Enamusega Sinu jutust täiesti nõus. Paar väikest märkust siiski
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Mõni väidab muidugi, et me näeme kolmemõõtmeliselt tänud sellele, et meil on kaks silma, aga see on absurd.
Miks siis kohe nii halvasti, et absurd? Olen muidugi nõus, et on ka teisi mooduseid ruumiliseks nägemiseks kui see kahe silmaga (binokulaarne, stereoskoopiline) vaatamine. Aga see on siiski peamine. Või milleks muidu meile kaks silma? Või kui väide seisab selles, et kahest silmast üksi ei piisa, vaid nende kaudu saadud informatsiooni tuleb õppida seostama sellega, mida saame kehalise liikumise ja käelise tegevuse kaudu, siis kah täitsa nõus. Ruumiliselt nägema tuleb õppida - teeme seda juba väga varases nooruses. Ja tõsi on ka see, et aju töötleb silmade kaudu saadavat informatsiooni tuginedes väga oluliselt varsemale kogemusele. Ja kui see kogemus läheb vastuollu sellega, mida silmad "tegelikult" näevad, siis seda halvem viimasele. Efektseks kinnituseks sellele on nn pseudoskoopiline efekt - vaadake inimnägu kujutavat maski "seestpoolt" (õõnsa poole poolt). Kes näinud see teab - jääb ikkagi mulje, et vaatate normaalset (kumerat) nägu ... ainult et kui selle näo suhtes liikuda, siis ta "saadab teid pilguga" - näib pööravat pead.
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Lained võivad ju ruumis paikneda samas kohas ilma teineteist segamata. Ma ei räägi sellest, et me näeme ~350 nm - ~750 nm lainepikkusega elektromagnet laineid ja gammakiirgust me ei näe. Ma mõtlen seda, et kivist maja on ka mingisugune lainete võnkumine ning ainult meie ise kujutame ette, et see on tahke.
Ka see jutt on päris õige järgmise täpsustusega. Tõepoolest - väikeste osakeste liikumise kirjeldamiseks välja mõeldud kvantmehhaanika järgi on kõik osakesed samaaegselt ka lained ja vastupidi (ärge püüdkegi seda ette kujutada - see on võimatu). Lainete ja lainete vahel on siiski üks oluline erinevus. On tõepoolest laineid, mis võivad "paikneda samas kohas ilma teineteist segamata". Sellised on näiteks valguslained (ehk üldisemalt elektromagnetlained) ja peale nende veel gravitatsioonilained (mida seni küll keegi mõõtnud pole). Teame ju hästi, et üks valguskiir läheb teisest segamatult läbi (kujutage korraks ette, et see nii pole - mis kasu siis nägemisest üldse oleks?). Aga on ka laineid, mille korral see ei kehti. Need on need lained, mis vastavad "kivist majale" - täpsemalt osakestele, millest see maja koosneb (elektronid, kvargid jms, millest Sa edasi kõneled). Nemad segavad küll üksteist tublisti - majja sisenemiseks pean ma ikka ust kasutama selle asemel, et otse läbi seina minna. Omaette (ja mitte nii põhimõtteline) küsimus, et ka üks taolistest väljadest-osakestest (füüsikud kutsuvad neid fermionideks) koosnev keha võib teisest samasugusest suht hõlpsalt "läbi" minna, kui see teine piisavalt hõre on (kivi läbi õhu) - aga ikka vaid sedakaudu, et see hõredam tee pealt eest ära tõugatakse.
Ja siit edasi küsimus - kuhu taolises väljade-osakeste pildis panna astraalkeha (kui teda tahta siia kuhugi panna)?
Abi
