb kõik, et vajadused rahuldatud saaksid. Kõikide vahenditega. Mis oleks veel parem kui tuduv lambuke?

Armastus on see ,mis loeb. Kui ainuüksi see sõna ARMASTUS tekitab negatiivseid emotsioone , siis ei ole veel jõutud temani. Südame tshakra on kinni. Kui ta on kinni ei tõuse iial ka minateadvus kõrgemale kolmest alumisest tshakrast. Armastus ongi vastus kõigele. Üks terviklik ja puhas allika valgus on südame hääl. Kui süda on maetud kõntsa alla ei tärka seal ka kaastunnet. Igasugused katsed ,suletud südamega inimesele seletada, on tagajärjetud. See on välise vabatahtlik söötmine. Südame loomevalgusega anda energialaks näljasele? Kaasa võib sellisele kapseldunud tegelasele ju tunda aga see vaid süvendab sõltuvust. Nii nagu joodiku parim abi on talle selja keeramine, nii on ka siin vaid üks variant-tuleb nälga jätta.
Teadmatus võrdub hirm. Raev on hirmu väljendus. Armastav inimene ei pea kartma ega vihkama.
Armastus-kaastunne-valgus-allikas-kõrgem teadvus-tervik. Olles kõiges kõige osana -ei pea viibima kõikuses filtritega eraldatud killukestes. Oled kõiges aga võid olla vaid puhas teadvus. Allika sädet ei saa väline kohe kuidagi mõjutada. Võid väljuda ka igasse killukesse ja ka oma mõistusesse aga sa ISE ei ole välisest sõltuv.

Ei saa inmesele rääkida SELLEST kui ta ei viibi SELLES. Ega pea ka. Kui seal juba kõik viibiks, ei oleks isegi seda arutelu. Nii kaua kui on küsijaid-on ka eitajaid. Mida vähem vajab praktiseeriv inimene mingeid ,,tõestusi,, , seda laiemaks avardub teadvus. LOOGIKA? Loogika ütleb , et ilmas on hirm. Kui on hirm ,siis peab ju ka olema midagi hirmutavat ometi.

Teadustõestus ja vastus kõigele on kõik on kõigega seotud. Armastus on alati üks. Kui palju siis on vaja armastustunnet peas mõteteks voolida? Aga luuletusi võib ka pärast vorpida .

Välisega diilitades on samuti võimalik osta ,,kõrgemat teadvust,,. Kasuliku toiduhankijana saab igasugu illusioone ja ,,võimu,, ning vägevust. Jumalusteni välja. Mõte ja kivi on eraldatud vaid mõistuses. Kumba ,,hõredat,, siis valida? Endast või välisest? Valik ongi VABA TAHE. Kes mida tahab ,seda valib.

Uhh. Vist sai liialt ametlik-teaduslik seekord.