Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Kas siis mittekreatsionistid TEAVAD kõike ja uskumisega ei ole midagi pistmist. Teadlased ka usuvad, et see ja see teooria on õige ning et see katse tõestas midagi jne.
Teadlaste "usk" teooria õigsusse põhineb empiirilisel tõendusmaterjalil ning korduval ja korduval ja korduval ülekontrollimisel. Loomulikult ei tea mitte keegi KÕIKE, kuid see-eest on asju, mida teatakse kindlalt. Lünkade olemasolu mõnedes konkreetsetes teadmistes ei muuda olematuks kõike seda, mida juba teatakse. Katsed aitavad välja selgitada seoseid erinevate nähtuste vahel.
Tsitaat:Siis teadlased on deterministlikud kreatsionistid või suurepaugulised kreatsionistid või ürgsupikreatsionistid.
Kui filosofeerida, siis ka religioosset kreatsionismi ei saa Suurele Paugule ega ürgsupile vastandada, sest need asjad mahuksid sinna sisse (umbes niimoodi, et "Jumal lõi universumi Suure Pauguga"). Aga see selleks.
Nagu sa ise defineerisid:
Kreatsionist - Tegelane, kes usub, et inimene ja universum ja kõik on loodud mingi kõrgema olendi poolt.
Kuna ei Suur Pauk ega ürgsupp ei ole kõrgemad olendid, siis teadlasi just kreatsionistideks nimetada ei saa. Muidugi võid muuta sõna kreatsionism definitsiooni, aga mis selle mõte on? Sõnadega mängimine ei muuda asja olemust.
Tsitaat:Tõendusmaterjalid ei pea olema teaduslikud. Neid on igasuguseid. Ma võin ju näha oma sokke rändamas, minu jaoks oleks see tõestus, aga teadusmaailma jaoks mitte.
Küsimus: misasi ikkagi on "teaduslik tõendusmaterjal"? Ja kuidas see vastandub mingitele muudele tõendusmaterjalidele? Tõendusmaterjal on tõendusmaterjal. Eeldusel, et sellega ikka saab midagi tõendada.
Tsitaat:Arheoloogilised leiud on olemas, pärimused, iidsed tekstid jne. Lõpptulemusena võivad need mitteteadlased ka väita, et teadlaste tõestusmaterjalid ei kõlba kuhugi.
Cremo arheoloogilised leiud on põhjendatult ümber lükatud, pärimused ja iidsed tekstid ei ole aga tõestus, kuna a) kajastavad iidsete aegade inimeste maailmavaadet (teadus on kumulatiivne, nagu mainitud), b) sisaldavad moonutusi ja ilustusi, c) on sajandite ja aastatuhandete jooksul tugevalt muutunud.
Vanadest pärimustest võib välja kaevata igasuguseid päkapikke, lapikuid planeete, kristallist taevakupleid ja kuldkiharatega kuningatütreid. See ei tähenda, et see kõik ka tõelisus oleks. Ja mis alustel peaks mitme aastatuhande vanune segase päritoluga müüt olema kaalult võrdväärne tõendusmaterjal korralikult ja põhjenatud alustel korduvalt läbi viidud teadusliku eksperimendiga?
Tsitaat:Sanskriti teksid räägivad ka lihtsalt ajaloost, olgu nad niivõrd pühad kui tahes. Mingeid vimanasid ja asju niisama vaevalt keegi välja mõtleb.
Kes teab, kas mõtleb välja või mitte. Või kas neid tekste on ikka 100% õigesti tõlgendatud. Või et kas need vimanad ikka töötasid ka või kajastavad nad vaid tolleaegsete inimeste unistust lennata. Ei maksa kohe igast müüdist hakata ilma kriitikata kõrgelennulisi järeldusi tegema.
Aga lendasid või mitte, loomulikult kajastavad ka iidsed tekstid omajagu ajalugu (nii tõestisündinud kui väljamõeldud ajalugu). Piibelgi sisaldab teataval määral ajalugu, kuigi väga erapoolikult ja tugevasti liialdatud kujul kirja pandut.
Tsitaat:Varsti jõuame sinna, et on vaja jumalat hakata defineerima.
See katse on juba ette nurjumisele määratud. Mitte keegi ei ole seda siiani suutnud.
Tsitaat:Ma võin väita, et teadlased on kristlastega samaväärsed, suure paugu jumala kummardajad sellised.
Erinevus selles, et Suure Paugu "kummardamine" ei nõua pimedat usku (ning ei hõlma ka mingeid rituaalseid talitlusi). Suure Paugu teooria on täpselt samasugune nagu teisedki: põhineb teadaolevatel faktidel, on hetkel ainus seletus, mis suudab kõiki neid fakte seletada, omab korralikku ja põhjendatud tõestust ning võimaldab teha kontrollitavaid-testitavaid ennustusi (näiteks ennustas Suure Paugu teooria reliktkiirguse olemasolu enne seda, kui see kiirgus ka tegelikult avastati).