(12-03-2014 10:44 )Marina Kirjutas: Aja näivast aeglustumisest.
Ma ei saanud sellest filmist päris täpselt aru. Niipalju sain, et inimene, kes on kriitilises olukorras tajub küll aja subjektiivset aeglustumist, aga samas ka EI taju asjade juhtumist aegluubis selle sõna filmilikus mõttes. Ei kuule väliseid hääli madalamatena ja mingi katsega tõestati et sündmuste aegluupi ka pole teglt.
Või sain ma valesti aru? Seletati vist ka mis tõenäoliselt selle "filmiliku aegluubi" asemel võis juhtuda, aga sellest ma enam aru ei saanud.
Ise olen peaaegu tajunud ruumi "laialivenimist". St defineeritud objektid ruumis (majad, autod) ei veni suuremaks, küll aga venis nendevaheline defineerimata tühi ruum. Vb saab midagi sarnast toimuda ka ajaga. Või pigem vastupidi. Sündmuste vaheline defineerimata tühi "ruum" kollabeerub ja siis saabki terve elutäis sündmusi mahtuda ühte silmapilku.
Täitsa huvitav jha, kuigi inimesega neid katseid teha ja vastavaid tingimusi luua, no ei tea, ei usu et on võimalik...
Lähtudes isiklikust kogemusest saan nii aru, et nagu kukud mingist reaalsuse osast välja ja välised hääled jäävad kuulmata ja keha saab ülikiirenduse ehk liigub selles reaalsuses kiiremini, ülejäänu on nagu tardunud või liigib hästi aeglaselt.