Inimesed on idioodid

Fallenboy mõtted (lugesin algset postitust ja kogu teemat sirvisin diagonaalis) on ju päris ilusad.

Ainuke probleem on see, et ta avastab ameerikat. Tuhanded, ilmselt lausa miljonid enne teda on samamoodi mõelnud. Ja mis on nende ideedest saanud? Nad on kohanud samasugust vastuseisu, mida võib näha ka selles teemas, lugeda välja kommentaaridest, mis on muutunud teema edenedes aina negatiivsemaks.

Sest inimestel on:
1) hirm midagi muuta - kardetakse, et olukord läheb halvemaks
2) hirm võtta vastutus - keda süüdistada, kui asi läheb halvemaks?
3) alandus - ei saa tunnistada, et oled kogu oma elu valesti elanud. Olnud arg, rumal ("mismõttes sa ütled mulle idioot!"), asendatav osake massist.

Ja kõik see tuleb ühest lihtsalt asjast nimega karjainstinkt. Ilmselt on see evolutsiooniline pärand, et inimesed kardavad erineda, kardavad võtta juhi rolli (olgu selleks kasvõi omaenese saatuse juhtimine), aga samas ei taha olla ka keskmisest kehvemad, näida nõrgana.

Niisiis, et midagi muuta, peab enne tundma inimloomust/inimlooma. Võib-olla isegi töötama natuke aega nendega, keda inimesed loomadeks nimetavad, sest kõik mis inimest varjatult juhib, on nendes "päris" loomades väliselt näha.
Nt et koerale uut trikki õpetada pead sa teda maiusega meelitama. Klobimisega saavutad looma iseloomust sõltuvalt kas salaviha ja jonnakuse või siis ara looma, kes pole võimeline enam üldse ise midagi mõtlema.

Seega, kogu selle ilusa üleskutse eeldus on täpselt samamoodi vale, nagu nt kommunismigi oma. Ei arvesta inimloomust.

P.S. Kui nüüd mõni siin arvab, et tema on eriline, ega tee üldse seda mis kari ees teeb, siis on tegemist tavaliselt isikuga kes: a) on puberteetik, kes kujutab endale igasuguseid asju ette b) kuulub lihtsalt subkultuuri, minikarja suurema sees või c) teeb varsti enesetapu.