(05-05-2013 13:55 )Minaelan Kirjutas: Ta ütles, et kui me üks tund või kasvõi veidi aega püüaksime kujutada ennast samasuguse looduse osakesena nagu need hundid ja kogu ümbritsev loodus, siis oleks maailm palju rohkem tasakaalus.
Aga kahjuks on inimene ennast sellest võrratust kooslusest välja tõstnud nö "kõrgemale" ja ei mõista ei telepaatiat, ei armastust ega paljut muudki väärtuslikku.
Oma algjuurte (füsiosfäär) ja eluslooduse (biosfääri) tundmine teeb kindlasti terviklikumaks, sest see lihtsalt on osa meist endist - meie esivanemad kui lapsed. Samas aga sellest kõrgemale ja "välja" tõusmine ei tähenda, et me loodusega enam tihedalt ühendatud ja seotud poleks. Ilma selle kõrgemale tasandile tõusmata poleks meil võimalik hundielu ja looduse osadust teadvustatult ettekujutada. Ja ega hundid tõenäoliselt ise mõtle sellistes mõistetes, et nad kuidagi looduse osad oleks, pigem vastupidi, tajuvad ka juba nemad, et nad pole enam päris üks ja sama loodusega (biosfääriga), vaid omavad juba ka elusloodusest teatud kõrgemat eneseteadvust (noosfääri).
Abi
