Selles huvitavas diskussioonis on suht vähe osutatud tähelepanu sellisele kategooriale nagu "hüpotees" (Kivikas algupool teaduse toimimist selgitades teda siiski kasutas). Mõneti on see ka arusaadav - kui vaadata teadust kui valmis asja (tõsikindlat teadmist), siis polegi hüpoteesil seal kohta. Hüpoteesid on kas kontrollimisel tõeseks osutunud ja saanud teooriateks või ümber lükatud ja läinud ... noh paremal juhul teadusajalukku. Kui me aga vaatame "tegemisel" olevat teadust, omandab hüpotees kohe märksa kaalukama (et mitte öelda au-) koha. Sestap võiks tast ka ehk pisut pikemalt rääkida.
1. Hüpotees püstitatakse uute faktide (aga ka juba teada faktide "paremaks" - p.5) seletamiseks. Hüpotees ei tohi vastu rääkida teadaolevatele faktidele.
2. Hüpoteesi püstitamiseks pole vajalik tema kohese kontrollimise võimalus, sh pole hüpotees kaugeltki vaid üksiku teadlase "sisemonoloogi" element vaid hüpoteesi püstitaja ja kontrollija ongi harilikult erinevad inimesed, keda võivad lahutada päris suured ruumilised ja ajalised vahemaad.
3. Hüpoteesid ei pruugi olla sugugi lühiealised - nende elueaks võib olla sadakond ja enamgi aastat, enne kui nad tõestatakse/kontrollitakse või ümber lükatakse. Olgu siin näidetena matemaatika vallast toodud nelja värvi hüpotees (et iga tasapinnalist poliitilist kaarti saab värvida ülimalt nelja värviga nii, et ühist piiri omavad riigid on värvitud eri värvi), mis lõpuks tõestati (kuigi tõestus esteete vaevalt et rõõmustas), Kelvini oletus, mis lõpuks ümber lükati (selgituse asemel annan huvilistele viite:
http://mathworld.wolfram.com/KelvinsConjecture.html) või veelgi hullem - kontiinumi hüpotees, mis - kuidas soovite - võib olla nii tõene kui vale - ja vastavalt sellel saate erinevad matemaatikad (st mis osutus tegelikult aksioomiks, mille võite võtta või jätta).
4. Sama asja kohta käivad ja (justnagu) üksteist välistavad hüpoteesid võivad mõnda aega ka kõrvuti eksisteerida.
5. Peale otsese kontrolli, mis hüpoteesi kas tõestab või ümber lükkab, on muidugi veelgi kaalutlusi, mis sama asja kohta käivatest hüpoteesidest mõnda teistele eelistada lubab. Need on seda sorti kaalutlused nagu "mõtlemise ökonoomia printsiip", "lihtsus", "ilu", "sümmeetria", "kehtivuspiirkond" jt Need kõik on muidugi küllaltki subjektiivsed ja otsese kontrolli/tõestuse vajadust ükski neist ei asenda, aga orienteerumiseks kasulikud küll.
Mõne teemaga seotud hüpoteesi juurde edaspidi ...
Abi
