(04-03-2012 18:19 )kage Kirjutas: Siin paistab minu jaoks ilusti välja see, et kes "hea" poolel ei ole on automaatselt halb. Kui ma toon välja küsimuse mõtlemiseks koos argumentidega ning viited päris elust, siis ma olen automaatselt "ohvrite ette mõrvamise" poolt. Arvestamata sellega, et ma lõppu kirjutasin: ise pooldan tagajärgede likvideerimisele põhjusega tegelemist. Kes praegu demagoogitseb?
Jääb arusaamatuks kust sa seda välja lugesid.
"Ohvrid peaks juba ette mõrvama, et tulevasi kuritegusid vältida?" näol oli tegemist küsimuse vormis argumendiga.
Praegune õigussüsteem nimelt ei karista ohvreid selle eest, et nad kuriteo ohvriks on sattunud, vaid siiski vägivallatsejaid.
Sama hästi kui "Prantslanna viskas imiku aknast alla", võiks olla pealkiri "Mees lükkas oma invaliidist vanaema rõdult alla". Viimase puhul ei tekiks küsimustki kes on kurjategija ja kes ohver. Sinu loogika järgi peaks aga tulema sotsiaalametist keegi, kes tülika vanaema (invaliid ju!) enne ära koksaks, kui ta kuriteo ohvriks satub - loomulikult suurest kaastundest.
Aga üldiselt ma ei saa aru, miks inimesed hakkavad nö
advocatus diaboli'ks kui nad ei suuda hiljem ühiskonna moraalset halvakspanu välja kannatada. Mingi märtri sündroom või? See käib nii selle naisfilosoofi kohta, kes äkki "üllatusega" avastas, et talle tehakse tapmisähvardusi, kui ka sinu, Kage, kohta, kes sa paistad juba ootavat, et keegi sind sellepärast ründab. Paar sammu on raske ette mõelda või, et kuhu see välja viib? Aga paistab, et filosoofid ongi kuidagi elukauged (ega taba seetõttu ära, kuidas asjad käivad
päris elus), eeldades, et nende tegudel ja väljaütlemistel polegi tagajärgi ja nad ei vastuta millegi ega kellegi eest.