Maailma vanimad kirjamärgid ja kirjakeeled

Jätkuks muinaseestlaste kirja kohta.
Kuigi eestlastel võis hilisemal ajal olla ka oma kiri, jäädvustati veelgi vanemal ajal teadmisi ja õpetusi püha geomeetria abil ning Eesti rahvakunstis leidub rikkalikult sügavasisulisi geomeetrilisi ornamente.
Oluline on rahvariiete, vöö- ja kindakirjade ning kõikvõimalike rahvakunstis esinevate sümbolite, ornamentide, peremärkide ja vanade regilaulude uurimine.
Sõna "kiri" esineb sageli ka rahvalauludes ja tähistab nii muistsete teadmiste kui ka energeetiliste sõnumite (tervendus ja kaitse) visuaalset edasikandjat.
Eesti talurahvas on juba sajandeid kõikvõimalikke mustreid ja ornamente kirjadeks nimetanud.
1972.a. tegi huvitava avastuse Tõnis Vint. Võrreldes Liivimaa ühel paarisaja aasta vanusel vööl olevaid märke, avastas ta et need märgid olid hämmastavalt sarnased neile, mida oli juba aastaid kohanud Hiina vanimate kirjamärkide hulgas.
Vahelepõikena, et “mitteametlikult” võib eesti kunsti ajaarvamist alustada umbes II aastatuhandest eKr.mil nimetu ürgkunstnik vormis luutükist mehe näo kujulise ripatsi (amuleti?). Arheoloogiline leid on välja tulnud Tamula asulakohast Võrumaalt Lõuna-Eestist.

Tõnis Vindi teooria järgi on eestlaste ürgomaseks visuaalseks eneseväljenduseks geomeetriline abstraktne pildikeel.
Üks huvitav lehekülg Muhu iidsetest sümbol-märkidest:
http://www.muhuportselan.com/2013/03/muh...taust.html

On ära toodud ka mitmed sümbolmärkide iidsed tähendused.
Palju kordub Eesti rahvamustrites (rahvakirjades) kaheksakanna motiiv. Sageli on kaheksaharulised tähed keerukad ning mitmekihilised, tähe sisse on kombineeritud teisi kujundeid: ruute, rombe, kolmnurki, riste. Võib oletada, et käsitöömeistrid tugevdasid sel moel sümboli väge.