Vaimne ärkamine

Nu päike tänatud. Lõpuks üksmeel. Just-just -kõik kordub ja ketrab. Nagu spiraali mööda, millel korts sees. Või nagu rannal. Tugevama tuulega tõuseb lainehari ja lõpuks põrratab varbad märjaks. Ning kõik on ikkagi omal reel. Nu peab siis kaklema ? Tegelikult need ongi kosmilise supi lained. Globaalse ärkamise virvendused. Ning iga suurem lainehari tekitab uue portsu ,,sümptomaatikuid,,. Vahe vaid ,et ,, sümptomaatik,, ei saa enam valida , kas ta tahab vaimsuse praktilisema poolega tegeleda või ei. Ülejäänud võivad-kui on endal soov vastuseid saada.

---

Kunstnik on ka omamoodi shamaan. Loome mõjutab otseselt. Kõik me loperdame ja toodame korrapäratust ja tasakaalutust. Teadlikus aitab hoiduda liigselt liialdamast. Kõik mis me viltu lükkame -väljendub terves reaalsuses. Kui me ise seda endas õigeks kallutada ei viitsi-teeb seda suurem väiksemale. Supp hakkab nii kui nii lihvima konarusi. Ses kehastuse või muus. Nüüd või peale surma. Energia jäävuse seadus. Keegi ei saa sabast oma loomet ära raputada või kana verd sittapotti valada.

---

Kui mitu korda ma näen siin tõusmas teadmiste kritilisi piire aga miski raiub edaise maha. Miks? Te kõik justkui käite ukse ees edasi-tagasi. Kas tõesti ei taha reaalselt saada vastuseid? Ise ja enda jaoks?