Tartu batuudiõnnetus

Tartu lähistel toimunud batuudiõnnetus, kus hukkus kaks last ja kolm viidi raskete vigastustega haiglasse on kurb nii emotsionaalselt, kui arusaamatusest, kuidas see juhtuda sai. Meedia keskendus koheselt batuudifirmale, kes jättis atraktsiooni maa külge kinnitamata. Vaistlikule süüdlaseotsijale sobib see kenasti ja ongi olemas nn paharett.
Meedia andmetel, mis tänaseks päris kindlad, lendas batuut oma asukohast 40...50 meetri kaugusele. See vahemaa ongi tänaseks tõestatud. Batuudi mõõtmed olid 14x5 meetrit. Tegu on päris suure atraktsiooniga ja märkimisväärne on see, et sellel atraktsioonil ei olnud nn kindluse või printsessilossi katust. Seega on päris keeruline seda õhku puhuda.
Tõraverel asuva ilmajaama ja ka lähedal asuva lennujaama ilmajälgimise andmetel ei ületanud tuule kiirus antud hetkel ja varem, ega hiljem 5/m.s piiri. Mis selle batuudi koos viie lapsega õhku tiris? Pelatnägijate sõnul olevat batuut lennanud mitmekümne meetri kõrgusele. Tuleb mõista, et pealtnägijad olid rabatud, kuid fakt jääb faktiks. Mitukümmend meetrit võiks defineerida minimaalselt 30 meetriga, kuid isegi sellest poole vähem oleks viiekorruselise maja kõrgus.
Siit edasi....tuult ei olnud. Batuut ei saa kindlasti lendama minna nagu õhupall, millel punn eest võetud. Põhjus lihtsalt selles, et erinevalt batuudist on õhupallil veniv kest, mis pressib endast õhku välja seni, kuni saavutab oma pisikese lõtvunud oleku. Batuudi ehitamiseks materjal ei ole veniv. Ehk, siis batuudi välispindala erinevalt õhupallist on tühjaks lastes umbes sama sellega, mis täispuhutult. Ei teki survet, mis sunniks selle atraktsiooni lendama.
Panin tähele huvitavat fakti. Krunt millel batuut asus on Tartu lennujaama vahetus läheduses. Lennuraja otsast 400 m kaugusel. Sellest kohast alustavad lennukid oma starti õhkutõusmiseks.
Propellerlennukid tekitavad mootorite täisvõimsusel koormamisel enda taha surve, mis aitab lennukil kiirendada ja enda ette paratamatult hõrenduse. See hõrendus on selline, et tirib enda poole isegi 50 m kaugusel lendavad linnud ja teeb neist hakkliha. Kuidas võib see hõrendus mõjutada lämbes ilmas olnud suurt ja keget batuuti 400 meetri kaugusel, mille lennutrajektoor oli just lennuraja otsa suunas?
Tahan seega visata õhu hüpoteesi, et seda batuuti, mitte ei puhutud õhku vaid imeti õhku hõrenduse teel. Kui ilmajaamad jäävad endale kindlaks, et sellist nähtust polnud, siis mis see oli? Muide ilmajaamade edastatud andmetes pole põhjust kahelda, sest, selline imev tornaado oleks lennutanud lähipiirkondades ka teisi esmeid. Selle täheldamist pole keegi maininud.