Inimesed on idioodid

Faraday, sa saad mu ideest aru -- tagasi metsa, tagasi tapa-või-ole-tapetud seisu. Kuid me ei pea selleks ära unustama ühiskonna teadmisi ega loobuma kõikidest tsivilisatsiooni hüvedest. Me ei pea maha lammutama tänast ühiskonnakorda, vaid tänaseid otsustajaid, inimesi... äratama. Sest need inimesed usuvad sinisilmselt, et nemad otsustavad valistuse koosseisu üle, hoolimata igale inimesele teadaolevast faktist, et valida saab ainult neid inimesi, keda meil lubatakse valida. Inimesed ootavad, et valida õigeid ja paremaid inimesi, kuid nad on aktsepteerinud, et nad peavad valima ainult etteantud inimeste hulgast. Seetõttu on poliitikas ka korduvalt ühed ja samad näod. Lihtne on halada, et valitsuses on molkused, aga tõsi kogu selle asja juures on see, et mitte ükski kodanik ei saa valida seda, keda ta tahab. Ühiskonnas mängitakse valimisi, andes inimesele võimalus valida 100 inimese seast ning ka siis ei lähe hääl valitavale inimesele vaid organisatsioonile, kuhu valitav kuulub. Meil on väga pikka aega olnud valida 4-5 ühe ja sama inimese poolt.

Vabadus valida? Inimesed, palun olgem ausad!

Probleem ei ole ühiskonnakorralduses, probleemiks on inimeste rumalus -- pisike hulk planeedi elanikest kontrollib pea kogu planeeti ning kontrollitavad ei saa sellest aru. Ei saa aru, mida see tähendab, ei saa aru, mida see kaasa toob. Probleem ei ole selles, et infot ei ole. Probleem on ignorantsuses.

Meil ei ole vaja tappa ära valitsevat eliiti. Meil ei ole vaja tappa orjasid. Meil on vaja JÕUle ehk inimestele meelde tuletada nende tegelikud õigused.

Niikaua kuniks me teeskleme, et kõik on korras, on meil võimatu liikuda õnnelikuma elu poole.


Näiteid?
Ma olen taimetoitlane. Ma ei joo alkoholi nii palju, et see mind purju teeks. Ma ütlen kassapidajale enne tere, kui tema seda jõuab teha, sest mina tulen tema juurde, mitte tema minu juurde. Kui kellegil on paha tuju ja ta minu peale kisab, ei võta ma seda isiklikuna, vaid patsutan õlale. Mul ei ole telekat.

Ma ei ütle inimestele, mida teha. Ma ei võta uudiseid tõsiselt. Ma kogun infot, et saada teemast aru ja vormin siis arvamuse, ma ei korda kellegi arvamust järele. Ma ostan, mida mul tõesti vaja on. Ma ostan enamiku asja turult. Ma olen freelancer. Ma reisin. Ma arvan, et ükski inimene ei ole hea ega halb.

Ma kõnnin punase tulega üle tee, kui see on turvaline. Ma ei piiksuta rohelist kaarti. Ma ei käi valimas.

Sest ma teen oma otsused ise.