(07-04-2014 21:50 )olematu Kirjutas: Seda fimilindi asja nägin kümneselt , kui Haapsalus sõbrannaga kalal käisin.
Hakkasin justkui sohu vajuma pehme savi sisse mere ääres. Ja siis tuli see lint. Praegu mõtlen , et aju andis hoiatuse? Igatahes taipasin kummikud jalast võtta .Ehk seepärast ka see aja mahutavus teine? Et aju jõuaks kriitilises olukorras õigeid otsuseid vastu võtta .
Paistab et on jha nii, annab aega kui on võimalus veel pääseda.
(07-04-2014 20:50 )Marina Kirjutas: (07-04-2014 14:43 )Eithea Kirjutas: Võttes eraldi peenkehad nad ei kanna teadvust välja, näiteks varjukeha omab väga piiratud kettaruumi, astraalkeha on juba suurem tegija võib varjukeha ka kamandada.
Just, eraldi ei kanna teadvust välja. Kehad-kihid on vaja kokku korjata-ühendada ja hoida neid koos.
Ja jaa - see elu silmeeest möödalibisemine kriitilistel hetkedel - kas mitte ka see ei paku võimalust minevikku jäänud energiat tagasi tõmmata selleks elu kõige otsustavamaks hetkeks? Kas toimub üleminek või ei?
Ja lõpusirgel, kus pääsemist ei ole, siis see filmilint võib täitsa olla hea võimalus antud elu minevikku kinnijäänud energia(osade) tagasi tõmbamiseks, kui aga hakkata süüvima, kahetsema, süüdistama ja tehtut läbielama, häbenema jms siis ei tule välja, mis arvad?
Teoreetiliselt peaks saama ka selles hetkes kerida filmilinti taha poole/eelmised elud (praktiliselt kerida astraalis saab, kuid ainult aja mõistes), isikliku olemise tuvastamiseks peaksid olema mingid pidepunktid, kuid mis need oleksid..?
Abi
