Zeitgeist: Moving Forward

Üldiselt saab Teelega vaid nõustuda.
Aga mis puutub sellesse, et kas kriisi on tekitanud mingi eliit, Klikk, või ükskõik kuidas me seda rühmitust parasjagu nimetame, eesmärgiga panna inimeste usk olemasolevasse majandusüsteemi kõikuma, siis minu jaoks on see lihtsalt ilus lugu, ei muud. Sest usk ühiskonnakorralduslik-majanduslikku süsteemi on kõigutamatu vaid propagandafilmides. Ja lisaks kriisidest välja tulekule, oskavad inimesed neid ka suurepäraselt tekitada. Et protsess toimuks pole mängu vaja küll tuua mingit kõikvõimsat klikki. Vähemalt paneksin ma selle tõenäosuste skaalal konkurentsitult esikohale. Aga eks parawebis on koht igasugusele nägemusele ja usule.
Ma ei usu, et inimeste usk olemasolevasse majandusüsteemi hetkel nüüd erakordselt madal või kõrge on. Tarbijausalduse indeksid võivad ju Euroopas mitme dekaadi põhju künda, aga ma usun, et ega need selle pärast veel usu kaotust kogu majandusüsteemi peegelda. Küllap on minevikus see usk ka madalam olnud. Finants- ja majanduskriisidel on pikk ajalugu. Eks nendega ühes rütmis see usk ka kõigub. Kui stabiilne siis inimloom oma olemuselt iseenesestki on, aga turumajandusest stabiilsuse otsimine on küll illusioon. Eks see võib vabalt ka tema üks tugevaid külgi olla. Praegune kriis on lihtsalt üks paljudest ja lähim mida mäletada. Lisaks kaasaegne 24h info voogamine reaalajas, mis tahaks justkui trende võimendada. Sellise infomüra hulgas me pole lihtsalt varem olnud. Hüsteeria ajastu.

Ja ega see, milles täpsemalt pettunud ollakse, ei ole ka ju üheselt selge. On see majandusüsteem?Poliitiline süsteem? Ma usun, et valdavalt on pettumus suunatud mitte niivõrd turumajanduse, kapitalismi, kui sellise vastu, vaid mingi konkreetse ühiskondliku grupi vastu. Poliitikud, pankurid, ametnikud, ülirikkad näiteks. Tihti ei pruugi ju probleemiks olla mitte poliitika ja rikkus iseenesest, vaid lihtsalt näiteks ametniku, poliitiku, ülirikka käitumine ja suhtumine on hoopis probleemiks.
Empaatia, vastutustunne, elementaarne viisakus. Nende nappus käib ikka mööda inimesi, mitte mööda süsteeme.

Tunnistan, et ma ei ole seda osa vaadanudki, kus Zeitgeist oma tulevikumaailma presenteerib. Kusagilt olen sellest vaid põgusalt lugenud. Mulle piisas ühestki osast küll. Isegi see finantsilise osa vaatamine oli piinarikas, liialt demagoogiline ja ühekülgne lihtsalt. Irooniline, aga minu jaoks Zeitgeisti (väidetav) populaarsus ei kriipsuta mitte alla sarja kvaliteedile, vaid hoopis inimeste kergeusklikkusele.