(12-03-2014 23:32 )Lorenz Kirjutas: Seda jah, et sündmuste aegluupi ei ole ja inimese taju ei muutu teravamaks kriitilistel hetketel. Seda näitas siis katse, kus inimesed pidid ohtlikus olukorras numbreid tuvastama ning nende võime seda teha ei kasvanud võrreldes rahuliku olustikuga.
Tsitaat:Seega tundub mulle, et aja tunnetatav tempo ei kajasta mitte meelte tajumise kiirust, vaid seda, kui suur hulk on tajutava maht, mille aju üheks tajuks kokku sünteesib. Tajudes ümbritsevat kõigi meeltega ning nähes samas oma elu nö linnulennult - ükski neist protsessidest ei toimu kiiremini, kui tavaliselt. Sünteesitavaid protsesse on siis lihtsalt tavatult palju.
Minu kogemustest lähtuvalt muutub taju siiski kriitilisel hetkel tunduvalt teravamaks ja aeg hakkab "venima", aga seda vaid juhul, kui sul on nii palju aega, et ohule keskenduda.
Kas selle katse puhul pidid nad numbreid tuvastama seoses ohuga st see aitas ohu vältimisele kaasa, või oli see vaid nö häiriv faktor, lisaülesanne? Kui see oli kõrvaline tegevus, siis oli nende tähelepanu häiritud, kuna neil ei lastud keskenduda tähtsale infole (oht) ja nad pidid oma tähelepanu jaotades töötlema ka suuremat infokogust, mis omakorda lükkaks ümber teooria, et suurema koguse info sünteesimine tekitab inimesel illusiooni, et aeg möödub aeglasemalt.