Inimesed on idioodid

Näidetega on oht, et idioodid jäävad neisse kinni. Ma ei usu, et eeskuju näitamine mingisuguseid tulemusi annab niikaua, kuni idioot ei võta vastutust, ei kasvata mune, ei muretse endale selgroogu jne... Sest ma olen 100% kindel, et idioodi-ikkest ei vabaneta, kui korratakse järele seda, mida nähtakse-kuuldakse. Üleskutse visata sekka mingisugune konkreetne näide, on justnagu Nõukogude liidu kodanikule tuua näiteks, et üks versioon vabamast elust on kapitalism. Ja idioot hakkab tahtma kapitalismi, aru saamata, et probleem ei ole riigikorras vaid selles, et ta teeb seda, mida talle üteldaks. Et ta on ori.

Probleem -- järgimine, autoriteedi austamine, orjalisus, enese allasurumine, enda arvamuse tähtsusetuks pidamine -- ei muutu niikaua, kuni inimene ei saa aru, et ta ei pea leppima sellega, et keegi talle ütleb kuidas elada, mida selga panna, mis filmi vaadata, mis muusikat kuulata, mis tööd teha, millist telefoni kasutada jne. Ta peab aru saama, et tema üksi teab, mis talle on parim ja vastavalt sellele ka tegutseb ja vastutab ka ise oma otsuste eest. Kui on väike palk, siis otsitakse uus töökoht. Õpitakse midagi juurde. Proovitakse teistmoodi asjale läheneda. See, et meedia kisendab tööpuudusest, ei tähenda, et inimene peaks loobuma töö otsimisest või maha matma unistuse õnnest. See tähendab, et raadios on mingi uudis, mis on lihtsalt üks jutuke. Tühi sõna, mis ei oma mõju inimese mõtete, otsuste ega tegevuse üle. Igaüks on oma õnne sepp. Vabaks inimeseks olemine tähendab, et enda elu kontrollitakse ise, teadlikult. Vaba inimene ei vingu iial, sest ta teab, et tema enda võimuses on asju muuta ja keegi ei ole süüdi tema olukorras. Vaba inimene teab, et temalt ei saa ära võtta õigust vastutada iseenda ja iseenda tegude eest, seetõttu ta teab, et tal on vaba valik teha mida iganes ja on valmis vastutama kõikide enda otsuste eest. Vaba inimene on nagu iseenda kaitseminister, majandusminister, sotsiaalminister jne ja ka iseenda president.

Inimesed peavad kõigepealt sellise arusaamani jõudma, enne ei saa neile näiteid anda.

Vaja on mõtlejaid, mitte järgijaid.

Ma usun, et kindlasti oleks see tublisti abiks, kui osad idioodid läheks maale elama, sest mitmekesisus elustiilivalikus harjutaks idioote valikuid langetama. Pakuks välja uusi võimalusi. Kuid ei pane inimest iseseisvalt mõtlema.

Me oleme nii kinni idees, et millegi muutmiseks peab midagi füüsiliselt tegema. Mäge liigutama. Lihtsam on muuta enda mõtlemist. Ja kusjuures kanep aitab sellele kaasa.