Antud juhul pole tegemist soovmõtlemisega klassikalises mõttes. Demonstreeritud ajanihe jms ei ole ju soovist tulenev. Soovmõtlemisest klassikalises mõttes saab vabaneda, sellisest reaalsuse tajumise viisist ilmselt mitte.
Minu poolt aga suured tänud selle video eest. Mulle tundus selles eriti huvitav see, kuidas tajutava aja nihe võib olla skisofreenia põhjustaja. Selle video põhjal tundub mulle jälle põhjendatud vahet teha mõistusel ning teadvusel. Mõistus on see, mis serveerib meile reaalsust ning teadvus on kogeja rollis. Reaalsuse tajumine võib vahel aga natsa nihu minna. Nagu juhul, kui katsealused tajusid lambi süttimist enne, kui nad lülitit vajutasid. Või siis ka juhul, kui inimene kuuleb teoreetiliselt oma sisedialoogis vastust enne, kui ta küsimuse esitab.
Vahel näiteks ei ole rahakott oodatud kohas ja tekib küsimus, et kuhu ma selle panin? hmmm ... ahjaa, jope taskusse ilmselt. Küsimus-vastus. Tihti tekkib küsimus, et mida ma täna selga peaksin panema? Õues on külm, niiet midagi sooja ilmselt. See on loomulik monoloog endas. Mõni aga ei hooli näiteks eriti külmast, aga vanaemale külla minnes hüppab pähe mõte, et jälle hakkab ta ohkima, kui õhukese jopega ja sallita minna. No mõned vanaemad juba on sellised. Nüüd toimub endas juba dialoog. Inimene vaatab endasse ja küsib et mida teine sellest arvab. Ning seejärel teine siis arvab sellest midagi.
Huvitav on aga mõelda, et kuidas see viimane dialoog näeks välja siis, kui tajutava aja nihke tõttu jõuab teadvusesse esimesena vastus. Hommikul toas ringi käies ütleb vanaema hääl järsku igasuguse hoiatuseta, et pane ennast soojalt riidesse. Miks? Ahjaa, ma lähen talle ju külla ja talle ei meeldi näha mind õhukeselt riides.
Mõeldes vales kohas üle tee minemise peale, võib mõte mõnikord ikka minna politseile, ning et äkki mõni neist piilub kusagil. Elavama kujutlusvõime korral võib kedagi neist ette kujutada silmanurgas enda poole vaatamas. Mis tunne võiks aga olla tunda endal politsei pilku enne, kui tekib üldse küsimus tee ületamise kohta?
Kõnnin rahulikult teel ja hetk enne seda, kui minus tekkib teadlik kavatsus teed ületada - äkitselt politsei on kusagil silmanurgas ja vaatab kurja pilguga!? Ah, kus, miks? Miks nad peaksid tahtma mind jälgida??? Ma ju lihtsalt kõnnin siin tipa tapa ... tekkinud hetkelises ärevuses võib algne (aga tajutava ajanihke tõttu hiljem teadvusesse jõudev) kavatsus üle tee minna täiesti tähelepanuta jääda.
Nii võivad pähe tekkida mingid võõrad. Võõrad, kes pole minu tahtest üldse sõltuvad ja tahavad minult seda teist ja kolmandat. Minu tahtes pole nad aga sõltuvad aja nihke illusiooni tõttu, mille tagajärjel eelneb efekt põhjusele.
Teine huvitav asi sellest videost oli see aja näiv aeglustumine. Ma pole küll täiesti kindel, aga minu naljakad kogemused võivad olla sellega kuidagi seotud. Kunagi tegin ma lühikese
postituse ka enda sellisest ... veidrast tajust.
Abi
