(07-12-2011 23:45 )Thorondor Kirjutas: Huvitav palju on viiruslikke pahalasi selliseid, kelle tegemisest kasutaja ei saagi kunagi teada, kuna see lihtsalt ei häiri su elu, mis sest et privaatsust jms enam ei ole.
Samas jääb mulje, et polegi vaja mingit kaitset. Viiruse tegijate siht peaks ju selline olema.
Rääkige asjast, mitte üksteise suhtumisest.
Proovige rääkida arusaadavalt ning anda nõu, mida foorumlased kasutada saaks (pole arvutifoorum) ning jääge rahulikuks. Sõna loll on ülekasutatud.
Ok, reeglid on ju tegelikult lihtsad, kuid kõik algab siiski suhtumisest:
1. Ausa viirusetõrje tootja tõrje on viirustest alati vähemalt ühe sammu võrra maas.
2. Pole olemas programmi, mis kõik viirused kinni peab.
3. Firma, mis lubab vaid ühe programmiga kindlat kaitset on punkti 1 põhjal petis.
Ta kas lubab midagi, mida ta täita ei suuda või..
Analoogia on olemas ka PW-s palju sõnavõtte esilekutsunud elava maailma viiruste levimise ja tõrjega. Tegutsemismallid on samad
4. Sõltumata kahtlustest tõrjefirmade suhtes on maailm täis inimesi kes kas uudishimust, rumalusest, haigusest või kasusoovist tingituna pahalasi loovad.
Internet on kuri!
5. botipidajad ei ole huvitatud viiruste poolt läbi näritud arvutitest, ma üldse ei imesta kui nad kannavadki selle eest hoolt, et kodanike arvutid püsiksid kasutamiskõlblikena (NB! just kasutamiskõlblikena, mitte puhastena!) Sellega oleks seletatav üllatavalt suure hulga otse internetti ühendatud kaitseta win-arvutite töövõimelisena püsimine.
Kasutaja on rahul seni kuni talle mingi toimepandud kuritöö eest arve esitatakse.
6. Näide pahalaste võimekusest: värske windowsi install, võrgudraiverid veel installimata, windows virises nende puudumise üle, kuid pahalased mühisesid vabalt sisse ja välja. Seega - ei ole olemas liiga paranoilist suhtumist!
7. Vaadake sedasama teemat, põhimure kellegi poot kirjeldatud kaitsemeetmete kohta - aga mida nii väärtuslikku sa seal hoiad, mida varjad?
Aga miks te oma kodu, autot jmt. lukustate, miks kardinaid kasutate? Rahakotti ja pangakaarte te ju ka teadlikult letile vedelema ei jäta.
8. Praktilise soovitusena neile, kes windowsi kasutavad, lahendused poolt soovitatu tunduvalt leebemal kujul:
i-netis käia siiski linuxiga masinast, mille võib iga kell uuesti installida, taastada või siis tõesti kas pulgalt või cd-lt buutida ja muud asjad teha harjumuspärase windowsiga.
Seejuures on väga oluline mitte kunagi lubada olukorda, kus mainitud interneti masin on töömasina ja interneti vahel. Seni on ennast suht hästi õigustanud lahendus - netimasinal üks võrgukaart, mille saba käib siis kordamööda nn. interneti-pesas või kohalikus.
Erinevates keskondades levida suutva viiruse külgesaamise oht on olemas, kuid suhteliselt väike (seda väidet ei tohi absolutiseerida, sest sõltub oludest). Põhiline oht varitseb siin allalaaditud failides. Selle kontrolli organiseerimine on juba laiem teema.
9. kui nn. heuristiline kontroll oleks tõhus, siis ei saaks tarbijale pidevalt programmi-uuendusi müüa. Ja kindlasti puuduks vajadus pidevalt uusi viirusedefinitsioone laadida.
Viirusedefinitsioon on siis selline asi, mille järgi pahalane ära tuntakse.
Abi
