Inimene - igatsev, üksik ja armastusenäljas ohver

Ma olen alati arvanud, et Jumalad ja nyyd hiljem Inglid on inimesele vajalikud selleks, et m6nuleda oma ebakindluses ja alati oleks keegi keda syydistada v6i paluda ... Inimene ei taha, ei julge ehk ei jaksa v6tta vastutust oma tegude v6i s6nade eest - alati nagu otsitakse piksevarrast kusagilt valjastpoolt, nagu hullumeelne vaidab, et haaled kaskisid teha midagi nii ennast palju paremaks ja normaalsemaks pidav element vaidab end taitvat Jumala soovi v6i Ingli soovitust. Nagu narkomaanid, kergendus tuleb saravate ja helendavate kujundite kujutlemisest, mis tegelikult pole ju ka muud kui enesele sisendatud ulme? Ei saa vaita, et ei eksisteeriks inimesest k6rgemat loovat j6udu aga seda ei saa mingil viisil inimolemusest ju eraldada? Nagu Jumal ei ole ainult kirikus ... Jaa, enne kolmandat kymmet on inimeseloom nagu vasikas varskel valjal aga keegi ei ole ka kunagi yritanud kutsikast peale seletada lapsele, et ta ei ole siin maailmas yksi v6i et peaks kuulama pigem enese haalt, samuti ei ole vanematest kuidagi abi m6istusparase maailmapildi kujundamisel kui nad on oma igapaevahadadega kimpus. Sellist kasvatusviisi peetaks t6enaoliselt vaga /ebaterveks/ kuiv6rd lihtsalt erineb harjumusparasest... Siis, kui inimene nn. Jumala katetoona kannab endas tema sadet, vastutust ja vage siis peaks inimene olema iseeneses palju kindlam ning mitte otsima selgroogu millele toetuda, enesest valjastpoolt?
V6ibolla mulle tundub aga on v6imalik viis ennast jalgida ka vaadates olukorrale lausa k6rvalt - mitte arvestades ja arvustades kas ma naen enda v6i teiste arvates loll valja vaid vaadates toimuvat syndmust k6rvalt,/ kolmandana/. Selle kasutamine ununeb, syndmuste myras v6i moraalses ebastabiilsuses, aga kui olla distsiplineeritud on v6imalik luua syndmustest erapooletu ja ehk k6ige t6elahedasem kujund.
Kas inimesed ei peaks pyydma areneda distsiplineeritumaiks, mitte kasutaitmise poolest, vaid m6tlevas , vaatlevas maailmas? Et ei oleks oluline endale hingepiinade valmistamine vaid nende m6istmine? Et ei hoitaks kinni vanadest kuivadest dogmadest ja paranditest, mis pigem segavad avatult elamist?